Katoliku Kirik Eestis



Paavst Franciscuse Filipiinidel peetud kõne perekondadele (16.01.2015)

PaavstFranciscus1

(...)

Pühad Kirjad kõnelevad pühast Joosepist harva, kuid kui nad seda teevad, siis leiame ta tihti puhkamas, kui ingel ilmutab talle tema unenäos Jumala tahet. Selles Evangeeliumis, mida me just kuulsime, leiame Joosepi puhkamas mitte ainult ühel, vaid kahel korral. Täna õhtul ma soovin puhata Issandas koos teie kõikidega ja ühes teiega mõtiskleda selle kingituse üle, milleks on perekond.

Joosepi puhkus ilmutas talle Jumala tahet. Sel hetkel siin, mil puhkame Issandas, tehes korraks pausi oma igapäevastes kohustustes ja tegevustes, kõneleb Jumal ka meiega. Ta räägib meiega pühakirjalugemises, mida me just kuulsime, meie palves ja tunnistuses ning meie südame vaikuses. Mõtisklegem selle üle, mida Issand meile ütleb, eriti tänase õhtu Evangeeliumis. Selles lõigus on kolm aspekti, mille üle ma tahan paluda teil järele mõelda: Issandas puhkamine, koos Jeesuse ja Maarjaga tõusmine ning prohvetlikuks hääleks olemine.


Esiteks, puhkus Issandas. Puhkus on nii vajalik meie hingele ja ihule, ja seda on tihti nii keeruline saavutada meie igapäevaste kohustuste keskel. Kuid puhkus on hädavajalik ka meie vaimsele tervisele, et võiksime kuulda Issanda häält ja saada aru, mida Ta meilt ootab. Issand oli valinud Joosepi kasuisaks Jeesusele ja abikaasaks Maarjale. Kristlastena olete teie kutsutud samamoodi nagu Joosep rajama kodu Jeesusele. Te valmistate Talle kodu oma südames, oma peredes, oma kogudustes ja ühiskonnas.

Et kuulda ja võtta vastu Jumala kutset rajada kodu Jeesusele, selleks peate olema võimelised puhkama Issandas. Te peate võtma iga päev aega palveks. Kuid te võite mulle öelda: Püha Isa, ma tahan palvetada, aga tööd vajavad tegemist! Ma pean hoolitsema oma laste eest; mul on vaja teha igapäevaseid kodutöid; ma olen isegi hästi magamiseks liiga väsinud. See võib olla tõsi, kuid kui me ei palveta, siis me ka ei tea kõige tähtsamat asja: mis on Jumala tahe meie jaoks. Ja kõigis oma tegemistes, kogu oma kiirustamises saavutame ilma palveta väga vähe.

Palvesse jäämine on eriti tähtis perekondade jaoks. See on just perekond, kus me õpime kõigepealt, kuidas palvetada. Seal me õpime tundma Jumalat, et kasvada usklikeks meesteks ja naisteks ning mõista ennast Jumala suure perekonna, Kiriku, liikmetena. Perekonnas me õpime, kuidas armastada, andestada, olla suuremeelne ja avatud, mitte suletud ega isekas. Me õpime nägema kaugemale omaenda vajadustest, arvestama teistega ja jagada nendega oma elu. Just sellepärast on nii tähtis palvetada üheskoos perekonnana! See on põhjus, miks perekond on nii Jumala plaani kohaselt nii oluline Kiriku jaoks!

Teiseks, tõusmine koos Jeesuse ja Maarjaga. Need puhkuse, koos Issandaga palvesse jäämise nii väärtuslikud hetked – need on hetked, mida tahaksime pikendada. Aga nagu Püha Joosep: kui me kord oleme kuulnud Jumala häält, siis peame unest virguma, peame tõusma ja tegutsema (vrd Rm 13:11). Usk ei eemalda meid maailmast, vaid tõmbab meid sellesse veelgi sügavamalt. Igaühel meist on õigupoolest eriline roll Jumala kuningriigi tulemises meie maailma.

Just nagu Püha Perekonna kingitus oli usaldatud püha Joosepi hoole alla, nii on perekonna kingitus ja selle koht Jumala plaanis usaldatud meie kätte. Issanda ingel andis Joosepile teada ohtudest, mis ähvardasid Jeesust ja Maarjat, sundides neid põgenema Egiptusesse ja asuma seejärel elama Naatsaretti. Samamoodi kutsub Jumal ka meie ajal meid ära tundma ohtusid , mis ähvardavad meie oma perekondi, ja kaitsma neid kahju eest.


Tänapäeval avaldatakse perekonnale väga mitmesugust survet. Siin, Filipiinidel, kannatab lugematu hulk peresid endiselt loodusõnnetuste tagajärgede tõttu. Majanduslik olukord toonud kaasa palju migratsiooni ja tööotsingute tõttu üksteisest lahutatud perekondi; rahaprobleemid tekitavad paljudes kodudes pingeid. Samal ajal, kui nii palju inimesi elab äärmises vaesuses, on teised haaratud materialismist ja elustiilist, mis laostab pereelu ja kõige alustpanevamaid kristliku moraali nõudmisi. Perekonda ohustavad ka üha kasvavad jõupingutused defineerida ümber abieluinstitutsiooni ennast, relativismi, tühisuse kultuuri ja elule avatusest loobumise läbi.


Meie maailm vajab head ja tugevat perekonda, et sellistest ohtudest jagu saada! Filipiinlased vajavad pühasid ja armastavaid perekondi, mis kaitseksid perekonna ilu ja tõde Jumala plaani kohaselt ning oleksid toeks ja eeskujuks teistele perekondadele, kes seda otsivad. Iga oht perekonnale on oht ühiskonnale endale. Inimkonna tulevik, nagu ütles püha Johannes Paulus II, kulgeb läbi perekonna (Familiaris Consortio, 85). Niisiis, kaitske perekonda! Nähke selles oma riigi kõige suuremat aaret ning toitke perekonda alati palve ja sakramentaalse armuga. Perekondadel on alati katsumusi, aga ärge teie neid kunagi lisage. Selle asemel olge armastuse, andestuse ja hoolitsuse elavaks eeskujuks. Olge pühamuks aukartusele elu ees, tunnistades inimelu pühadust alates eostamisest kuni loomuliku surmani. Milline kingitus see oleks ühiskonnale, kui iga kristlik perekond elaks täielikult oma üllas kutsumuses. Tõuske koos Jeesuse ja Maarjaga ja asuge teele, mille Issand on valmistanud teist igaühe jaoks.

Kolmandaks, kuuldud Evangeelium meenutab meile meie kristlikku kohustust olla prohvetlikuks hääleks oma ühiskonna keskel. Joosep kuulas Issanda inglit ja vastas Jumala kutsele kanda hoolt Jeesuse ja Maarja eest. Sel viisil osales ta Jumala plaanis ja sai õnnistuseks mitte ainult Pühale Perekonnale, vaid oli õnnistuseks kogu inimkonnale. Koos Maarjaga oli püha Joosep eeskujuks Jeesuslapsele kui Ta Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus (Lk 2:52). Kui perekonnad toovad ilmale lapsi, kasvatavad neid usus ja tervetes eluväärtustes, õpetavad neid andma oma panust ühiskonna heaks, siis saavad nad õnnistuseks meie maailmale. Jumala armastus saab kohalolevaks ja tegevaks selle kaudu meie armastuse ja meie heade tegude läbi. Me kasvatame Kristuse kuningriiki maailmas. Ja seda tehes me näitame, et oleme ustavad sellele prohvetlikule missioonile, mille oleme saanud ristimises.

Selle aasta jooksul, mille teie piiskopid on nimetanud "vaeste aastaks" (The Year of Poor), tahan ma paluda teil kui perekondadel teadvustada endale eriliselt meie kutset olla Jeesuse misjonäridest jüngrid. See tähendab olla valmis minema välja oma kodust ning olla valmis aidama oma vendasid ja õdesid, kes on kõige suuremas puuduses.. Ma palun teil hoolitseda eriti nende eest, kellel ei ole oma perekonda, eriti nende eest, kes on kõrges eas, ja ilma vanemateta laste eest. Ärge laske neil kunagi tunda end isoleerituna, üksi jäetuna, hüljatuna, vaid aidake neil teada, et Jumal ei ole neid unustanud. Te võite olla ise vaesed materiaalses mõttes, kuid teil on pakkuda külluslikke ande, kui te pakute Kristust ja Tema Kiriku osadust. Ärge varjake oma usku, ära peitke Jeesust, vaid kandke Ta maailma ja andke tunnistust oma pereeluga!

Armsad sõbrad Kristuses, teade, et ma palvetan alati teie eest! Ma palun, et Issand süvendaks jätkuvalt teie armastust Tema vastu, ja et see armastus võiks saada avalikuks teie armastuses üksteise ja Kiriku vastu. Palvetage tihti ja kandke oma palve viljad maailma, et kõik võiksid õppida tundma Jeesust Kristust ja Tema halastavat armastust. Palun palvetage ka minu eest, sest ma tõesti vajan teie palveid!

Paavst Franciscus
16. jaanuar 2015
Filipiinid

Social button for Joomla