Esimene lugemine
Lugemine Teisest Moosese raamatust 24:3–8
Neil päevil:
Mooses tuli ning jutustas rahvale kõigist Issanda sõnadest ja kõigist seadlustest. Ja kogu rahvas vastas ühehäälselt, öeldes: „Me tahame teha iga sõna järgi, mis Issand on rääkinud!”
Ja Mooses kirjutas üles kõik Issanda sõnad. Ja ta tõusis hommikul vara ning püstitas mäe alla altari ja kaksteist sammast vastavalt Iisraeli kaheteistkümnele suguharule. Ja Ta läkitas Iisraeli laste noori mehi ohverdama põletusohvreid ja tapma härjavärsse tänuohvriks Issandale. Ja Mooses võttis poole verest ning pani kausikestesse, aga teise poole verest ta piserdas altarile.
Siis ta võttis seaduseraamatu ja luges rahva kuuldes. Ja nad ütlesid: „Kõik, mida Issand on käskinud, me teeme ja võtame kuulda!” Ja Mooses võttis verd ning piserdas rahva peale, öeldes: „Vaata, see on selle lepingu veri, mille Issand teiega on teinud kõigi nende sõnade põhjal!”
Psalm
Ps 116 [115]:12–13, 15 ja 16bc, 17–18 (R: 13)
R: Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.
Kuidas ma tasun Issandale
kõik Tema heateod minu vastu?
Ma tõstan üles päästekarika
ja hüüan appi Issanda nime.
R: Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.
Kallis on Issanda meelest
Tema vagade surm.
Ma olen Su sulane, Su teenija poeg;
Sa oled mu köidikud lahti päästnud!
R: Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.
Sinule ma ohverdan tänuohvreid
ja hüüan appi Issanda nime.
Oma tõotused ma tasun Issandale
kogu Ta rahva nähes.
R: Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.
Teine lugemine
Lugemine kirjast heebrealastele 9:11–15
Vennad!
Kui Kristus tuli tulevaste hüvede Ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see tähendab ei ole osa sellest loomisest, – siis Ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda Verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas Ta meile igavese lunastuse.
Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam siis Kristuse Veri. Kristus, Kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.
Seepärast ongi Tema uue lepingu Vahemees selleks, et kutsutud – kui Tema surm oli saanud lunastuseks esimese lepingu aegsetest üleastumistest – saaksid kätte igavese pärandi tõotuse.
Sekvents
Sekventsi võib soovi korral lugeda kas täies mahus või lühemas vormis, alustades sõnadega * Ennäe, Inglileib.
Kiida, Siion, Lunastajat,
kiida Karjast, Valitsejat
hümnides ja lauludes.
Söanda seda täie väega:
igast kiitusest Ta väekam,
küllalt ei saa kiitusest.
Eriline on see kiitus,
täna üleneb me riitus
eluloova leiva väest.
Seda pühal söömaajal
vankumatu usu najal
kaksteist venda hoidsid käes.
Olgu kiitus kõlav, rohke,
olgu kaunis, olgu uhke,
hingest tõusku rõõmulaul.
Taas on jõudnud püha kätte,
päeva auks, mil pandi ette
esmakordselt armulaud.
Uue Kuninga uus paasa
uue seaduse toob kaasa,
muistse uudne asendab.
Vana kõrvale uus tõrjub,
tõde saadab pakku varju,
valgus öö siit peletab.
Kristus õhtusöömaajal
kombed järgimiseks rajas,
jätmaks endast mälestust.
Püha tava meile anti,
pühitseme sakramenti,
pälvimaks kord lunastust.
Tõde anti kristlastele,
leib et läheb lihaks üle
ja et veingi vereks saab.
Usust sügavast saab tõestust
see, mis teispool meelt ja mõistust
maisest korrast eemaldab.
Eri välimuste varjus,
märkides ja mitte asjus
erakordset olla võib:
Veri joogis, Ihu toidus;
Kristust tervelt endas hoidnud
ometi on vein ja leib.
Võtjal leib jääb lõhkumata,
murdmata ja jagamata,
tervelt talle osaks saab.
Võtab üks või võtab tuhat
võrdse osa leivast pühast,
otsa ikka leib ei saa.
Heal ja halval seda võttes
saatused ei ole võrdsed:
ühel elu, teisel hukk.
Halval surm on ees, heal elu,
vaat, kui suur on erinevus,
ehkki võrdne leivatükk.
Võttes Sakramendi kätte,
ära kõhkle, meelde jättes,
et see osa endas kätkes
murdumatut tervikut.
Miskit maist ei purustatud,
üksnes märk on murendatud,
sest ei muutnud tähistatu
kuju ega olekut.
* Ennäe, Inglileib on antud,
teelistele toiduks kantud,
inimlaste ette pandud,
koertele ei anda või.
Ilmutusis kuulutati
siis, kui Iisak ohverdati,
talle paasaks valmistati,
isad taevamannat sõid.
Meie Karjast, tõelist leiba,
palugem meil armu heita,
hädaohu eest meid peita,
headust aidata meil leida
elusolendite seas.
Kõike suudad, kõike rajad,
surelike Karjataja
pühameeste söömaajal
lauas istuma meid pea. Aamen.
Halleluuja
Jh 6:51
Halleluuja.
„Mina olen taevast alla tulnud elav leib,” ütleb Issand.
„Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti.”
Halleluuja.
Evangeelium
✠ Lugemine püha Markuse evangeeliumist 14:12–16, 22–26
Hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, ütlesid Jeesuse jüngrid Talle: „Kuhu Sa tahad, et me läheme ja valmistame, et Sa võiksid süüa paasat?”
Ja Ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: „Minge linna ja te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa ja kuhu tahes ta ka sisse astuks, ütelge majaperemehele: „Õpetaja ütleb: Kus on Mu võõrastetuba, kus Ma võiksin süüa paasat koos oma jüngritega?” Ja tema näitab teile suurt vaipadega kaetud ning valmisseatud ülemist tuba, ja seal valmistage meile söömaaeg!” Ja jüngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid kõik nii olevat, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.
Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: „Võtke! See on Minu Ihu.” Ja Ta võttis karika, tänas ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest. Ja Ta ütles neile: „See on Minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest. Tõesti, Ma ütlen teile, Mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil Ma joon uut Jumala riigis.”
Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.