Esimene lugemine
Lugemine Neljandast Moosese raamatust 11:4b–15
Neil päevil:
Iisraeli lapsed ütlesid: „Kes annaks meile liha süüa? Meil on meeles kala, mida me sõime Egiptuses muidu, kurgid, melonid, laugud, sibulad ja küüslaugud. Aga nüüd kuivetub meie hing, ei ole enam midagi kõigest sellest. Meie silme ees on ainult see manna!”
Manna oli nagu koriandri seeme, välimuselt otsekui pedolavaik. Rahvas uitas ringi ja korjas, jahvatas käsikivil või tampis uhmris, keetis potis või valmistas sellest kooke. See maitses nagu õliga küpsetatud maiuspala. Kui öösel langes kaste leeri peale, siis langes ka manna selle peale.
Ja Mooses kuulis rahvast nutvat oma suguvõsade kaupa, igaüks oma telgi ukse ees. Siis Issanda viha süttis väga põlema ja see oli Moosese silmis paha. Ja Mooses ütles Issandale:
„Miks oled teinud paha oma sulasele? Miks ei ole ma leidnud armu Sinu silma ees, et paned kogu selle rahva koormaks minu peale? Kas olen mina kogu selle rahva pärast olnud lapseootel või olen mina tema sünnitanud, et Sa ütled mulle: Kanna teda süles, nagu hoidja kannab imikut, maale, mille Sa vandega tõotasid anda tema vanemaile? Kus on mul liha anda kogu sellele rahvale? Sest nad nutavad mu ees, öeldes: Anna meile liha süüa! Ei jaksa mina üksi kanda kogu seda rahvast, sest see on mulle liiga raske. Kui Sa tahad mind kohelda nõnda, siis parem tapa mind, kui ma leian armu Su silmis, et ma ei näeks oma viletsust!”
Psalm
Ps 81 [80]:12–13, 14–15, 16–17 (R.: 2a)
R: Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus.
Aga Mu rahvas ei võtnud kuulda Mu häält,
Iisrael ei tahtnud teha Mu meelt mööda.
Siis Ma andsin nad nende südame paadumusse
ja nad käisid oma arvamiste järgi.
R: Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus.
Oh et Mu rahvas Mind kuulaks
ja Iisrael käiks Minu teedel!
Ma alistaksin varsti nende vaenlased
ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu.
R: Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus.
Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama Tema ees,
ja nende saatus oleks igavene.
Aga teda Ta toidaks nisutuumadega,
ja meega kaljust Ma söödaksin sind küllaga.
R: Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus.
Halleluuja
Mt 4:4b
Halleluuja.
Inimene ei ela üksnes leivast,
vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.
Halleluuja.
Evangeelium
✠ Lugemine püha Matteuse evangeeliumist 14:22–36
Sel ajal:
Kui rahvas oli kõhud täis saanud, käskis Jeesus sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale Tema eele, sellal kui Ta laseb rahvahulkadel minna. Kui Ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks Ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli Ta seal üksinda. Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.
Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides. Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on tont!” ja hakkasid hirmu pärast kisendama.
Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: „Olge julged, see olen Mina, ärge kartke!”
Peetrus vastas: „Issand, kui see oled Sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!”
Tema ütles: „Tule!”
Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde. Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: „Issand, päästa mind!”
Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?” Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.
Paadisolijad aga kummardasid Teda ja ütlesid: „Tõesti, Sina oled Jumala Poeg!”
Ja kui nad olid sõitnud üle järve, siis nad tulid maale Genneesaretis. Ja kui selle koha mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja Tema juurde toodi kõik haiged ja need palusid Teda, et nad saaksid üksnes puudutada Tema kuue palistust, ja kes iganes Teda puudutas, sai terveks.