Katoliku Kirik Eestis



Püha Missa jutlus Panamas 27. jaanuaril 2019 Ülemaailmsel Noortepäeval

paavstPanamas5Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda. Tema hakkas neile rääkima: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.” (Lk 4:20-21).

Nende sõnadega näitab tänane Evangeelium, kuidas Jeesus alustas oma avalikku kuulutustööd, mille Jumal oli talle ettemääranud. See oli Õpetaja elus oluline hetk, kui ta alustas oma avalikku tegevust sünagoogis. Jeesus, kes oli haritud ja sõnakuulelikult üleskasvanud ning ta oli tuntud rahvale juba Seaduse õpetamise päevilt, seisis nüüd oma rahva ees jutustamas.

Sõna, mida varem kuulutati ainult tuleviku lubaduseks, sai kuulduks Jeesuse huulilt ja sai reaalsuseks: “Täna on sõna täide läinud”. Jeesus paljastab sel hetkel, et Jumal tuleb kohuma meiega tema läbi, sest teda „... on läkitatud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.” (Lk 4:18-19)

Jumal saab kohaolevaks Jeesuses: tal on tema nägu ja tema ihu. See Jumala armastus ei oota ideaalset või täiuslikku olukorda, ega aksepteeri erinevaid ettekäändeid, millal meile ilmuda. Jumalal on vaid üks meelepärane aeg, mis on igas olukorras õige ja tõene ning saab reaalseks Jeesuses. Temas algab Jumala poolt lubatud meelepärane aeg ja saab elavaks ka meis. Kuid millal? Vastus on, et see algab just nüüd.

Ometi ei tundnud kõik inimesed, kes kuulasid Jeesust, et nad oleks olnud kutsutud. Mitte kõik Naatsareti elanikud ei olnud valmis uskuma kedagi, keda nad teadsid ja olid näinud üles kasvamas ning kellelt tulid armusõnad kaua oodatud unistusest. Nad ütlesid küsivalt: „Eks tema ole Joosepi poeg?” Sama võib juhtuda ka meiega. Me ei usu alati, et Jumal võib olla nii konkreetne ja samas nii lihtne, mis on samaaegselt lähedane ja reaalne.

Jeesus tuleb meie juurde teiste inimeste läbi, olgu selleks naaber, sõber või sugulane. Me ei usu sageli, et Issand võib meid kutsuda oma Kuningriigi tööpõllule põldu harima sellisel lihtsal ja tavalisel viisil, sest raske on tunnistada, et “Jumala armastus saab konkreetseks kui me oleme minevikus kogenud valulikke kõrvalekaldeid" (BENEDICTUS XVI Üldaudients, 28. september 2005).

Sageli meie käitume nagu Naatsareti rahvas: me eelistme kauget Jumalat: kes on hea, ilus, suuremeelne, aga kusagil kaugel meist – Jumal, kes meis tekitab ebamugavust – sest lähedane Jumal, sõber ja vend, nõuab, et me muretseme ümbritseva, igapäevaste asjade ja eelkõige vendluse pärast. Kuid Jumal on otsustanud mitte paljastada ennast mingil silmapaistval viisil nagu inglina või mõnel teisel kujul - ta on antud meile inimesena, kes on sõbralik, konkreetne, vennalik ja lähedane. Jumal on reaalne, sest armastus on reaalne; Jumal on konkreetne, sest armastus on konkreetne. Just nimelt, “armastus on kristliku elu olulisem element!” (BENEDICTUS XVI, jutlus, 1. märts 2006).

Kuid ka meie võime samuti oma kogukondades arutada Evangeeliumi järgi, et kas need noored on Maarja, Joosepi lapsed, kas nad on vennad ja õed jne? Kes on need noored keda me näeme üles kasvamas? See seal, kas see ei olnud tema, kes viskas akna palliga puruks? Kas tema ei olnud kasvanud kodus Jumala kuulutamissõna järgi? Sina ka, noor inimene, sina samuti võid mõelda, mis on sinu missioon ja mis on sinu kutsumus või mis elus üldse on oluline. Kas kõik lubadused ulatuvad kaugesse tulevikku ja olevikuga ei ole meil midagi tegemist?

Noored oleksid täna nagu “ooteruumis”, kus istutakse kuni neid kutsutakse. Ja samal ajal, meie täiskasvanud, oleme ennast sulgenud tuleviku jaoks, ilma mingi tagamõtteta, hoides turvalisust ja mugavat olukorda, kus kõik on ohutu. See on “väljamõeldud õnn”, kus me lülitame ennast vaikima, keeldudes küsimast ja küsitlemast, mõttest kaovad unistused ning mõtted, need muutuvad lamedaks, karmiks, vähesteks ja väikeseks (Palmipuudepüha Missa, 25. märtsil 2018). Ja seda sellepärast, et me mõtleme või sina mõtled, et “nüüd” ei ole veel tulnud, ja et teie noored olete liiga noored, et unistustada ja töötada tuleviku nimel.

Üks viimasel noortele pühendatud piiskoppide sinodi viljaks oli et me peaksime olema võimelised üksteist kuulama. Põlvkondadevaheline dialoog, väärtuste mõistmine ja vajadus üksteise järele on töö, mida me peame tegema. Selleks meie peame looma kanali ja ühise ruumi, et me julgeksime unistada paremast homsest ja töötaksime selle nimel ühes koos ning see töö algab täna, mitte homme – looma ruum, mis ei ole lihtsalt enesestmõistetav või loteriivõit, vaid mille eest tuleb ka võidelda. Me ei saa üksteisest isoleerida. Kallid noored, meil ei ole tuleviku Jumalat, meil on Jumal nüüd, siin ja praegu, kes kutsub teid ja teie kogukondi tulema linnadest välja, et leida oma vanavanemaid, teie lähedasi; olema nende kõrval, rääkima nendega ja näitama välja oma unistusi nagu Issand on unistanud teist. Mitte homme, vaid täna - nüüd! Ja sellel on suur väärtus, kus on teie süda (vt. Mt 6:21).

Millesse iganes te armute, see ei muuda mitte ainult teie kujutlusvõimet, vaid see mõjutab kõike. See paneb teid üles tõusma hommikul ja üle saama igapäevastest raskustest. Armastus muudab teie südameid ja täidab teid ilu, rõõmu ja tänulikkusega. Ja teil on mission, mis on olla armunud, mis otsustab kõik (vt. PEDRO ARRUPE, S.J., Nada es más práctico). Me võime omada kõike, aga kui meil puudub armastus, ei ole meil midagi! Lubagu Issand meil armuda!

Jeesuse jaoks ei ole midagi “vahepealset”, on vaid üks suur armastus, mis tahab siseneda ja võita meie südameid. Ta soovib olla meie jaoks, sest ta ei ole midagi “vahepealset”, mingi elu intervall või moehullus; ta on suuremeelne armastuselt ja kutsub meid teda usaldama.

Jeesus on konkreetne, lähedane, tõeline armastus. Ta on rõõmus ja pidulik, sündinud lootuses ja armus, solidaarsuses ja vendluses ning temas ei ole sündinud tõrjutust, spekuleerimist ja manipuleerimist.

Vennad ja õed, Issand ja tema missioon ei ole midagi “vahepealset” meie elus, ei ole midagi ajalist; see on meie kogu elu!

Nendel päevadel eriliselt on saatnud taustaks meid Maarja tervitus kui vaikne muusika. Maarja mitte ainult ei uskunud Jumalasse, vaid tema lubadus sai tema usu kaudu võimalikuks, sest Maarja julges öelda Issandale “Jah!” ja temast sai osaline Issanda töö põllul. Maarja tundis ära, mis missioon on temal kanda; ta armus ja otsustas selles armastuses kõik.

Nii nagu Naatsareti sünagoogis, Issand astub meie sekka, on ta ka meie sõprade ja tuttavate hulgas. Ta võtab raamatu ja ütleb meile: “Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud” (Lk 4:21). Kas te noored soovite elada armastust? Öelge nagu Maarja ütles “jah” ja laske ennast juhtida Nelipühal läkitatud Pühast Vaimust kogu maailmale ja kogu Kirikule.

* * *
Lõpetuseks ma sooviks tänada Jumalat, et ta on andnud selle võimaluse jagada neid päevi teiega ja et kestaksid Ülemaailmsed Noortepäevad. Eriti ma sooviks tänada Panama Vabariigi Presidenti Juan Carlos Varela Rodríguez, ja kõiki teiste rahvaste Presidente ja ühiskonnategelasi, kes on olnud kohal Ülemaailmsetel Noortepäevadel Panamas.

Ma tänan Panama peapiiskop José Domingo Ulloa Mendieta, tema suuremeelsuse eest, et on vastu võtnud selle suure töö ja korraldanud selle suurkohtumise oma piiskopkonnas, samuti teisi piiskoppe teistest naaberriikidest, kõiki, kes on oma koguduste ja kogukondadega kaasa aidanud sellele sündmusele või kes on aidanud leida majutust ja mõnel muul viisil olnud kaasatud noortepäevade toimumisele, eriti noori inimesi.

Ma tänan kõiki, kes on toetanud meid palvetega, et see unistus täituks selles riigis ja Ülemaailne Noortepäev 2019 kannaks vilja.

Ja teile, kallid noored, suur tänu! Teie usk ja rõõm on teinud Panama, Ameerika ja kogu maailma vappuma nagu me oleme palju kuulnud teie hümni sõnades: “Oleme palveränduritena kogunenud täna siia igalt kontinendilt ja linnast!”. Me oleme teel, palveränduritena, elades usus ja usu jagamises. Ärge unustage, et Jumal ei ole meie jaoks olemas “homme”, Ta on “täna” siin ning pole mingit “vahepealset” aega. Jumal on kohal nüüd!

Järgmise Ülemaailmse Noortepäeva koht on juba teatatud. Ma sooviks, et need noortepäevad ei jahtuks, vaid te lähete tagasi oma kogudustesse ja kogukondadesse, peredesse ja sõprade hulka ning jagate oma kogemusi. Külvake ka teistele inimestele oma tugevust ja entusiasmi. Olgu Maarja alati teiega, ning öelge alati Issandale “jah”.

Ja palun, ärge unustage minu eest palvetamast!


Franciscus

Foto: Vatikani Meedia

Social button for Joomla