Katoliku Kirik Eestis



Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklastele

jourdanivappArmsad vennad ja õed!

Halastuse Juubeliaasta, mida Katoliku Kirik alustas 2015. aasta 8. detsembril, on eriline mitmes mõttes. Kõigepealt on märkimisväärne see, et esimest korda ei peeta Erakorralist Püha Aastat üksnes Roomas, vaid ühtsuse ja armastuse märgina igas üksikus piiskopkonnas. Selle otsuse tegemisel soovis paavst Franciscus tungivalt, et Juubeliaastast saaks tõeline võimalus pastoraalse elu uuenemiseks. Teisalt antakse ta Kirikule selleks, et kristlased saaksid aru ja mõistaksid neid ootusi, mida paljud meie kaasinimesed neile panevad. Tegelikult on küsimus selles, kas Evangeeliumi kuulutamine ja ennast Kristuse nime kandjaks tunnistavate inimeste eluviis on omavahel kooskõlas või mitte.

See probleem omandab erilise tähenduse, kui võtame arvesse asjaolu, et esimest korda ei tähista me Erakorralise Püha Aasta jooksul mitte lihtsalt mingit tähtpäeva, vaid hoopis üht Jumala kindlat omadust, mida on väga külluslikult leida paljudest piiblikohtadest: Jumala Halastust. Nagu paavst Franciscus ütleb: “Halastus on Jumalale omane hoiak võtta avasüli vastu, Jumala endaandmine meile, see, et Ta kummardub meile andeks andma. (…) võime öelda, et halastus on Jumala ID-kaart” (Paavst Franciscus, “Jumala nimi on Halastus”, 2016, lk. 8-9).

Püha Isa rõhutab Erakorralise Halastuse Juubeliaasta bullas “Misericordiae Vultus”, et Jumala halastus ei ole abstraktne idee, vaid konkreetne tegelikkus, millega Jumal ilmutab oma meile suunatud armastust. Sel põhjusel paavst Franciscus jätkab ja rõhutab: “Kus iganes on kohal Kirik, peab olema ilmne Isa halastus. Kus ristiinimesed ka ei oleks – kogudustes, kogukondades, ühingutes, liikumistes –, kõik peavad sealt leidma halastuse turvapaiga” (“Misericordia vultus”, 12).
Juubeliaasta moto “Misericordes sicut Pater” (Halastav nagu Isa), on võetud Luuka evangeeliumist (6:36): “Olge armulised, nagu teie Isa on armuline”. Need sõnad tuletavad meelde seda, mida Kirik on alati õpetanud Pühakirja ja Pärimuse kaudu: Jumal halastab ja annab andeks, ning et järelikult ka meie, Tema lapsed, peame halastama ja andeks andma. Seepärast on paavst Franciscusel palav soov, et kõik kristlased mõtleksid Halastuse Aasta kestel järele ja avastaksid uuesti ihulikud ja vaimsed halastusteod. Muuhulgas palub Püha Isa meil mitte mõista kohut ja mitte mõista hukka, vaid hoopis anda andeks ja anda, olla tööriistad Jumala halastusele, mille me ise oleme esmalt Tema käest vastu võtnud. Samuti julgustab paavst Franciscus meid, et oleksime avatud südamega ühiskonna äärealade suhtes ja viiksime lohutuse, halastuse ja solidaarsuse kohale nendele inimestele, kes elavad ebakindlas olukorras.
Püha Isa toonitab, et Juubeliaasta on pühendatud sellele, et elaksime oma igapäevaelu halastusega, mida Jumal pakub meist igaühele kogu aeg. 2013. aastal kirjutas ta apostelliku üleskutsekirja “Evangelii gaudium”, milles rõhutas: “Jumal ei väsi kunagi meile andeks andmast: need oleme hoopis meie, kes tüdime Tema halastust otsimast. Kristus, kes käskis meil üksteisele andeks anda “seitsekümmend seitse korda” (Mt 18:22), on meile saanud eeskujuks: Tema andestaski seitsekümmend seitse korda” (“Evangelii gaudium”, 3). Sel põhjusel palus paavst Franciscus avada Pühaks Aastaks igas piiskopkonnas Halastuse ukse ja lasta usklikel kogeda Jumala halastust täielikul kujul. Halastuse Uksest läbiminemisega seostub võimalus, juhul kui teatud tingimused on täidetud, saada täielik indulgents, kui sellega kaasnevad tingimata Meeleparanduse ja Euharistia sakramendid kui otsesed märgid pöördumise kohta.
Halastus on ka järgmiste, 2016. aasta 26. kuni 31. juulini Poolas Krakowis aset leidvate Maailma Noortepäevade teema: “Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse” (Mt 5:7). See sobib täiuslikult kokku Jumala Halastuse sõnumi ja pühendumusega, mis on jõudnud meieni Püha Faustyna Kowalska vahendusel, keda hüütakse “Jumala Halastuse sekretäriks” (vt. Püha Faustyna “Jumala Halastus minu hinges”, 1605). Issand Jeesus valis tema, et tuletada kogu maailmale meelde Jumala halastust iga inimese vastu ning äratada kõigis kristlik hoiak usaldada Jumalat ja olla tegusalt halastav kaasinimeste suhtes. Krakowis elas püha Faustyna oma lühikese elu (33 aastat) viimased aastad, seal sai ta mõned Kristuse ilmutused ja seal on Jumala Halastuse Pühamus ka tema haud, mille juures usaldas püha Johannes Paulus II kogu maailma Jumala Halastuse alla. Meil on suur rõõm, et koos paavst Franciscusega võtab Maailma Noortepäevadest osa ka rühm noori Eestist.
Saanud Issanda käest rikkaks väga paljude vaimulike sündmuste ja armude poolest, hakkame pühitsema oma usu kõige tähtsamaid pühi – Pühale Nädalale ja Ülestõusmise Triduum'ile järgnevaid Ülestõusmispühi. Triduum on liturgiline ajavahemik, mis algab Viimse õhtusöömaaja õhtumissast ja kestab Ülestõusmispühapäeva lõpuni. Sel ajal vaatleme kaemuslikult, kuidas Jeesus Kristus jõudis läbi kannatamise ja suremise Ülestõusmise auhiilgusse. Seepärast nimetame neid päevi Surmast Üleminemiseks ja Triduum'iks: nad väljendavad meie Issanda teekonda, millel oli kolm astet: kannatamine, suremine ja ülestõusmine. See liturgiline ajavahemik keskendub meie ristiusu kõige tähtsamale tõele. Püha Paulus kirjutas kirjas korintlastele: “Kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes. Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud. (…) Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest” (1Kor 15: 17-18, 20).
Möödunud aastal pühendati Eestimaa ja rahvas Maarjamaa Ema Pühimale Jumalaemale. Tema on Halastuse Ema ja tema on meid erilisel viisil ette valmistanud Halastuse Juubeliaasta tähistamiseks. Paavst Franciscus rõhutab, et “keegi ei ole lihakssaamise sügavat müsteeriumi tunnetanud nii lõpuni kui Maarja” (“Misericordiae Vultus”, 24). Usaldagem nüüd Maarja, Halastuse Ema, Maarjamaa Ema kaitse alla meie Juubeliaasta, Püha Nädala ja Ülestõusmise Triduum'i pühitsemine.

 

+ Piiskop Philippe Jourdan
Tallinnas, 16. märtsil 2016

Social button for Joomla