Maarjapais



Tartu Ülikoolis toimunud Maarjamaa konverentsi lühikokkuvõtted

Loe edasi: Tartu Ülikoolis toimunud Maarjamaa konverentsi lühikokkuvõtted17.-18. novembril 2015 toimus Tartu Ülikooli peahoones konverents "Maarjamaa – ajaloo teadmusega eilsest homsesse". Konverentsi salvestised on leitavad Tartu Ülikooli Televisiooni kodulehel aadressil www.uttv.ee . Ettekannete lühitutvustused olid järgmised: isa Vello Salo: Maarja lugu ja Eesti kirikulugu. Olgugi et Eesti ristikogudus sündis juba aastal 1215, mil ristiti esmakordselt suur hulk eestlasi, on Eesti kirikulugu veel kirjutamata. Meil on küll olemas hulk uurimusi üksikute kirikute ja küsimuste kohta, kuid pole neid kõiki hõlmavat koguteost. Ettekandes pakuti autoripoolse lahendusena üks „lugu" – „Maarjamaa ristikoguduse lugu", mille kirjutamine ettekandjal käsil on.

 

 

Siseminister hr. Hanno Pevkuri kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

Kõrgesti austatud ekstsellentsid! Lugupeetud külalised! Hea Maarjamaa rahvas!

Homme möödub aasta sellest, kui kuulutasime Pirital avatuks teema-aasta „Kaheksa sajandit Maarjamaad". Olgugi et teema-aasta lõpuni on veel neli kuud aega ja terve rida üritusi seisab ees, saame juba praegu rõõmuga tõdeda, et seda on väärikalt tähistatud üle terve Maarjamaa – toimunud on suurel hulgal kontserte, konverentse, palverännakuid, näitusi ja muid ettevõtmisi, on välja antud raamatuid, tehtud tele- ja raadiosaateid. Toimunud on vaimulik laulupidu Tartus, kirikumuusikafestival Raplas, kontserdisarjad üle Eesti, Maarja festival Saaremaal Pöides ja Tornimäel, novembris ootab ees konverents Tartus. Kõik need üritused on aidanud kaasa sellele, et väärtustada meie ajalugu, kultuuri ja haridust, ning suunanud meid sõnastama omi mõtteid sellest, millisena soovime Maarjamaad näha tulevikus.

EELK peapiiskop Urmas Viilma kõne Maarjamaa konverentsi 6. septembril

Austatud ektsellentsid,
head sõbrad,

armsad õed ja vennad Kristuses

Tähistades Maarjamaa juubeliaastat „8. sajandit Maarjamaad", me vaatame tagasi.

Tegelikult meeldib mulle mõelda, et me käime esimest Maarjamaa aastatuhandet siin Eestimaal. See on esimene millennium, just nimelt see on esimene aastatuhat Maarjamaal ja ma tahan, et me püsiksime Maarjamaana.

EKN presidendi Andres Põderi kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

Auväärsed Ektsellentsid,

armsad vennad ja õed Kristuses!

Tahan teid Eesti Kirikute Nõukogu poolt tervitada Pühakirja sõnadega Johannese Evangeeliumi 19. peatükist: „Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata, see on su poeg!" Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!" Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde.

Apostelliku nuntsiuse Pedro Lopez Quintana jutlus 6. septembril 2015 Maarjamaa pühendamise Missal.

Auväärsed vennad,
Lugupeetud võimuesindajad,
Kallid vennad ja õed!

Mulle pakub suurt rõõmu pühitseda seda Armulauda selle maa Meie Emale Maarjale pühitsemise uuendamise pidulikul tähistamisel.

Ma tervitan soojalt ja tänuga tema ekstsellentsi mons. Philippe Jourdani, Eesti Apostellikku Administraatorit, tema ekstsellentsi mons. Zbigņevs Stankevičsit, Riia peapiiskoppi, tema ekstsellentsi mons. Viktors Stulpinsit, Liepaja piiskoppi, tema ekstsellentsi mons. Edvards Pavlovskist, Jelgava piiskoppi. Tervitan rõõmuga härra Hanno Pevkurit, Sise- ja Regionaalministrit. Vennalik tervitus samuti peapiiskop Andres Põderile, Eesti Kirikute Nõukogu esimehele, peapiiskop Urmas Viilmale, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile ning kõigile vendadele kirikutest ja konfessioonidest, kes tahtsid liituda meiega sellel tähistamisel.

Euroopa hingelised väärtused. Peapiiskop Stankevics'i kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

Ma tahaks teile rääkida hingelistest väärtustest muutuvas nüüdisaegses ühiskonnas. Täna ei saa me eraldada end oma kultuurist, Euroopa ajaloost. Väärtused, mis meil täna on, moodustusid pika ajaperioodi vältel ja neil on sügavad juured. Euroopa rahvaste igatsus inimväärikuse, põhiliste inimõiguste ja vabaduse austamise järele sai inspiratsiooni kindlast allikast. Püüame analüüsida, millised on põhiväärtused nüüdisaegses Euroopas ja laiemalt Lääne tsivilisatsioonis.

EU Parlamendi saadiku hr. Tunne Kelami kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

30 aastat tagasi – Nõukogude ateistlikus ühiskonnas – tavatsesin sageli hommikul, olles lõpetanud öise töölise vahetuse suures linnufarmis, tulla siia varasele missale, mida pidas katoliku traditsiooni järjepidevust kehastanud preester Mihhail Krumpans. Mäletan üht inimest, üksildast otsijat, kes tavatses siin istuda – Lembit Petersoni. Tema otsinguist on kasvanud tänaseks välja haljendav oks Eesti kultuuris. Tänapäevalgi on oluline küsimus - mis on Eesti identiteet? Sisukaima ja järjepidevaima vastuse annab sellele küsimusele Maarjamaa mõiste. See tähendab, et Eesti identiteet on lahutamatu euroopalikust kultuurist ja selle alusest – kristlusest.

Bonifatiuswerki presidendi hr. Heinz Pausi kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

Auväärsed,

nuntsius Pedro Lopez Quintana,
peapiiskopid Stankevics, Viilma ja Põder
piiskopid Jourdan ja Stulpins,
siseminister Pehvkur,
Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam,

armsad vennad ja õed,

Ma tahaks kasutada võimalust ja tänada teid väga selle lahke kutse eest. Koos teiega sellel väga suure tähtsusega sündmusel viibimine on imeline kogemus. Bonifatiuswerki poolt sooviksin ma anda edasi kõige soojemad tervitused ning õnnitleda selle suurejoonelise ürituse puhul. Tähistades täna üheskoos seda pühitsemist, saadame me välja väga olulise märguande.

Toimus Maarjamaa pühendamise uuendamine Neitsi Maarjale

Loe edasi: Toimus Maarjamaa pühendamise uuendamine Neitsi MaarjaleVastavalt Rooma-Katoliku Kiriku traditsioonile uuendas piiskop Philippe Jourdan koos Riia peapiiskopi Zbignievs Stankevicsiga Maarjamaa pühendamist Jumala Emale 6. septembril toimunud Maarjamaa juubeli Missal. Missat pühitses apostellik nuntsius Balti riikides Mons. Pedro Lopes Quintana ja andis edasi Püha Isa sõnumi, kus paavst Franciscus saadab oma apostelliku õnnistuse kogu Eesti rahvale Maarjamaa juubeli puhul. «Eestimaa piduliku pühitsemise uuendamise puhul Pühimale Neitsi Maarjale, meenutamaks esimest, kaheksasada aastat tagasi aset leidnud pühitsemist Terra Mariana nime all, mille aastal 1215 kinnitas paavst Innocentius III, loodab Tema Pühadus Paavst Franciscus, vaimses ühenduses selle kalli rahvaga, kes tänulikult meenutades Jumala Ema jätkuvat kaitset, toetub uuenenud armastusega Tema taevasele eestkostele, et see tähendusrikas aastapäev kinnitab perekondades, uutes põlvkondades ja kõigis usklikes elavat usku, tugevat lootust ja tegusat armastust,» seisab paavst Franciscuse läkituses. 

6. septembri Maarjamaa pühitsuspalve

Loe edasi:  6. septembri Maarjamaa pühitsuspalve

Issand, Jeesus Kristus,
Sinu tarkuses ja ettehoolduses, oled Sa tahtnud,
et meie maa saaks pühendatud Sinu Emale, Neitsi Maarjale
ning seda tuntakse tänaseni Maarja ilusa nime järgi.
Meie ajalugu seda tunnistab, meie kultuur ja keel seda hoiavad,
meie luuletajad seda mäletavad, meie lauljad seda laulavad.
Sinu soovist juhituna, pöördume Sinu poole -
võta vastu heldusega see pühendamine Sinu Emale,
mida täna uuendame Sinu, meie Issanda armus.
Ja anna oma õnnistus ning arm meile kõigile,
kes kanname rõõmuga Maarjamaa nime.