Katoliku Kirik Eestis



Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklastele 2017

jourdanivapp

Armsad vennad ja õed!

Me valmistume uuesti kaasa elama Kristuse kannatustele ja ristisurmale. «Christus factus est pro nobis obediens usque ad mortem, mortem autem crucis,» (Kristus alandas ennast saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani (Fil 2 :8-9)) loeme Suure Reede liturgia ajal. Eelseisvad päevad suunavad meie pilgud Kristuse Risti poole, mida me kristlastena austame ja armastame, sest Ristilt annab Jeesus meile Elu ja uuendab maailma.

Kui vaatame Kristuse Risti poole, siis meenutame ühte väga erilist minevikusündmust. Tõepoolest – käesolev aasta on lähedalt seotud Jumala Emaga, kes ilmutas end sada aastat tagasi kolmele Portugali lapsele, kelle nimed olid Jacinta, Francisco ja Lucia. Kirik tunnistas nende pühadust kuulutades Jacinta ja Francisco õndsateks ning alustas Lucia, kes lahkus siitilmast mõned aastad tagasi, õndsakskuulutamise protsessi. Fatima Neitsi Maarja ilmutused olid kõige olulisemad ilmutused XX sajandil. Tegemist on privaatilmutusega – need ei muuda ega lisa midagi Jumala Ilmutusele, mis on saanud täiuslikuks Jeesuses Kristuses ning mida Kirik levitab ja annab edasi kuni maailma lõpuni. Aga Fatima tuletab maailmale meelde, et Neitsi Maarja saadab inimkonda kõikidel maailma teedel oma emaliku hoolivusega ja hoiab oma palve ja eestkostega ära kõik karistused, mida meie patud oleksid Jumala ees juba ammu pälvinud. Fatima Jumala Ema meenutab XX sajandi inimestele head sõnumit, milles seisneb kogu püha nädala tahendus: Jeesus võidab Ristil. Tema võit on kindel, aga see võit tuleb läbi Risti. See võit saavutatakse Kolgata mäel, mitte Tabori mäel, kus Jeesus muutis oma palet apostlite nähes. 1917. aastal näitas Fatima Jumala Ema nägijatele XX sajandi suurt Risti- ja kannatuste Teed, mida pidid tooma surmaideoloogiad ning samuti seda, kuidas maailm peaks sellest välja tulema - palve ja meeleparandusega. Ja ta palus ka lapsi, et nende lühike elutee muutuks ristiteeks patuste inimeste lunastamiseks. Nii nad tegidki ning nende laste suretamised meie pattude eest on kindlasti üks Fatima sündmuste muljetavaldavamaid aspekte.


Armsad vennad ja õed! Fatima sõnum, mis ühendab meid nii sügavalt Kristuse ristiga, ei ole kaotanud oma kehtivust ja kõnetab ka XXI sajandi inimest. Tänapäeval näeme samuti, et inimkonna tee on sageli kannatuste rada, ristitee selle sõna otseses mõttes. Välised ja sisemised raskused ei puudu ka praeguse aja inimeste eludest. Kuid Jumala ettehooldus on alati meie kohal ning juhib kõiki sündmusi ja inimesi. See lubadus, mida Jumala Ema kordas Fatimas, on kindel. Aga see veendumus ja lootus, mida keegi ei saa kristlastelt kunagi ära võtta, ei tähenda, et meie, inimesed, ei vastuta millegi eest ning võime jääda passiivseteks. Fatima lapsed taipasid kohe, et need grandioossed maailma tuleviku plaanid, mida Jumala Ema neile avaldas, vajasid nende kaasabi isegi kui nad olid ainult väikesed lapsed ühes väikeses Portugali külas. Samuti ei tohi me kunagi unustada, et Jumala plaanid on suured ja ilusad, aga vajavad eelkõige meie osalust. Esiteks meie vaimuelu – palveid ja ohverdusi – ning seejärel meie tegusid. Seetõttu võiksime endalt aeg-ajalt küsida: kas ma olen teadlik, et Jumal ootab meie aktiivset osalemist oma plaanide täideviimiseks ning ma saan Tema plaanides osaleda vaatamata sellele, milline on minu koht ja tegevus ühiskonnas? Peaasi, et me teeksime alati oma Isa tegusid (vrd. Jn 8:41) ning muudaksime kõik oma teod oma Isa teoks.
Armsad vennad ja õed, ma palun teil eriti palvetada nende meie vendade ja õdede eest, kes Ülestõusmispühade ajal ühinevad Katoliku Kirikuga ristimise ja armulaua sakramendis nii Eestis kui mujal maailmas. Palugem, et nad elaksid alati Jumala lastena, tunneksid Jumala isadust ning kasvaksid usus, lootuses ja armastuses. Ma soovin Teile kõigile rõõmsaid ja ilusaid Ülestõusmispühi!

+ Piiskop Philippe Jourdan

Tallinnas, 4. aprillil 2017 AD

Social button for Joomla