Armsad vennad ja õed!

        Selles eriolukorras, milles meie maa ja rahvas praegu elab, otsustas valitsus ära keelata kõik avalikud kogunemised, sealhulgas kõik avalikud jumalateenistused ja Missad. Eriolukorras ei ole meil teist valikut kui teha seda, mida riigi legitiimne autoriteet peab vajalikuks teha rahva heaoluks. Nii ekstreemne otsus tekitab minus ja iga katoliiklase südames väga suurt valu, sest Missa on kristliku elu allikas ja kese. Mulle tulevad meelde 3. sajandi Abitene märtrite sõnad: „Sine Dominica non possumus viver“ (ilma Missata me ei saa elada). 

Loe edasi...Armsad vennad ja õed!

On jäänud veel mõned päevad, enne kui saame kodudes ja kogudustes ning eriti oma südames ja hinges tähistada rõõmusõnumit, et „meile sünnib laps, meile antakse poeg“ (Js 9:5)!

Hiljuti andis paavst Franciscus välja apostelliku kirja „Admirabile Signum“ („Imeline märk“), mille lugemist ma kõigile soovitan, sest see on väga ilus mõtisklus jõulude ja jõulusõime tähendusest. Selles kirjas meenutab Püha Isa, kuidas Assisi püha Franciscus 1223. aastal Itaalias Greccio linnas esimese jõulusõime ehitas. Ehkki päris esimene jõulusõim oli Jeesuse sõim Petlemmas, pani katoliiklikule jõulusõimetraditsioonile aluse just Assisi Franciscuse tehtud jõulusõim. See komme on seotud jõulupühade liturgilise tähistamisega. Püha Isa kirjutab: „25. detsembril tulid Grecciosse kokku frantsisklaste ordu vennad ühes kohalike talunikega, kes tõid kaasa lilli ja tõrvikuid, et seda püha ööd veel kaunimaks muuta. Franciscus leidis saabudes eest heina täis sõime ning eesli ja härja. Kõiki kohalviibijaid täitis jõulusõime juures sõnuseletamatu rõõm, mille sarnast polnud nad varem kogenud. Seejärel pühitses preester sõimel Euharistiat, väljendamaks sidet Jumala Poja lihakssaamise ja Armulaua vahel.”