Liturgia

Liturgiline kalender

Tallinna Piiskopkonna missalugemised ja kirikuaasta

Esmaspäev, 18. september 2017

Liturgiline värv: roheline

24. nädala esmaspäev

1Tm2:1–⁠8 Ps28:2,​7,​8–⁠9 Evangeelium: Lk7:1–⁠10

Esimene lugemine

Lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast Timoteosele 2:1–8

Armas poeg!

Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, Kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.

Sest üks on Jumal, üks on ka Vahemees Jumala ja inimeste vahel: inimene Kristus Jeesus, Kes on iseenese loovutanud lunastushinnaks kõikide eest, tunnistusena selleks määratud ajal. Selle sõnumi kuulutajaks ja apostliks olen ma pandud – ma räägin tõtt, ma ei valeta –, paganate õpetajaks usus ja tões.

Ma tahan siis, et mehed igal pool palvetaksid, tõstes üles pühad käed ilma viha ja kahtlemiseta.

Psalm

Ps 28 [27]:2, 7, 8–9 (R.: 6)

R: Kiidetud olgu Issand, sest Ta on kuulnud mu anumise häält.

Kuule mu anumise häält, kui ma kisendan Su poole,
kui ma tõstan oma käed Su pühamu pühima paiga poole!

R: Kiidetud olgu Issand, sest Ta on kuulnud mu anumise häält.

Issand on mu tugevus ja mu kilp,
Tema peale lootis mu süda ja ma sain abi.
Sellepärast ilutseb mu süda
ja ma tänan Teda oma lauluga.

R: Kiidetud olgu Issand, sest Ta on kuulnud mu anumise häält.

Issand on oma rahvale tugevuseks.
Ta on oma võitud mehe võidusaamise kindlustus.
Päästa oma rahvas ja õnnista oma pärisosa;
hoia neid nagu karjane ja kanna neid igavesti!

R: Kiidetud olgu Issand, sest Ta on kuulnud mu anumise häält.

Halleluuja

Jh 3:16

Halleluuja.
Nõnda on Jumal maailma armastanud,
et Ta oma Ainusündinud Poja on andnud.
Igaühel, kes Temasse usub, on igavene elu.
Halleluuja.

Evangeelium

✠ Lugemine püha Luuka evangeeliumist 7:1–10

Sel ajal:

Kui Jeesus oli lõpetanud kõik oma kõned Teda kuulavale rahvale, tuli Ta Kapernauma. Aga ühe väeülema teener, kellest ta isand lugu pidas, oli haige ja suremas. Kui väeülem sai kuulda Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad Tema juurde ja palus Teda, et Ta tuleks ja teeks terveks tema teenri.

Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid Teda tungivalt: „Ta on tõesti seda väärt, et Sa teda aitaksid, sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi.” Ja Jeesus läks nendega kaasa.

Aga kui Ta ei olnud enam kaugel sellest majast, saatis väeülem oma sõbrad Talle ütlema: „Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et Sina mu katuse alla tuleksid! Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise Sinu juurde tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb! Minagi olen ju valitsusalune, aga minu alluvuses on sõdureid, ja kui ma ütlen ühele: „Mine ära!”, siis ta läheb, ja teisele: „Tule siia!”, siis ta tuleb, ja oma teenrile: „Tee seda!”, siis ta teeb.”

Seda kuuldes Jeesus imetles teda ja pöördudes rahvahulga poole, kes käis Temaga kaasas, ütles: „Ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole Ma Iisraeliski leidnud!”

Ja kui saadikud koju tagasi jõudsid, leidsid nad teenri tervena.