Maarjapais



13. märtsil täitus paavst Franciscusel viies ametiaasta Peetruse aujärjekandjana

Loe edasi: 13. märtsil täitus paavst Franciscusel viies ametiaasta Peetruse aujärjekandjanaPaavst Franciscus on teine roomakatoliku kiriku pea, kes külastab Eestit. Esimesena külastas Eestit paavst Johannes Paulus II 10. septembril 1993. aastal. Paavst Franciscus tuleb Tallinna selle aasta 25. septembril. Kaht visiiti lahutab 25 aastat.

Kes on paavst Franciscus?

Täna täitub paavst Franciscusel viies tegevusaasta Rooma paavstina, Peetruse aujärjekandjana, «sillaehitajana». Ta on roomakatoliku kiriku pea, kelle konklaav valis välja peale paavst Benedictus XVI tagasiastumist 11. veebruaril 2013. Tema esimeseks tervituseks Vatikanist Peetruse väljakule kogunenud rahvahulgale oli «Buona sera» (itaalia keeles tere õhtust) pärast valge suitsu tekkimist konklaavikorstnast. Tundmatu, teiselt kontinendilt pärit kardinal Bergoglio ei olnud tuntud teoloog, intellektuaal või värvikas peapiiskop. Sellepärast tekkis paljudel küsimus – kes on paavst Franciscus? Jorge Mario Bergoglio sündis Bueno Aireses 17. detsembril 1936. aastal. Roomakatoliku kiriku 266. paavsti sõnum on lihtne ja suhtlejana on kirikupea avatud, kaasa arvatud ajakirjanikega. Palve on tema jaoks peamine elu vundament ja alustala. Ta on palunud igal angelusel ehk pühapäevasel keskpäevapalvusel Püha Peetruse väljakule tulnud palveränduritel enda eest palvetada.

„Ja tõde teeb teid vabaks!“ (Jh 8:32)

Loe edasi: „Ja tõde teeb teid vabaks!“ (Jh 8:32) 

Armsad vennad ja õed!

Kommunikatsioon on osa Jumala plaanist meiega ning oluline ka ühtekuuluvustunde kogemiseks. Oleme loodud Jumala näo järele ning võimelised väljendama ja jagama kõike, mis on õige, hea ja kaunis. Suudame kirjeldada oma kogemusi ja maailma endi ümber ning seeläbi luua ajaloolist mälu, mõtestada sündmusi. Kui aga alistume oma uhkusele ja isekusele, võime moonutada oma suhtlemisvõimet.

Paavst Franciscuse läkitus paastuajaks 2018

Loe edasi: Paavst Franciscuse läkitus paastuajaks 2018„Ja et ülekohus läheb väga võimsaks, jaheneb paljude armastus.“ (Mt. 24:12)

Armsad vennad ja õed!

Taas kord on saabumas Suur Nädal! Ülestõusmispühade ettevalmistustes pakub Jumal oma ettehoolduses meile igal aastal „pöördumise sakramentaalse märgina“1 paastuaega. Paast kutsub meid kokku ja laseb meil kogu südame ja eluga Issanda juurde tagasi pöörduda.

Tema Pühaduse Paavst Franciscuse läkitus 26. ülemaailmseks haigetele pühendatud palvepäevaks (11. veebruar)

Loe edasi: Tema Pühaduse Paavst Franciscuse läkitus 26. ülemaailmseks haigetele pühendatud palvepäevaks (11....

Armsad vennad ja õed!

Haigete ja nende eest hoolitsejate teenimine peab Kirikus jätkuma raugematu jõuga nii nagu Issand on käskinud (vt Lk. 9:2–6; Mt. 10:1–8; Mk. 6:7–13), järgides Kiriku rajaja ja Õpetaja enese veenvat eeskuju. Selleaastase haigete päeva juhtmõte pärineb Johannese evangeeliumist, sõnadest mida Jeesus ristilt oma emale Maarjale ning Johannesele lausus: „Naine, vaata see on su poeg! /.../ Vaata see on su ema!“ Ja sestsamast tunnist võttis jünger ta oma kotta.“ (Jh. 19: 26–27).

Paavst Franciscuse rahusõnum 2018

Loe edasi: Paavst Franciscuse rahusõnum 2018

TEMA PÜHADUSE PAAVST
FRANCISCUSE LÄKITUS 51. ÜLEMAAILMSE RAHUPALVEPÄEVA PUHUL
1. JAANUARIL 2018

 

Head ja südamlikud rahusoovid.

Rahu kõigile inimestele ja rahvastele maa peal! Rahu, mida inglid karjastele jõuluööl kuulutasid(1) on igaühe, nii kõigi inimeste kui rahvaste sügavaim soov, seda iseäranis nende jaoks, kes kannatavad selle puudumise all. Nende hulgas, keda alati oma mõtteis ja palveis hoian, on 250 miljonit pagulast kõikjal maailmas. Neist 22,5 miljonit on põgenikud. Minu austatud eelkäija, Paavst Benedictus XVI kõneles neist kui „meestest, naistest ja lastest, noortest ja vanadest, kes otsivad kohta, kus elada rahus.“(2) Selleks, et seda rahu leida, on nad valmis riskima oma eluga teekonnal, mis on enamasti pikk ja katsumusterohke, nad on valmis taluma raskusi ja kannatusi ning kohtavad seinu ja müüre, mis neid eesmärgist lahutavad.

Armastagem mitte sõnade, vaid tegudega. Tema Pühaduse Paavst Franciscuse läkitus esimese ülemaailmse puudustkannatavate inimeste päeva puhul.

Loe edasi: Armastagem mitte sõnade, vaid tegudega. Tema Pühaduse Paavst Franciscuse läkitus esimese...19. november on kogu Kirikus pühendatud kõigile puudustkannatavatele inimestele.
Siinjuures Tema Pühaduse Paavst Franciscuse läkitus esimese ülemaailmse puudustkannatavate inimeste päeva puhul.

Armastagem mitte sõnade, vaid tegudega

1. „Lapsukesed, ärgem armastagem sõnaga ega keelega, vaid teoga ja tõega!“ (1 Jh 3:18). Need apostel Johannese sõnad, väljendavad käsku, mida ükski kristlane ei tohiks tähelepanuta jätta. Armastatud jüngri poolt tänasesse päeva toodud Jeesuse käsu tõsidus saab seda selgemaks, mida suurem on vastuolu meie huulilt pudenevate tühjade sõnade ja reaalsete tegude vahel, millelt mõõtu võtta. Armastusel pole alibit. Kui võtame armastada nii nagu Jeesus seda tegi, peame Issanda enesele eeskujuks seadma, seda eriti armastuses vaeste vastu. Jumalapoja armastuse olemus on hästi tuntud ja Johannes ütleb selle selgesti välja. See toetub kahele sambale: Jumal on meid enne armastanud (vt. 1 Jh 4:10.19) ja meid armastades on ta andnud endast kõik, koguni oma elu on ta meie eest jätnud (vt. 1 Jh 3:16).

Kristlik perekond saab ennekõike vastu võtta Jeesust

Loe edasi: Kristlik perekond saab ennekõike vastu võtta Jeesust2015. aastal toimus Roomas perekonnateemaline piiskoppide Sinod. Selle Sinodi eel andis iganädalast katehheesi paavst Franciscus kõikidele perekondadele oma üldaudientsil Roomas, sütitades lootust perekondadel, austust üksteise vastu ning kutsudes kõiki mõtlema perekonna tähenduse üle tänases maailmas. Tänaseks on tõlgitud eesti keelde Püha Isa paavst Franciscuse katehheesi kõik materjalid ja soovitame neid siinkohal lugeda, mõtiskleda ja palvetada, et Sinodi töö kannaks vilja nüüd Sinodi järgsel ajal. 

Püha Isa paavst Franciscuse paastuaja sõnum 2017

Loe edasi: Püha Isa paavst Franciscuse paastuaja sõnum 2017

Kallid vennad ja õed,

Paastuaeg on uus algus - tee, mis viib Kristuse surma üle saavutatud võiduni. Paastuajal oleme kutsutud pöördumisele. Kristlastel palutakse pöörduda Jumala juurde „kõigest südamest“ (Jl 2:12), keelduda leppimast keskpärasusega ja kasvada sõpruses Jumalaga. Jeesus on ustav sõber, kes meid kunagi ei hülga, ning isegi kui me patustame, ootab ta kannatlikult meie pöördumist; selle kannatliku ootusega näitab ta meile oma valmisolekut andestada (vt jutlus 8. detsembril 2016).

Püha Isa Franciscuse apostellik kiri Misericordia et misera Erakorralise Juubeliaasta lõpetuseks

Loe edasi: Püha Isa Franciscuse apostellik kiri Misericordia et misera Erakorralise Juubeliaasta lõpetuseks

Paavsti apostellik kiri Misericordia et misera on võimalik lugeda mugavamas formaadis eraamatuna (eBug) SIIT!


Halastust ja rahu Franciscuselt kõigile selle kirja lugejaile.

Fraasi misericordia et misera kasutab püha Augustinus, kui räägib oma sõnadega Jeesuse kohtumisest abielurikkumiselt kinni võetud naisega (vt. Jh 8:1-11). Raske oleks ette kujutada ilusamat ja kohasemat viisi, et väljendada Jumala armastuse müsteeriumi, kui see puudutab patustanut: „alles jäid ainult nemad kaks: halastus hädaga“. [1] Oh kui suur halastus ja Jumala õigus kiirgab välja sellest loost! Siinne õpetus ei sobi mitte ainult heitma valgust Erakorralise Juubeliaasta lõpetamisele, vaid ka näitama kätte rada, mida mööda oleme kutsutud astuma edaspidi.

Kommentaar Amoris Laetitiale 8. peatükile

Loe edasi: Kommentaar Amoris Laetitiale 8. peatükile
Viimasel ajal on erinevatest meediakanalites taas olnud teemaks paavst Franciscuse Apostellik Ekshortatsioon Amoris Laetitia. Püha Isa ekshortatsioonikirja on kommenteeritud, analüüsitud ning hinnatud väga palju, kuid Püha Tool ei ole teinud ühtegi sellest lähtuvat muudatust. Toome taas kodulehele lühikokkuvõtte paavsti ekshotatsioonist ja  Amoris Laetitia 8. peatüki kommentaarid.

Alamkategooriaid