Eesti

„Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on – Jumala sõnana, mis on tegev ka teis, kes te usute.“ (1Ts 2:13) 

Praeguseks on kogu Piibel või selle üksikud osad tõlgitud 3384 keelde (oktoober, 2019. a.). Tõepoolest, Pühakirja vastu tunnevad huvi paljud inimesed, nende seas nii usklikud kui ateistid, haritlased kui lihtinimesed. Seepärast on eriti oluline teada, kuidas Piiblit õigesti mõista ja selle tekste tõlgendada. Katoliku kiriku traditsiooni järgi on Pühakiri Jumala sõna, inimeste lunastuse ajalugu. Jätkameeelmise aasta teemasid, kuid sel aastal keskendume Uuele Testamendile. Oodatud on kõik – nii eelmisel aastal osalenud kui uued huvilised.

Kohtume esmaspäeviti alates 4. oktoobrist kell 18.45 pastoraalkeskuses.

Kontakt: isa Wodek, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., 5555 8249.

Traditsiooni valvurid, piiskopid, on osaduses Rooma piiskopiga oma konkreetsete kirikute ühtsuse nähtav printsiip ja alus. [1] Püha Vaimu juhendamisel, evangeeliumi kuulutamise ja Armulaua pühitsemise kaudu valitsevad nad konkreetseid neile usaldatud kirikuid. [2] 

Kiriku kooskõla ja ühtsuse edendamiseks, isaliku hoolitsusega nende suhtes, kes järgivad mis tahes piirkonnas Vatikani II Kirikukogu soovitud reformile eelnenud liturgilisi vorme, andsid ja reguleerisid minu auväärsed eelkäijad Püha Johannes Paulus II ja Benedictus XVI volituse 1962. aastal Johannes XXIII poolt toimetatud Rooma missaali kasutamiseks. [3] Nii kavatsesid nad „hõlbustada nende katoliiklaste kiriklikku osadust, kes tunnevad seotust mõnede varasemate liturgiliste vormidega“, mitte aga teistega. [4]

Loe edasi...