Liturgia

Liturgiline kalender

Tallinna Piiskopkonna missalugemised ja kirikuaasta

Teisipäev, 2. november 2027

Liturgiline värv: lilla

Kõik lahkunud usklikud

Ii19:1,​23–⁠27 Ps27:1bcde,​4,​7+8c+9a,​13–⁠14 Rm5:5–⁠11 Evangeelium: Mt25:1–⁠13

1. missa

Esimene lugemine

Lugemine Iiobi raamatust 19:1, 23–27

Siis rääkis Iiob ja ütles: „Oh, et mu sõnad ometi kirja pandaks, et need raamatusse kirjutataks, raudsule ja tinaga uurendataks kaljusse igaveseks ajaks!

Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, Teda, Keda ma ise näen, Keda näevad mu oma silmad, aga mitte mõne võõra. Mul kõdunevad neerud sisikonnas.”

Psalm

Ps 27 [26]:1, 4, 7 ja 8b ja 9a, 13–14 (R.: 13)

R: Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.

Issand on mu valgus ja mu pääste,
keda ma peaksin kartma?
Issand on mu elu võimas kaitse,
kelle ees ma peaksin värisema?

R: Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.

Ühte ma olen palunud Issandalt, seda ma üksnes nõuan,
et ma saaksin asuda Issanda kojas
kogu oma eluaja
ning tähele panna Issanda leebust
ja mõtiskleda Tema templis.

R: Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.

Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan;
ole mulle armuline ja vasta mulle!
Ma otsin, Issand, Sinu palet.
Ära peida oma palet minu eest.

R: Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.

Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat, ole vahva,
ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat!

R: Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.

Teine lugemine

Lugemine apostel Pauluse kirjast roomlastele 5:5–11

Vennad!

Lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, Kes meile on antud. Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid. Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra.

Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Seda kindlamini meid päästetakse Tema kaudu viha eest nüüd, kui me Tema Vere läbi oleme saanud õigeks.

Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga Tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini meid päästetakse Tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud. Aga mitte ainult seda, vaid me ka kiitleme Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, Kelle kaudu me oleme nüüd saanud lepituse.

Halleluuja

Mt 25:34

Halleluuja.
„Tulge siia, Minu Isa õnnistatud,” ütleb Issand,
„pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!”
Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist 25:1–13

Sel ajal rääkis Jeesus oma jüngritele järgmise tähendamissõna:

„Taevariik sarnaneb kümnele neitsile, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu. Viis nendest olid rumalad ja viis arukad, rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli, arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad. Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.

Aga keskööl kostis hüüd: „Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!” Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid. Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!” Aga arukad vastasid: „Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!”

Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati. Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!” Aga tema vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”

Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!”

2. missa

Esimene lugemine

Lugemine Saalomoni Tarkuseraamatust 3:1–9

Õigete hinged on aga Jumala käes ja neid ei puuduta ükski piin. Rumalate silmis näivad nad olevat surnud, ja nende äraminekut peetakse õnnetuseks, lahkumist meie keskelt hukatuseks; nemad aga on rahus. Sest kuigi neid inimeste meelest nuheldakse, on nende lootuseks täielik surematus. Pärast kerget karistust saavad nad osa rohkest heast, sest Jumal on neid proovile pannud ja leidnud, et nad on Tema väärilised. Ta on neid proovinud nagu kulda sulatusahjus, ja vastu võtnud kui täieliku põletusohvri. Oma läbikatsumise ajal nad hiilgavad ja on nagu õlgedes lendlevad sädemed. Nad mõistavad kohut paganate üle ning valitsevad rahvaid, ja Issand on igavesti nende Kuningas.

Kes Tema peale loodavad, tunnetavad tõde, ja armastuses ustavad jäävad Tema juurde, sest Tema valituile saab osaks arm ja halastus.

Psalm

Ps 116 [114]:5, 6, 10–11, 15–16ac (R.: Ps 116 [114]:9)

R: Ma loodan alati käia Issanda ees elavate maal.

Armuline on Issand ja õige,
meie Jumal on halastaja.
Issand hoiab kohtlasi;
ma olin nõder ja Tema aitas mind.

R: Ma loodan alati käia Issanda ees elavate maal.

Mina usun, seepärast ma räägin.
Ma olin suures vaevas.
Ma ütlesin oma kohmetuses:
„Kõik inimesed on valelikud!”

R: Ma loodan alati käia Issanda ees elavate maal.

Kallis on Issanda meelest
Tema vagade surm.
Oh Issand, ma olen ju Su sulane,
Sa oled mu köidikud lahti päästnud!

R: Ma loodan alati käia Issanda ees elavate maal.

Teine lugemine

Lugemine apostel Pauluse kirjast roomlastele 5:17–21

Vennad!

Ühe inimese üleastumise tõttu on surm valitsenud kuningana selle ühe kaudu. Aga seda kindlamini need, kes saavad armu ülirohkesti ning õiguse anni, hakkavad valitsema kuningana elus selle Ühe – Jeesuse Kristuse – kaudu.

Nõnda siis, nagu ühe üleastumise läbi tuli kõigile inimestele surmamõistmine, nii on ka selle Ühe õigusteo läbi kõigile inimestele saanud õigekssaamine eluks.

Sest otsekui tolle ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu on paljud saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese kuulekuse läbi paljud õigeks. Seadus on aga kõrvalt sisse tulnud, et üleastumine suureneks.

Ent kus patt on suurenenud, seal on arm saanud ülirohkeks, et otsekui patt on kuningana valitsenud surma abil, nõnda valitseks armgi kuningana õiguse kaudu ja viiks igavesse ellu Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

Halleluuja

vrd Mt 11:25

Halleluuja.
Õnnistatud oled Sina, Isa, taeva ja maa Issand,
et Sa oled kuningriigi saladused ilmutanud väetitele.
Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist 11:25–30

Tolsamal ajal ütles Jeesus:

„Ma tänan Sind, Isa, taeva ja maa Issand, et Sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele! Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud Sinu head meelt mööda.

Kõik on Mu Isa andnud Mulle, ja keegi muu ei tunne Poega kui vaid Isa, ega ükski tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.

Tulge Minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja Mina annan teile hingamise! Võtke enda peale Minu ike ja õppige Minult, sest Mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest Minu ike on hea ja Minu koorem on kerge!”

3. missa

Esimene lugemine

Lugemine Saalomoni Tarkuseraamatust 4:7–15

Õige aga saab rahu, kuigi ta varakult sureb. Sest austatav vanus ei ole sama mis pikk iga, ja seda ei mõõdeta aastate arvu järgi, vaid tarkus on inimesele hallideks juusteks, ja laitmatu elu on tõeline vanaduspõlv.

Jumal armastas teda, sellepärast et ta meeldis Jumalale, ja ta võeti ära, sellepärast et ta elas patuste keskel. Ta viidi ära, et kurjus tema mõistust ei muudaks ja kavalus tema hinge ei eksitaks. Sest kurja veetlevus varjab hea, ja himu hullus väänab vaga meele.

Olles varakult küpsenud, saavutas ta pika eluea. Et tema hing oli Issandale meelepärane, siis tõttas see ära kurjuse keskelt. Inimesed näevad seda küll, aga ei saa aru ega võta südamesse, et Tema valituile on arm ja halastus ja Tema vagade eest kantakse hoolt.

Psalm

Ps 23 [22]:1–3, 4, 5, 6 (R.: 4ab)

R: Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga.

Issand on mu Karjane, mul pole millestki puudust.
Haljale aasale paneb Ta mind lebama,
hingamisveele saadab Ta mind;
Tema kosutab mu hinge.
Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.

R: Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga.

Ka kui ma kõnniksin pimedas orus,
ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga;
Su karjasekepp ja Su sau,
need trööstivad mind.

R: Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga.

Sa katad mu ette laua
mu vastaste silma all;
Sa võiad mu pead õliga,
mu karikas on pilgeni täis.

R: Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga.

Ainult headus ja heldus
järgivad mind kõik mu elupäevad
ja ma jään Issanda kotta eluajaks.

R: Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga.

Teine lugemine

Lugemine apostel Pauluse kirjast roomlastele 6:3–9

Vennad!

Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud Tema surmasse? Me oleme siis koos Temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.

Sest kui me oleme kasvanud kokku Tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega, teades, et meie vana loomus on koos Temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu. Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.

Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos Temaga, teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse Teda enam.

Halleluuja

vrd Jh 6:39

Halleluuja.
„Minu Isa tahtmine on see,
et Ma ei kaotaks kedagi neist, kes Mulle on antud,
vaid et Ma ärataksin nad üles viimsel päeval,” ütleb Issand.
Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Johannese evangeeliumist 6:37–40

Sel ajal ütles Jeesus rahvale:

„Kõik, mis Isa Mulle annab, tuleb Minu juurde, ning kes Minu juurde tuleb, seda Ma ei aja välja. Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid Tema tahtmist, Kes Minu on saatnud. Aga Tema tahtmine, Kes Minu on saatnud, on see, et Ma ei kaotaks midagi sellest, mis Mulle on antud, vaid et Ma ärataksin nad üles viimsel päeval.

See ongi Mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning Temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval Mina äratan ta üles.”

Piiskop Philippe Jourdan’i ametisseseadmise päev (2024)

† õde Marcelina Baranowska (1973, Łodz)