Katoliku Kirik Eestis



9. august, Püha Risti Teresa Benedikta

Puha Risti TeresaEdith Stein ehk pühakuna Püha Risti Teresa Benedikta sündis 12. oktoobril 1891 Breslaus juudi perekonnas pere viimase, 11. lapsena. Ta oli silmapaistvalt andekas, peaaegu alati klassi parim õpilane. Vanemad kasvatasid teda judaismi vaimus, kuid neljateistkümne aastasena veetis ta ühe aasta õe juures Hamburgis ja seal loetud raamatute mõjul "kaotas lapsepõlveusu." Pärast lütseumi lõpetamist asus ta Breslau ülikooli psühholoogiat õppima, olles ainus naisüliõpilane sellel erialal. Ta osales ka naiste õiguste eest võitlemises. Pärast kaht aastat õpinguid leidis Edith, et psühholoogia ei anna piisavalt järjekindlat, korrastatud ja selgetel põhimõtetel rajanevat aluspõhja. Huvitatuna filosoofiast,suundus ta Göttingeni ülikooli, et tutvuda lähemalt Edmund Husserli "fenomenoloogilise" meetodiga.

 

Mitmed siinsed õpingukaaslased jätsid tema ellu olulise jälje. Tänu Max Schelerile puutus Edith esimest korda kokku usumaailmaga. Ta mõistis, et kristlik usk on samuti "üks fenomenide valdkond, mille suhtes ei saanud enam pimedaks jääda." "Ratsionalistlikud eelarvamused, mille keskel ma olin üles kasvanud, kadusid, ja korraga avanes mu silme ees usumaailm. Inimesed, keda ma iga päev kohtasin ja keda ma imetlesin, elasid selles: vähemasti vääris see tõsist järelemõtlemist." Kes otsib tõde, otsib Jumalat ... Aga kes on Jumal?
Esimese maailmasõja ajal pühendus Edith Punase Risti liikmena haavatute abistamisele. 1916. aastal omandas ta filosoofiadoktori kraadi ja töötas seejärel kaks aastat Edmund Husserli abilisena, siis Breslaus filosoofiaõpetajana.
Doktoritöö kirjutamise ajal, kui vaimsed võitlused ta depressioonini viisid, leidis ta tänu Adolph Reinachi julgustusele jõudu jätkata. Kui Adolph Reinach sõjas langes, oli Edith tema naisele toeks. Talle avaldas sügavat muljet see, kuidas usk aitas sõbra naisel leina kanda ja millist hingejõudu võis palvest leida. See oli "esimene kokkupuude ristiga, jumaliku jõuga, mida rist annab neile, kes seda kannavad." Edithi jaoks avaldus selles Kristuse risti valgus.
1921. aasta suvel Bergzabernis tuttavatel külas olles võttis ta kord riiulist huupi ühe raamatu - "Püha Avila Teresa elu." Ta luges kogu öö ning hommikuhahetuses raamatut sulgedes lausus iseendale: "Siin on tõde!" Samal hommikul ostis ta katoliku katekismuse ja missaali, et valmistuda ristimiseks. 1. jaanuaril 1922 ta ristitigi ning kuu aega hiljem võttis ta vastu kinnitamise sakramendi.
1923. aasta kevadest alates töötas ta kaheksa aastat Speyeris saksa keele ja kirjandusajaloo õpetajana ning tõlkis filosoofia-alaseid teoseid. Tema töö oli lahutamatult seotud palvega. Edithi jaoks oli ka teadustöö Jumala teenimine. "Tähtis on olla koos Jumalaga hommikust peale, et saada Jumalalt igaks päevaks kindel missioon. ... Esimene tund minu päevast kuulub Jumalale. Tema annab mulle jõudu täita ülesanne, mille ta mulle usaldab." Ta osales arvukatel konverentsidel, kus kõneles naise rollist ja õigustest ühiskonnas.
Soovides rohkem filosoofiale, eriti Aquino Thomase uurimisele keskenduda, pöördus ta Breslausse tagasi. Ent koos natsionaalsotsialismiga kogus võimust ka juudivastasus ja nii ei saanud ta enam ülikoolis töötada. 1932. aasta kevadel õnnestus siiski leida koht Münsteris.
1933. aasta ülestõusmispühade ajal Kölnis karmeliitide kabelis jutlust kuulates tundis Edith korraga, et nüüd on õige hetk selleks, millest ta oli juba kaksteist aastat mõelnud - astuda kloostrisse. Teades, kui raske oli ta emal leppida sellega, et tütrest sai katoliiklane, oli ta seni lõplikku lahkuminekut edasi lükanud. Nüüd aga, tagakiusamise ajal, võis klooster ema silmis isegi turvalisema paigana näida.
Emaga viimast korda hüvasti jätnud, saabus ta 14. oktoobril 1933 Kölni karmeliidikloostrisse.  
Peagi järgnes Edithile kloostrisse tema õde Rosa, kellest oli samuti katoliiklane saanud. 
Õde Teresia Benedicta andis igavesed tõotused 21. aprillil 1938. Pärast "kristallööd" sama aasta novembris siirdus ta Hollandisse, Echti karmeliidi-kloostrisse.
Okupeeritud Hollandis muutus juutide olukord üha raskemaks. Piiskopid taunisid juutide tagakiusamist, vastuseks sellele arreteeriti aga kõik ordudesse kuuluvad juudisoost katoliiklased.
2. augustil 1942 viidigi ära Edith ja tema õde Rosa. 9. augustil saabusid nad Auschwitz-Birkenau koonduslaagrisse ja seal nad hukati kohe.
Edith Stein kuulutati pühakuks 11. oktoobril 1998 paavst Johannes Paulus II poolt.

Allikas: www.neitsimaarja.ee; Helve Trumann, Püha Risti Teresa, Kiriku Elu 1/2005, Marge - Marie Paas.

Social button for Joomla