Katoliku Kirik Eestis



Püha Bonaventura. Piiskop. Kiriku doktor.

PyhaBonaventura15. juuli on püha Bonaventura pühaku päev. Püha Bonaventura sündis 1221. aastal Bagnoregios. Tegemist on Katoliku Kiriku doktoriga, piiskopiga ja tuntud frantsisklaste ordu liikmega. Ta õppis koos Aquino Thomasega Pariisis, mis oli tollal parim ülikool Euroopas, kus sai õppida teoloogiat. 1243. astus Bonaventura frantsisklaste ordusse ja sai koheselt tähelepanuväärseks noviitsiks. Bonaventura oli vaid 36. aastane, kui ta frantsisklaste peavaimulikuks määrati. Sisemiste lahkhelide ja nõrga organiseerimisvõimetuse tõttu elas ordu üle sel ajal langusperioodi, kuid Bonaventura suutis korda tagada ning teda on nimetatud ka püha Frantsiskuse järel teiseks ordu rajajaks.

Pidades kinni vaesusest, kuulekusest - Bonaventura ei pidanud patuks omada raamatuid ja pidevalt õppida. Õppimine oli tema jaoks üks olulisemaid tegevusi. Teda peetakse ka ametlikuks püha Franciscuse eluloo kirjutajaks. Lisaks kirjutas ta traktaate, kommentaare, jutlusi ja teisi vaimulikke töid. Tema kaasaegsed tundsid teda aga teda tema lihtsuse ja viisakuse kaudu. Bonaventura poolt kirjutatud teosed hinnati alles järgnevatel sajanditel, mitte tema elu ajal.

Ta suri 1274 Lyonis. 1482. aastal kanoniseeris Sixtus IV Bonaventura ja aastast 1587 on teda nimetatud Katoliku Kiriku doktoriks. Bonaventura raamatukogu asub Assisis frantsisklaste kloostris. Tema kuulsaim teos, Mõistuse teekond Jumala juurde (inglise keeles) on loetav tervikuna järgneval lehel: BONAVENTURA.

 

Social button for Joomla