Katoliku Kirik Eestis



Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklastele

jourdanivapp

Armsad vennad ja õed!

Aasta lõpp on toonud meile väga rõõmsa uudise - tõelise jõulukingituse. Pärast aastaid kestnud ootusi ja palveid oleme saanud teada, et Paavst Franciscus on järgmisel aastal külastamas Maarjamaad.

Eesti meedia on seda uudist laialt levitanud, sest selline sündmus on oluline igas riigis, vaatamata sellele, kas seal on katoliiklasi vähe või palju. Meie jaoks ei ole tegemist päris tavapärase sündmusega, kui mõni tuntud riigipea külastab meie maad. Kristlaste jaoks on Paavsti visiit hoopis olulisema reaalsuse väljendus. Paavst on iga katoliiklase jaoks otseselt seotud Jeesuse Kristuse ja tema õpetusega.

 

Ta on maa peal apostel Peetruse ameti kandja. Peetrusele - kaljule - ehitab Jeesus oma Kirikut pidevalt kuni aegade lõpuni: „Sina oled Peetrus, ja selle kalju peale ma ehitan oma kiriku, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu“ (Mt 16:18). Jeesus usaldab Peetrusele oma karja: „Sööda mu tallesid, hoia mu lambaid“ (Jn 21:15-16). Meie esimesed usuvennad ja -õed väljendasid kindlal ja rõõmsal viisil oma veendumust, et Peetrus Rooma piiskopina juhib edasi oma Kirikut: „On ju väljaspool kahtlust ja pealegi läbi kõigi aastasadade teada, et püha ja õnnis Peetrus, apostlite vürst ja peamees, ususammas ja katoliikliku kiriku aluskivi, sai meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt, inimsoo päästjalt ja lunastajalt, taevariigi võtmed, ja et Peetrus tänase päevani ja igavesti elab, juhib ja kasutab õigust kohut mõista oma järglastes“ (Efesose Kirikukogu, kolmas akt, aasta 431).

Armastus ja truudus Püha Kiriku ning Paavsti vastu on alati iseloomustanud katoliiklasi. Olen kindel, et need tunded täidavad meie hingi ka siis, kui võime Püha Isa tervitada Tallinnas. Eelkõige me näeme Paavstis Peetrust ja koos Peetrusega kogu Kirikut. „Ubi Petrus, ibi Ecclesia“ (seal kus on Peetrus, seal on ka Kirik) ütles Milano piiskop ja Kiriku doktor Püha Ambrosius juba 4. sajandil. Me võime öelda, et koos Paavstiga, koos Peetrusega, külastab meid kogu üleilmne Kirik. Kirik kui pühade osadus hoiab meid oma palves sel ajal, kui Paavst viibib siin, meie juures. Seetõttu on iga paavsti visiit eelkõige vaimne ja hingeline sündmus. Paavst suunab meie poole kogu Kiriku palved. Ta esitab uuesti meile Jumala kutse pöörduda ja otsida pühadust. See palvete tohutu hulk, mida meile Paavsti kaudu suunatakse, eeldab, et meie avaksime oma elud ja südamed, et me vastaksime neile. Jah, armsad vennad ja õed, kõige adekvaatsem viis vaadata Paavsti visiiti, on tunnetada seda, kui Jumala kutset, millele igaüks peaks vastama oma isiklikus elus. Aga kuidas seda teha? Kuidas valmistuda? Sellele küsimusele on lihtne vastus. Valmistume eelkõige läbi palve, paastumise ja erinevate ohverduste. Viimastel päevadel on paljud inimesed minu käest küsinud, et kuidas me kavatseme toime tulla selle visiidi ettevalmistamisega ja kas on võimalik aduda, kui suur töö see sisuliselt saab olema. See, mida me kõige rohkem vajame, on just katoliiklaste palved ja ohverdused.

Tean hästi, et Paavsti tulek rõõmustab mitte ainult meid, katoliiklasi, vaid ka paljusid teisi kristlasi. Möödunud aasta novembrikuus saatsime koos Eesti Evangeelse Luteri Kiriku peapiiskopiga (kellele olen eriti tänulik) ühise kutse Paavst Franciscusele ja palusime, et Püha Isa külastaks Eestimaad. Usun, et koos riigipeade ning paljude inimeste poolt saadetud kutsetega, on see ettepanek olnud olulise tähtsusega selle visiidi võimalikuks saamisel ja ilmekalt näidanud Pühale Isale, kui paljud inimesed on teda ootamas.


Ma loodan, et väga paljud eestimaalased saavad kohtuda Paavst Franciscusega ja on valmis avama oma südant tema sõnadele. Selle reisiga kingib Püha Isa Franciscus meile suurepärase võimaluse tuua Evangeeliumit, Kristuse Rõõmusõnumit, paljudesse Eesti kodudesse. Selline võimalus on siinsel väikesel riigil kord 25 aasta järel ja me ei saa seda kasutamata jätta. Ajakirjandus ja Apostellik Administratuur teevad omalt poolt kõik, et Paavsti visiidi lähenedes jõuaks kõigini kogu informatsioon, mis päev päevalt külaskäigu kohta laekub. Aga ei ole midagi paremat aitamaks meie kaasmaalasi, kui katoliiklaste hea eeskuju, see, kuidas me oma usku elame. Johannes Paulus II on kirjutanud, et kaasaegne inimene kuulab parema meelega tunnistajaid kui õpetajaid ning kui ta kuulab õpetajaid, siis seepärast, et ka nemad on tunnistajaid. Need sõnad annavad meile kindlasti palju järelemõtlemisainet käesoleval advendiajal, mis on traditsiooniliselt pöördumise aeg.

Õnnistagu teid ja teie perekondi Jeesuslaps, kes sünnib Petlemmas, ja avab meile Taevaväravad!

Armsad vennad ja õed, soovin teile, et Jumal saadaks teile selle aasta lõpul veel palju õnnistusi lisaks sellele suurele kingitusele, millest oma läkituses teile kõnelesin.

 

+ Piiskop Philippe Jourdan

Tallinnas, 08.12.2017 a.

Püha Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Suurpühal

 

Social button for Joomla