Liturgia

Liturgiline kalender

Tallinna Piiskopkonna missalugemised ja kirikuaasta

Kolmapäev, 30. jaanuar 2019

Liturgiline värv: roheline

3. nädala kolmapäev

Hb10:11–⁠18 Ps110:1,​2,​3,​4 Evangeelium: Mk4:1–⁠20

Esimene lugemine

Lugemine kirjast heebrealastele 10:11–18

Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab aina neidsamu ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte. Aga See siin, ohverdanud üheainsa ohvri pattude eest, on jäädavalt istunud Jumala paremale käele, nüüd ainult oodates, kuni Ta vaenlased pannakse Ta jalajäriks. Sest üheainsa ohvriga on Ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks.

Seda tunnistab meile ka Püha Vaim pärast seda, kui Ta oli öelnud: „See on leping, mille Ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: Ma annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse. Ja Ma ei mäleta enam nende patte ega ülekohtutegusid.”

Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja enam mingit ohvrit pattude eest.

Psalm

Ps 110 [109]:1, 2, 3, 4 (R.: 4bc)

R: Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi.

Issand ütles minu Issandale: „Istu Mu paremale käele,
kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks järiks!”

R: Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi.

Sinu võimuse valitsuskepi läkitab Issand Siionist.
Valitse keset oma vaenlasi!

R: Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi.

Su rahvas on meeleldi valmis Su sõttamineku päeval;
pühas ehtes ilmub Su ette
Su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast.

R: Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi.

Issand on vandunud ja Tema ei kahetse seda:
„Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!”

R: Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi.

Halleluuja

Halleluuja.
Seeme on Jumala sõna, külvaja on Kristus;
need, kes selle leiavad, jäävad igavesti.
Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Markuse evangeeliumist 4:1–20

Sel ajal:

Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja Tema juurde kogunes väga suur rahvahulk, nii et Ta pidi astuma paati ja istuma järvel. Ja kogu rahvahulk oli järve rannal ning Ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja Ta ütles neile oma õpetuses:

„Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama. Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle. Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda, ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest sel ei olnud juurt. Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei andnud vilja. Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.” Ja Ta ütles: „Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!”

Kui Jeesus jäi koos kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette, küsisid need Temalt seletust nende tähendamissõnade kohta. Ja Ta ütles neile: „Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile väljasolijaile ilmneb kõik tähendamissõnades, et nad vaadates vaataksid ega näeks ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ega antaks neile andeks.”

Ja Jeesus ütles neile: „Teie ei tea isegi selle tähendamissõna tähendust, ja kuidas te siis võiksite mõista mis tahes muud tähendamissõna?

Külvaja külvab sõna. Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna. Ja nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need on, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu, ent neil pole enestel juurt, vaid nad on heitlikud; kui neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, loobuvad nad kohe. Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati: need on sellised, kes sõna küll kuulevad, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks. Ja kes heasse mulda külvati, on need, kes sõna kuulevad ja omaks võtavad ja vilja kannavad kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.”

† isa Lucjan Ruszała OFMCap (1945, Tallinn)