paavst 1210x236 px 2



Tema Pühaduse Paavst Franciscuse läkitus 26. ülemaailmseks haigetele pühendatud palvepäevaks (11. veebruar)

LourdeS

Armsad vennad ja õed!

Haigete ja nende eest hoolitsejate teenimine peab Kirikus jätkuma raugematu jõuga nii nagu Issand on käskinud (vt Lk. 9:2–6; Mt. 10:1–8; Mk. 6:7–13), järgides Kiriku rajaja ja Õpetaja enese veenvat eeskuju. Selleaastase haigete päeva juhtmõte pärineb Johannese evangeeliumist, sõnadest mida Jeesus ristilt oma emale Maarjale ning Johannesele lausus: „Naine, vaata see on su poeg! /.../ Vaata see on su ema!“ Ja sestsamast tunnist võttis jünger ta oma kotta.“ (Jh. 19: 26–27).

 

1. Issanda sõnad illustreerivad suurepäraselt Risti müsteeriumi, mille mõte ei seisne lootusetus tragöödias, vaid on pigem Jeesuse auhiilguse ja tema armastuse lõppematuse ilming. See armastus saab omakorda kristliku kogukonna ning jüngrite elu alustalaks ja põhimõtteks.

Esmajoones on Jeesuse sõnad Maarja kui kõigi inimeste ema kutsumuse läte. Maarjast saab eeskätt oma poja jüngrite ema, kes nende eest kogu elu vältel hoolt kannab. Ema hool oma poja või tütre eest hõlmab, nagu teada, kasvatuse nii materiaalseid kui vaimseid tahke.
Risti kirjeldamatu valu läbistab Maarja hinge (vt Lk. 2:35), kuid ei halva teda. Sootuks vastupidi – Issanda emana avaneb tema ees hoopis uus eneseohverduse tee. Ristil väljendas Jeesus oma muret Kiriku ja inimkonna pärast ning Maarjagi kutsutakse seda muret jagama. Apostlite tegudes kirjeldatud Püha Vaimu väljavalamisest Nelipühadel näeme, et Maarja hakkas seda ülesannet täitma juba Kiriku varaseimas algkoguduses. See ülesanne ei ammendu aga iialgi.

2. Armastatud jünger Johannes on Kiriku teenäitaja, messiaanliku koguduse liige. Ta peab tunnistama Maarjat oma emana. Seda tehes tuleb tal Maarja oma koju viia, näha temas eeskuju jüngerluses, mõista tema emakutsumust, mille Jeesus ühes kõige selles kätkevaga Maarjale usaldas – olla armastav ja armastada suutvatele lastele elu andev ema, nii nagu Jeesus käskinud. Seetõttu usaldatakse Maarja emalik kutsumus oma laste eest hoolitsemisel Johannesele ja Kirikule tervikuna. Maarja emakutsumus hõlmab kogu jüngrite kogukonda.

3. Jüngrina, kes Jeesusega kõike jagas, teab Johannes, et Õpetaja tahab juhtida kõik inimesed oma Isa juurde. Tema võib kinnitada tõsiasja, et Jeesus kohtus paljudega, kes kas uhkuse (vt Jh. 8:31–39) või ihuhädade (vt Jh. 5:6) tõttu ka vaimuhädade all kannatasid. Ta ilmutas halastust ja andestust kõigile ning tervendas haigeid märgina kuningriigist, mille külluses iga pisar ära pühitud saab. Sarnaselt Maarjale kutsutakse ka jüngreid üksteise eest hoolt kandma, kuid see pole kõik. Nad teavad, et Jeesuse süda on avatud kõigile ja keegi ei jää sealt välja. Kuningriigi evangeeliumi tuleb kuulutada igaühele ning kristlaste halastus peab olema suunatud kõigile, lihtsalt seepärast, et nad on inimesed, Jumala lapsed.

4. Kiriku emalik suunatus puudustkannatavate ja haigete poole on tema kahetuhandeaastase ajaloo jooksul leidnud praktilise väljundi paljude erinevate haigetele mõeldud initsiatiivide näol. Seda pühendumuse ajalugu, mis tänapäevalgi erinevais maailma paigus jätkub, ei tohi unustada. Maades, kus eksisteerib funktsioneeriv riiklik tervishoiusüsteem, on katoliiklike koguduste ja haiglate eesmärk mitte ainult hea meditsiiniteenuse pakkumine, vaid inimese seadmine tervenemisprotsessi keskmesse, tegeledes samal ajal elu austavalt ja kristlikke väärtusi silmas pidades ka teadusuuringutega. Riikides, kus tervishoiusüsteem puudub või on puudulik, püüab Kirik leida võimalusi olukorra parandamiseks, laste suremuse vähendamiseks ning levinud tõbedega võitlemiseks. Igal pool püüab Kirik pakkuda hoolt, ka siis, kui tal pole võimalik pakkuda ravi. Kujutlus Kirikust kui välihaiglast, mis võtab enda rüppe kõik elu poolt haavatud, on kindel tegelikkus, sest mõningates maailma nurkades on misjonihaiglad ning hospiitsid ainsad inimestele vajalikku hooldust pakkuvad asutused.

5. Haigete teenimise pika ajaloo meenutamine annab kristlikele kogukondadele ja eriti neile, kes sellega tänapäevalgi seotud on, põhjust rõõmustada. Minevikku tuleb aga vaadata eeskätt eesmärgiga rikastada meie tänapäeva. See õpetab meile nende inimeste ennastohverdavat suuremeelsust, kes on loonud väetite teenimiseks asutusi, toob esile halastusest kantud leidlikkust, mis on paljude sajandite vältel aset leidnud ettevõtmiste taga, ning pühendumist teadusuuringutele, mis pakuvad uudseid ja usaldusväärseid ravimeetodeid kannatajatele. Mineviku pärand aitab meil ehitada paremat tulevikku kaitstes näiteks katoliiklikke haiglaid ärimentaliteedi eest, mis tahab tervishoidu kõikjal maailmas kasumlikuks ettevõtluseks muuta vähekindlustatuid kõrvale tõugates. Arukas ja heategev mõtteviis eeldab, et haiget inimest ja tema väärikust austatakse ning seatakse kogu raviprotsessi keskmesse. Seesugune peab olema ka kõigi riiklikes struktuurides töötavate kristlaste suhtumine. Oma töö kaudu on nemadki kutsutud olema evangeeliumi tunnistajaks.
6. Jeesus andis Kirikule oma tervendava väe: „Aga tunnustähed järgivad neid, kes usuvad. /.../ haigete peale nad panevad käed, ja need saavad terveks.“ (Mk. 16:17–18). Apostlite tegudes on mitmeid lugusid Peetruse (vt Ap. 3:4–8) ja Pauluse tervendamistest (vt Ap. 14:8–11). Kiriku missioon on vastus Jeesuse annile, sest Kirik teab, et peab viima haiged Issanda enese õrna ja kaastundliku palge ette. Tervishoiu osutamine on põhiülesanne, mis on vajalik kogu aeg ning mida tuleb kõigil – kohalikest kogukondadest kuni suurimate tervishoiuasutusteni – täita uue innuga. Me ei tohi unustada paljude perede, vanemate, sugulaste õrna armastust ja sihikindlust oma krooniliselt haigete või raske puudega laste hooldamisel. Seda tuleb vääriliselt tunnustada ning poliitiliste otsustega toetada. Arstid ja õed, preestrid, pühitsetud mehed ja naised, vabatahtlikud, perekonnad ja kõik, kes haigete eest hoolitsevad, on selle kirikliku missiooni osalised. See on jagatud vastutus, mis lisab väärtust igaühe igapäevasele teenimisele.

7. Õrna armastuse ema Maarja hoolde soovime usaldada kõik, kes on haiged ihult või hingelt, et tema neile lootust annaks. Me palume tal aidata meil olla lahke oma haigete vendade ja õdede vastu. Kirik teab, et tal on haigete teenimise evangeelse ülesande täitmiseks vaja erilist armu. Olgu me oma palvetes Jumalaema poole ühendatud lakkamatu sooviga, et iga Kiriku liige võiks armastusega elu ja tervise teenistuses elada. Kostku Neitsi Maarja selle, 26. haigete päeva eest, aidaku ta haigetel kannatusi taluda osaduses Issanda Jeesuse Kristusega ja toetagu ta kõiki, kes haigete eest hoolt kannavad. Annan oma südamest tuleva apostelliku õnnistuse kõigile, haigetele, tervishoiutöötajatele ja vabatahtlikele.

Vatikanis 26. novembril 2017
Jeesus Kristuse, Kõiksuse Kuninga Suurpühal

FRANCISCUS

Social button for Joomla