Liturgia

Liturgiline kalender

Tallinna Piiskopkonna missalugemised ja kirikuaasta

Pühapäev, 13. november 2033

Liturgiline värv: roheline

Aastaringi 33. pühapäev

Tn12:1–⁠3 Ps16:5+8,​9–⁠10,​11 Hb10:11–⁠14,​18 Evangeelium: Mk13:24–⁠32

Esimene lugemine

Lugemine prohvet Taanieli raamatust 12:1–3

Sel ajal tõuseb Miikael, see suur vürst, kes seisab su rahva laste eest. Siis on kitsas aeg, millist ei ole olnud rahvaste algusest peale kuni selle ajani; aga sel ajal päästetakse su rahvas, kõik, keda leitakse olevat raamatusse kirjutatud.

Ja paljud neist, kes magavad mulla põrmus, ärkavad: ühed igaveseks eluks ja teised teotuseks, igaveseks põlastuseks.

Siis paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti.

Psalm

Ps 16 [15]:5 ja 8, 9–10, 11 (R: 1)

R: Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika Sinu juures.

Issand on mu põllu- ja mu karikaosa;
Sina hoiad alles, mis ma liisu teel olen saanud.
Ma pean Issandat alati oma silma ees,
ma ei kõigu, sest Tema on mu paremal pool.

R: Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika Sinu juures.

Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu hing ilutseb;
ka mu ihu võib julgesti elada.
Sest Sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte
ega lase oma vagal näha kõdunemist.

R: Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika Sinu juures.

Sina annad mulle teada elu teeraja;
rõõmu on rohkesti Su palge ees,
meeldivaid asju on Su paremas käes alatiseks.

R: Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika Sinu juures.

Teine lugemine

Lugemine kirjast heebrealastele 10:11–14, 18

Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab aina neidsamu ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte. Aga see siin, ohverdanud üheainsa ohvri pattude eest, on jäädavalt istunud Jumala paremale käele, nüüd ainult oodates, kuni Ta vaenlased pannakse Ta jalajäriks. Sest üheainsa ohvriga on Ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks. Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja enam mingit ohvrit pattude eest.

Halleluuja

Lk 21:36

Halleluuja.
Valvake siis igal ajal, paludes,
et te oleksite väärilised seisma Inimese Poja ees.
Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Markuse evangeeliumist 13:24–32

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele:

„Neil päevil pärast suurt ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ning tähed on taevast kukkumas ja taeva vägesid kõigutatakse.

Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja kirkusega. Ja siis Ta läkitab inglid ja kogub kokku oma valitud neljast tuulest, maa äärest taeva ääreni.

Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal – nõnda ka teie, kui te näete seda kõike sündivat, tundke ära, et Tema on lähedal, ukse taga.

Tõesti, Ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, enne kui kõik see on sündinud. Taevas ja maa hävivad, aga Minu sõnad ei hävi! Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi.”

Isadepäev