Katoliku Kirik Eestis



Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklastele

jourdanivappArmsad vennad ja õed!

Aasta 2015 on olnud meie jaoks Maarjamaa aasta ja meile on antud võimalus mitte ainult meenutada mineviku sündmust, vaid sügavamalt avastada Jumalaema rolli meie ühiskonnas, meie riigis ja meie elus. Olen näinud kui palju inimesi, ja mitte ainult katoliiklased, on selle aja jooksul õppinud armastama Maarjat kui meie Ema, et tema poole pöörduda. Seetõttu selle ilusa aasta lõpp oleks võinud meis tekitada teatud igatsust ja kurbust, aga Jumala ettehooldus on tahtnud, et Maarjamaa aastale järgneks veel tähendusrikkam sündmus – Halastuse aasta. Paavst Franciscus on välja kuulutanud 8. detsembrist 2015 kuni järgmise aasta 20. novembrini 2016 kogu Kirikus erakorralise Juubeliaasta.

Maarja on Evangeeliumis esimene, kes kiidab Jumala halastust ja neid suuri asju, mida Vägev on teinud: „Tema halastus kestab põlvest põlveni" (Lk 1:50). On loomulik, et Maarja viib meid nüüd Jumala halastuse juurde; on loomulik ja rõõmustav, et Maarjamaa aasta juhatab meid Halastuse aastasse.

Juubeliaastad on auväärne Kiriku traditsioon. Selle juured ulatuvad Vana-Testamendini kui Jumal käskis oma rahvale iga viiekümne aasta tagant ennast sügavalt uuendada ning alates 1300 aastast Kirik on ametlikult võtnud kombeks kutsuda iga 25 või 50 aasta tagant kristliku rahvast hingeliselt uuendama ning rohkem pöörduma oma Lunastaja poole. Sellest tuleneb ilus „Püha Ukse" traditsioon, mida avatakse Juubeliaastatel Püha Peetruse basiilikas Roomas ja mille läve peavad ületama palverändurid kui oma uuenenud elu ja pöördumise märgina ning sümbolina. Vahel paavstid on välja kuulutanud erakorralise Juubeliaasta kui selleks on vajadus Kirikus või maailmas. Käesolev Halastuse aasta on üks nendest Juubeliaastatest.

„Jeesus Kristus on Isa halastuse nägu". Nende sõnadega paavst Franciscus juhatab meid Halastuse aastasse. Advendi- ja jõuluajal vaatame just Jeesuse nägu, kes naeratab meile vastu, sest ta on väike laps, kes usaldab ennast meie hoolde. Aga Jeesus on ka Isa nägu, kelle kaudu nähtamatu Jumal saab nähtavaks, ja seetõttu ta on ka Isa halastuse nägu. Kogu tema olemist näitab meile Isa. Tema sündimine Petlemmas, tema lapsepõlv Egiptuses ja Naatsaretis, näitab meile halastust, Isa halastust, kes ei taha inimest üksi jätta, vaid on valmis ennast andma tema eest.

Praegusel aja muret tekitavad sündmused juhtuvad igal pool maailmas nagu tekkiv suur torm. Meid hirmutatakse kõiksuguste ohtudega ning tekib mulje, et igal pool inimesed seisavad üksteise vastu, rahvas rahva vastu, religioon religiooni vastu, sugu vastassoo vastu, inimene looduse vastu jne. Muidugi minu soov ei ole praegu hinnata ega alahinnata nende ohtude reaalsust, aga sellises olukorras uskliku vastus ei saa olla eemaldatud sellest, mida ta usub ja mille järgi ta elab. Siinkohal halastus on kindlasti ja alati olnud kristlase usk ja käitumisviis. Paavst Franciscus kirjas „Misericordiae vultus", millega ta juhatab meid Halastuse aastasse ning kus ta meenutab püha Aquino Thomase sõnu, et halastus ei ole nõrkuse märk, vaid Jumala kohaloleku märk, kes saab nähtavaks Jeesuses Kristuses.

Vahel leitakse, et halastus ja õiglus on vastuolus. Kristlase jaoks sellist vastuolu ei saa kunagi olla: „halastus ja õiglus ei ole kaks vastuolulist reaalsust, vaid ühe ja sama reaalsuse kaks palet, mis samm-sammult areneb seni kuni ta kulmineerub armastuse täiuses. (...) Halastus ei ole vastuolus õiglusega, vaid pigem väljendab Jumala soovi jõuda patuseni ja talle pakkuda teist võimalust ennast vaadata, pöörduda ja uskuda." (Misericordiae vultus nn. 20-21).

Armsad vennad ja õed, astugem rõõmuga Halastuse aastasse. Järgmisel aastal kavatsen aeg ajalt teile pakkuda mõtteid ja ettepanekuid, mis võiksid teid aidata, et see aasta ei jääks ilusaks sooviks, vaid muudaks meie elu.

Püüdkem paremini avastada Jumala Halastust, mis avaldub väga mitmel viisil ja eriti kui Jumal andestab meile meie patud. Ja meenutagem Jeesuse sõnu „Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse" (Mt 5:7). Jumala halastuse ja inimese halastuse vahel on olemas teatud side, teatud proportsioon, mida meie ei oska lõpuni mõõta, aga mida Jeesus meile näitab väga selgete sõnadega, mis annavad meile alati palju mõtlemisainet:

„Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale! Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde." Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind
näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?" Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle." (Mt 25, 34-4).

Armsad vennad ja õed, ma soovin teile kõikidele ja teie peredele ilusaid Jõulupühi ja õnnistatud Halastuse Juubeliaastat. Palugem, et Jumal kingiks meile arvukaid õnnistusi ja armusid järgmisel aastal, ja eriti armu, ning õnne järgida ja armastada Tema tahtmist.

+ Piiskop Philippe Jourdan

Tallinnas, 16. detsembril 2015 a.

Social button for Joomla