Katoliku Kirik Eestis



Paavst Franciscuse läkitus paastuajaks. Kinnitage oma südant! (Jk 5:8)

Loe edasi: Paavst Franciscuse läkitus paastuajaks. Kinnitage oma südant! (Jk 5:8)Armsad vennad ja õed,

paastuaeg on nii Kiriku, koguduste kui iga uskliku jaoks uuenemise aeg. Ennekõike on see aga „armuaeg" (2Kr 6:2). Jumal ei nõua meilt midagi, mida Ta ei oleks meile juba enne kinkinud: „Meie armastame, sest Tema on meid enne armastanud." (1Jh 4:19). Jumal ei ole meist kaugel. Igaühel meist on koht Tema südames. Ta tunneb meid nimepidi, Ta hoolib meist ja Ta otsib meid taga, millal iganes oleme Temast ära pöördunud. Teda huvitab igaüks meist, Tema armastus ei luba Tal olla ükskõikne selle suhtes, mis meiega toimub.

Paavst Franciscus ideoloogilisest koloniseerimisest

Loe edasi: Paavst Franciscus ideoloogilisest koloniseerimisestPaavst Franciscus selgitas pressikonverentsil lennul Filipiinidelt Rooma ajakirjanikele "ideoloogilise koloniseerimise" olemust. Saksa ajakirjanik Jan Christoph Kitzler pöördus paavsti poole, et Püha Isa jagaks selgitusi "idoloogilise koloniseerimise" mõistele, millest paavst kõneles kohtumisel perekondadega antud visiidil, ning selgitaks Paulus VI sõnu "erilistest olukordadest" perekondade jaoks, millele Püha Isa on viidanud eelnevalt.

 

 

Head kristlased ei virise kannatuste pärast

Loe edasi: Head kristlased ei virise kannatuste pärastMõtiskledes selle üle, kuidas Püha Paulus talus valu Kristuse pärast, ütles Paavst Franciscus, et head kristlased ei kurda oma katsumuste üle, vaid taluvad neid kannatliku vaikusega, sest nende südamed on rahus. Kristlane "kes pidevalt kurdab, ei saa olla hea kristlane, nendest saavad härra või proua Virisejad, või mis? Sest nad alati kaeblevad kõige üle, õigus?" märkis Paavst oma 7. mai jutluses Püha Marta residentsis. Kristlik vastus kannatusele on "vaikus vastupidamises, vaikus kannatlikkuses", teatas ta. Oma Passiooni ajal täheldas Paavst, Jeesus "ei rääkinud palju, ainult kaks või kolm vajalikku sõna.... Aga see pole kurb vaikus: risti kandmise vaikus pole kurb vaikus. See on valus, sageli väga valus, aga see pole kurb. Süda on rahus." Paavst võttis oma jutluse lähtekohaks päeva esimese lugemise Apostlite tegude 16. peatükist, milles Paulust ja Siilast kiusati taga ja heideti nad vanglasse Rõõmusõnumi kuulutamise pärast.

Paavst Franciscuse Filipiinidel peetud kõne perekondadele (16.01.2015)

Loe edasi: Paavst Franciscuse Filipiinidel peetud kõne perekondadele (16.01.2015)

(...)

Pühad Kirjad kõnelevad pühast Joosepist harva, kuid kui nad seda teevad, siis leiame ta tihti puhkamas, kui ingel ilmutab talle tema unenäos Jumala tahet. Selles Evangeeliumis, mida me just kuulsime, leiame Joosepi puhkamas mitte ainult ühel, vaid kahel korral. Täna õhtul ma soovin puhata Issandas koos teie kõikidega ja ühes teiega mõtiskleda selle kingituse üle, milleks on perekond.

Joosepi puhkus ilmutas talle Jumala tahet. Sel hetkel siin, mil puhkame Issandas, tehes korraks pausi oma igapäevastes kohustustes ja tegevustes, kõneleb Jumal ka meiega. Ta räägib meiega pühakirjalugemises, mida me just kuulsime, meie palves ja tunnistuses ning meie südame vaikuses. Mõtisklegem selle üle, mida Issand meile ütleb, eriti tänase õhtu Evangeeliumis. Selles lõigus on kolm aspekti, mille üle ma tahan paluda teil järele mõelda: Issandas puhkamine, koos Jeesuse ja Maarjaga tõusmine ning prohvetlikuks hääleks olemine.

Inimõigusest ja sõnavabadusest

Loe edasi: Inimõigusest ja sõnavabadusest

Paavst Franciscuse kommentaar Pariisi sündmuste kohta pressikonverentsil lennul Sri Lankalt Filipiinidele 15. jaanuaril.


Küsimus: Püha Isa, eilsel missal Te rääkisite usuvabadusest kui fundamentaalsest inimõigusest. Kuid pidades lugu erinevatest religioonidest, mis on on samuti põhjapanev inimõigus, kui kaugele võime oma väljendusvabadusega minna?


Paavst Franciscus: Tänan väga selle intelligentse küsimuse eest! Ma usun, et need mõlemad on fundamentaalsed inimõigused, nii usuvabadus kui sõnavabadus. Me ei saa... te olete prantslane, õigus? Niisiis, lähme tagasi Pariisi juurde, räägime selgelt. Me ei saa varjata tõde: igaühel on õigus praktiseerida oma usku, ilma kedagi kahjustamata, vabalt. Nii me seda teeme ja nii me soovime, et kõik seda teeksid.

Paavst Franciscuse jõululäkitus Urbi et Orbi (Linnale ja maailmale)

Loe edasi: Paavst Franciscuse jõululäkitus Urbi et Orbi (Linnale ja maailmale)Armsad vennad ja õed, häid Jõule!

Jeesus, Jumala Poeg, maailma Päästja, on meile sündinud. Ta sündis Neitsist Petlemmas, tulles täitma vana ettekuulutust. Neitsi, nimega Maarja, ja tema kihlatu Joosep, alandlikud inimesed täis lootust Jumala headusesse on need, kes Jeesust tervitasid ja tunnistasid. Ja nii valgustas Püha Vaim Petlemma karjaseid, kes tõttasid kummardama Last. Samuti juhatas Püha Vaim alandlikud eakad Siimeoni ja Hanna, Jeruusalemma templisse tunnistama Jeesusest kui Messiast. „Mu silmad on näinud sinu päästet," hüüdis Siimeon „mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees" (Lk 2:30).

Alamkategooriaid