paavst 1210x236 px 2



Dziwisz: Noortepäev Krakovis saab olema Ülemaailmne Halastuse Noortepäev

Loe edasi: Dziwisz: Noortepäev Krakovis saab olema Ülemaailmne Halastuse Noortepäev26.-31 juulini toimub Krakovis Ülemaailmne Noortepäev. Krakovi peapiiskop kardinal Stanislaw Dziwisz ütles Noortepäevast rääkides, et kogu kohtumise südameks on halastus. Juba vähem kui kahe kuu pärast suunduvad noored 194 riigist Krakovisse Ülemaailmsele Noortepäevale. Seekordsel Noortepäeval on eriline tähendus, kuna see toimub oma rajaja, Johannes Paulus II kodumaal. Johannes Paulus II erasekretärina töötanud Dziwiszi sõnul ootab Poola seda sündmust suure vaimustusega. 

 

Noorte kohtumine 27. mail

Loe edasi: Noorte kohtumine 27. mailKutsume kohtumisele kõiki noori vanuses 20-30, kes tahaksid aeg-ajalt usukaaslastega kokku saada ja mõtteid vahetada ning kasvada vaimses elus. Ootame noori, kes tunnevad, et neile ei piisa ainult Missal käimisest, kes on täis energiat ja tahet ning kes tahaksid oma elu pühendada aktiivsele kirikuelule! Samas valmistume Ülemaailmseks Noortepäevaks, mis toimub 2016. suvel Krakovis.

Kohtume reedel, 27. mail, kell 19.00 pastoraalkeskuses.

Kava:

Filmiõhtu"For Greater Glory (aka Cristiada)" 20. mail

Loe edasi: FilmiõhtuReedel, 20. mail kell 19 toimub Johannes Paulus II saalis järjekordne filmiõhtu. Seekord vaatame tõsielusündmustel põhinevat mängufilmi "For Greater Glory (aka Cristiada)".

Film algab tiitritega, mis kirjeldavad katoliikluse vastaseid sätteid 1917. aastal vastuvõetud Mehhiko põhiseaduses. Kui vastvalitud Mehhiko president Plutarco Elías Calles (Rubén Blades) alustab katoliiklaste vägivaldset ja järeleandmatut tagakiusamist, puhkeb kodusõda. Film näitab tapatalguid, kus süüdatakse põlema kirikuid, mõrvatakse preestreid ning tapetakse lugematul hulgal usklikke talupoegi, kelle kehad seejärel teistele hoiatuseks telegraafipostide otsa riputatakse..
Film on inglise keeles inglisekeelsete subtiitritega ning kestab tund ja nelikümmend minutit.
Kõik on kutsutud!

Noorte kohtumine 29. aprillil

Loe edasi: Noorte kohtumine 29. aprillilKutsume kohtumisele kõiki noori vanuses 20-30, kes tahaksid aeg-ajalt usukaaslastega kokku saada ja mõtteid vahetada ning kasvada vaimses elus. Ootame noori, kes tunnevad, et neile ei piisa ainult Missal käimisest, kes on täis energiat ja tahet ning kes tahaksid oma elu pühendada aktiivsele kirikuelule! Samas valmistume Ülemaailmseks Noortepäevaks, mis toimub 2016. suvel Krakovis.

Kohtume reedel, 29. aprillil, kell 19.00 pastoraalkeskuses.

Filmiõhtu: "Lõputu küünlapäev" 15. aprillil

Loe edasi: Filmiõhtu: Reedel, 15. aprillil kell 19.00 vaatame Johannes Paulus II saalis filmi "Lõputu küünlapäev".
Film räägib ilmateadete lugejast Philist, kes saadetakse tegema reportaaži ilma ennustavast koopaoravast. Järgmisel päeval ärgates avastab ta, et see tüütu päev kordub taas ning järgmist päeva ei olegi. Kui homset ei ole, siis ei ole ka tagajärgi...ja nii asub Phil seda korduvat päeva nautima.
Film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega ning kestab tund ja nelikümmend minutit.

Piiskop Philippe: Minu esimene Noortepäev

Loe edasi: Piiskop Philippe: Minu esimene NoortepäevSeptembrikuus 1984., inseneri diplom käes ning ajateenistus läbitud, suundusin Rooma teoloogiat õppima. Seal oli minu jaoks kõik uus ja põnev. Minu itaalia keel oli veel väga piiratud, pigem prantsuse keel itaalia sõnadega kui õige Dante Alighieri keel! Ja õppimine Rooma paavstlikes ülikoolides on muidugi unustamatu kogemus.


Rooma paavst oli sel ajal Johannes Paulus II. Johannes Paulus II oli alati palju suhelnud ja töötanud noortega, juba 1940. aastatel, kui ta oli noor preester, kuid ka hiljem Krakovi peapiiskopina. Talle meeldis väga noortega kohtuda, arutada kõiksuguseid küsimusi ja muidugi aidata neil Kristust leida. Ta väga tahtis seda jätkata ka nüüd, kui ta oli paavst ja elas Roomas.

Seetõttu avaldas ta 1984. sügisel esimest korda soovi korraldada advendiaja alguses suur Missa Rooma üliõpilastele Püha Peetruse Basiilikas. Tema abiliste ja teiste Vatikani kardinalide esimene reaktsioon ei olnud küll väga julgustav. Peale seda, kui Itaalia kuningas 1870. aastal Rooma vallutas, olid paavst ja Vatikan elanud sisuliselt eraldatuna ülejäänud linnast. Mul olid mõned noored sõbrad, Roomas sündinud ja kasvanud katoliiklased, kes ei olnud kordagi käinud Peetruse basiilikas ja tulid sinna esimest korda alles koos minuga. Lisaks valitses tol ajal isegi Itaalias selline eelarvamus, nagu ka meie Eestis, et usk on pigem vanaemade või väheharitud inimeste asi ning et noored, eriti tudengid ei tunne huvi Kiriku ja paavsti vastu ega ei käi eriti Missadel. Õhkkond oli selle paavsti initsiatiivi ümber üsna nukker.


Vanad kardinalid ütlesid Johannes Paulus II-le: Püha Isa, siin, Vatikanis, me ei tee noortetööd! Peetruse basiilikasse mahub vähemalt 12000 inimest, keegi ei tule, jne... Aga Johannes Paulus II ei loobunud oma ideest ja tasapisi hakkasid inimesed tema ümber seda toetama ja sellesse uskuma. Trükiti isiklikud kutsed, et oleks selge, et paavst kutsub sind isiklikult, mitte lihtsalt, et kuskil peetakse Missa. Ja meie, paavsti ülikoolide tudengid, võtsime enda peale ülesandeks käia Rooma riiklikes ülikoolides (La Sapienza, jne...) ning jagada nii palju kutseid kui võimalik. Ja nii juhtus, et ka mina käisin erinevates ülikoolides ja kinkisin Missa kutse igale üliõpilasele, kellega ma oma teel kohtusin. Reaktsioonid olid erinevad. Paljud imestasid, et prantslane – itaallase jaoks üsna ateistlik rahvas, prantsuse revolutsiooni ja Voltaire pärija – kutsub neid, põlisroomlasi, üsna vigases itaalia keeles Missale Peetruse basiilikasse! Ja veel üllatavam, et paavst – kes ei ole isegi itaallane – kutsub meid endaga koos Missale. Nii sain tuttavaks paljude uute sõpradega. Mäletan eriti üht neist – Cosenza’st, väikesest Lõuna-Itaalia linnast pärit noormeest – kelle kristlik elu oli ülikooli ajal tunduvalt leigenenud ja kes pidas ennast juba ateistiks, aga leidis tänu sellele Missale tagasitee Jeesuse juurde.


Vastus ületas ootusi ja esimesel advendil oli Peetruse basiilika puupüsti täis noori Rooma tudengeid ja veel paljud veel jälgisid Missat õuest. Tohutult palju inimesi käis pihil – võib-olla mõned neist esimest korda üle pika aja – mõned leidsid usu või oma preestrikutsumuse, jne..


Selle ürituse õnnestumine andis palju julgustust Pühale Johannes Paulus II-le, kes hakkas mõtlema, et tuleks sedasama teha kogu maailma noortega, mitte ainult Rooma üliõpilastega. Ja järgmisel aastal, Palmipuudepühal 1985. toimus esimene ametlik Noortepäev Püha Peetruse väljakul. Ja sellest kujunes kiiresti traditsioon. Alati säilis Noortepäevadel see põhimõte, mis oli osutunud nii tähtsaks selle esimese tudengite Missa puhul. Noortepäev ei ole tavaline noorteüritus, mida korraldatakse noortele meelelahutuseks. See on üritus – eelkõige Püha Missa – kuhu paavst isiklikult kutsub iga noort tugevdama oma katoliiklikku vaimsust ja identiteeti. Hiljem olen olnud paljudel Ülemaailmsetel Noortepäevadel: 1989. aastal Santiago de Compostelas, 1991. aastal Czestochowas, 1997. aastal Pariisis, 2000. aastal Roomas, 2005. aastal Kölnis, nii Püha Johannes Paulus II kui ka paavst Benediktuse või paavst Franciscusega. Aga alati on mind saatnud selle esimese Rooma noortemissa mälestus, millega ma ise olin nii tihedalt seotud.


Võimalik, et Püha Johannes Paulus II oli juba enne seda Missat mõelnud Ülemaailmse Noortepäeva kokkukutsumisele. Aga võib arvata, et just see Missa andis talle tõuke ja veendumuse, et noored ootavad Peetruse järglase kutset ja et nad tulevad hea meelega. Enne teisi oli ta aru saanud, et meie maailmas, kus materiaalsed väärtused on esikohal, vajavad noored selliseid päevi, et kohtuda põhjalikumalt Jumala ja oma ligimesega.


Nüüd on möödunud juba 32 aastat, aga Püha Johannes Paulus II eestkoste abil kohtuvad miljonid noored iga kahe või kolme aasta tagant Peetruse järglasega. Mul on väga hea meel omalt poolt kutsuda eesti noori sellel kohtumisel osalema ja kogema sedasama, mida meie oleme kogenud ja mis on meid aidanud terve elu jooksul. Seda enam, et seekordne Noortepäev toimub Püha Aasta sees, Halastuse aastal ning ma ei kahtle, et just selle tõttu saadab Jumal meile erakordselt palju õnnistusi, kui me vastame paavsti kutsele ja kutsume kaasa ka oma sõpru.

Noorte kohtumine 26. veebruaril

Loe edasi: Noorte kohtumine 26. veebruarilKutsume kohtumisele kõiki noori vanuses 20-30, kes tahaksid aeg-ajalt usukaaslastega kokku saada ja mõtteid vahetada ning kasvada vaimses elus. Ootame noori, kes tunnevad, et neile ei piisa ainult Missal käimisest, kes on täis energiat ja tahet ning kes tahaksid oma elu pühendada aktiivsele kirikuelule! Samas valmistume Ülemaailmseks Noortepäevaks, mis toimub 2016. suvel Krakovis.

Kohtume reedel, 26. veebruaril kell 19.00 pastoraalkeskuses.

Kava:

Noorte kohtumine

Loe edasi: Noorte kohtumine Kutsume kohtumisele kõiki noori vanuses 20-30, kes tahaksid aeg-ajalt usukaaslastega kokku saada ja mõtteid vahetada ning kasvada vaimses elus. Ootame noori, kes tunnevad, et neile ei piisa ainult Missal käimisest, kes on täis energiat ja tahet ning kes tahaksid oma elu pühendada aktiivsele kirikuelule! Samas valmistume Ülemaailmseks Noortepäevaks, mis toimub 2016. suvel Krakovis.

 

Kava:

Filmiõhtu. „Karol: A Man Who Became Pope“

Loe edasi: Filmiõhtu. „Karol: A Man Who Became Pope“Paastuaja esimesel reedel, 12. veebruaril kell 19.00 vaatame Johannes Paulus II saalis filmi „Karol: A Man Who Became Pope“ (režissöör Giacomo Battiato). Tegemist on Karol Wojtyła ehk tulevase paavst Johannes Paulus II eluloofilmiga. Tegevus algab aastal 1939, mil Karol Wojtyła oli 19-aastane, ning lõpeb konklaaviga 1978. aasta oktoobris, mis tegi temast Rooma paavsti. Film on inglise keeles ja kestab kolm tundi.

 

Ülemaailmse Noortepäeva (WYD) sümbolid

Loe edasi: Ülemaailmse Noortepäeva (WYD) sümbolidÜlemaailmset Noortepäeva saadavad kaks sümbolit – Püha Aasta Rist ja Salus Populi Romani (Rooma rahva kaitsja) nimeline Jumalaema ikoon. Need sümbolid on kohal ja nähtavad noortepäeva põhisündmustel. Noortepäeva eel rändavad need sümbolid ringi tolles riigis, mis korraldab noorte kohtumist. Uue noorte põlvkonna jaoks osutavad need sümbolid Noortepäeva tõelisele “põhjusele”: õppida Jeesust lunastusmüsteeriumis üha sügavamalt tundma ja anda oma elu Jumalaema kaitse alla.

“Armsad noored, Püha Aasta lõpul usaldan ma teie kätte selle Juubeliaasta märgi: Kristuse Risti! Kandke seda läbi maailma märgina Kristuse armastusest inimkonna vastu ja kuulutage kõigile, et üksnes Kristuse surmas ja ülestõusmises võime leida pääsemise ning lunastuse.”

Püha Johannes Paulus II, Roomas, 22. aprillil 1984

Rist

See puidust rist, mida kutsutakse tänapäeval “Ülemaailmse Noortepäeva ristiks” valmistati 1983. aastal, et tähistada Lunastuse Juubeliaasta algust (25.03.1983–22.04.1984). Püha Aasta avamisel tõid noored selle risti Püha Peetruse Basiilikasse, kuhu see jäi kogu Juubeliaastaks. Püha Peetruse hauakambri kõrvale asetatuna saatis see pidustusi ja palverändurite rühmi, kes külastasid Vatikani. Nende hulgas oli ka noori, kes esindasid liikumisi ja kogukondi, mis vastasid kollektiivselt Püha Isa kutsele.


Noored palusid paavsti, et too annaks pärast Püha Aasta pidustuste lõppu risti neile ning Püha Isa täitis nende soovi. Esimesel Ülestõusmispühal andis ta Püha Aasta risti neile, öeldes: “Ma usaldan teie kätte selle Juubeliaasta märgi: Kristuse Risti! Kandke seda läbi maailma märgina Kristuse armastusest inimkonna vastu ja kuulutage kõigile, et üksnes Kristuse surmas ja ülestõusmises võime leida pääsemise ning lunastuse.”


See sündmus ei olnud mitte üksnes algus risti rändamisele läbi maailma, vaid oli ka Ülemaailmse Noortepäeva sõnumitoojaks. See rist on kohtumine, hetk, mil noored kogevad kõigepealt Lunastuse Müsteeriumit isiklikult ja viivad seda hiljem maailma, oma eakaaslastele, perekondadele ja kaaskodanikele. Sellepärast peetigi esimene Ülemaailmne Noortepäev (ja peetakse tänini noortepäevi piiskopkondades) Palmipuudepühal – vahetult enne ülestõusmispühi.

Alguses viisid noored risti oma staapi (San Lorenzo keskusesse), mis on püha Johannes Paulus II asutatud noortekeskus Vatikanis. Seal elab rist alaliselt ja sealt kannavad noored selle välja, kui see asub uutele rännakutele. Esmalt läks see Katoliiklike Päevade ajaks Saksamaale (1984) ja hiljem juba teistesse Euroopa riikidesse. 1987. aastal toimus Buenos Aireses teine Ülemaailmne Noortepäev (ja esimene väljaspool Itaaliat) ning esimest korda viidi rist Euroopast väljapoole. Sellega algas risti palveränd ümber maailma.


Tänaseks on Noortepäeva rist viibinud kõikidel kontinentidel kaasaarvatud riikides, mis seisavad silmitsi sõja ja konfliktidega. Noored tõid selle kaasa pühamutesse ja religioossetele üritustele, aga ka kõikjale, kus kaalukas usu tunnistus on vajalik. Selle risti kõrval peeti palvusi keset New York’is toimunud Maailma Kaubanduskeskuse (World Trade Centre) rünnakuid ja Rwanda Vabariigis, mis on hädas verise kodusõja tagajärgedega. See rist ei külastanud mitte üksnes ÜRO peakorterit vaid ka väikeseid koole, haiglaid ja vanglaid.

14. aprillist 2014. on Noortepäeva rist ja Jumalaema ikoon rännanud mööda Poola piiskopkondi, et Poolat Ülemaailmseks Noortepäevaks ettevalmistada.

Salus Populi Romani nimeline Jumalaema ikoon

Loe edasi: Ülemaailmse Noortepäeva (WYD) sümbolidMaal Jumalaemast, mis kannab nime Salus Populi Romani ja asub Itaalias, on üks enim austatud Neitsi Maarja kujutisi. Pealkiri “Rooma rahva kaitsja” ulatub tagasi 6.sajandi lõpul toimunud sündmustesse, mil Rooma elanikkond kannatas raske katkuepideemia käes. Aastal 590 kandis paavst Gregorius Suur seda Maarja pilti protsessioonil paludes, et Maarja linna päästaks. Siis nägi ta taevas inglit katmas oma karistuse mõõka. Varsti pärast seda lõppes katku levik.


Täna asub see armude poolest kuulus Jumalaema ikoon Roomas Santa Maria Maggiore basiilikas. See on paik, mida roomlased külastavad palverännakutel rohkete palveintentsioonidega. Ka paavst Franciscusel on kombeks alustada ja lõpetada oma apostellikud reisid Neitsi Maarja basiilikas.

Esimest korda ilmus Jumalaema sellise kujutise näol Noortepäevale 2000. aastal, kui ikooni koopia asetati paavsti altarile Tor Vergatas.

Kolm aastat hiljem, piiskopkondades toimunud ettevalmistuspäevade ajal ärgitas püha Johannes Paulus II noori Maarja kaudu Jeesusele lähenema. Oma sõnumis 2003. aasta Noorte Päevaks seletas ta: “Maarja anti teile selleks, et aidata teil astuda Jeesusega ehtsamasse ning isiklikumasse suhtesse. Oma eeskujuga õpetab Maarja teid Teda armastusega silmitsema, sest Tema on meid enne armastanud.” Sellel noorte kohtumisel andis paavst ikooni koopia noortele, et see rändaks ühes ristiga ümber maailma. Ta andis noortele edasi oma päranduse: juhtmõtte “Totus Tuus”, mida kannavad endaga järeltulevad noorte põlvkonnad “Ülemaailmse Noortepäeva” Jumalaema jalge ees.

“Teadke, et rasketel aegadel, mida kõik kogevad, ei ole te üksi: nagu Johannesele risti jalamil, nii annab Jeesus oma Ema ka teile, et ta teid oma heldusega lohutaks.”

Püha Johannes Paulus II - sõnum 2003. aasta Ülemaailmseks Noorte Päevaks

Need kaks sümbolit – rist ja Jumalaema ikoon – rändavad igal aastal pika tee, et noored võiksid nende kaudu kohtuda Jeesus Kristusega ja oleksid alati valmis andma kaitset nende ees, kes kutsuvad neid aru andma nendes elava lootuse kohta.