Maarjapais



Neitsi Maarja, Valuema

Loe edasi: Neitsi Maarja, Valuema 15. septembril  tähistab kogu Kirik Neitsi Maarja Valuema mälestuspäeva. Selle päeva seadis kogu kirikule paavst Benedictus XIII aastal 1727 mälestamaks Neitsi Maarja seitset valurikast sündmust. Ladina keeles nimetataksegi täpsemalt seda püha  - Festum Septem Dolorum Beatae Mariae Virginis. Seitse valurikkast hetke Maarja elus on selle püha järgi järgmised: Siimeoni ettekuulutus; põgenemine Egiptusesse; Jeesuse otsimine palverännakul Jeruusalemmas; ristitee; ristisurm, Jeesuse ristilt võtmine; Jeesuse hauda asetamine. 

Seisab valurikas Ema nuttes risti all, kus tema näeb, kuis kannatab ta Poeg.
Tema hingest tungib läbi valu, kurbuse ja häbi üliterav, lõikav mõõk.
Kostku Sinu Ema meie eest, Issand.

Püha Risti ülendamispüha

Loe edasi: Püha Risti ülendamispüha

Jumal, Taevane Isa,
kes Sa tahtsid,
et Sinu ainusündinud Poeg
inimkonna lunastamiseks risti kannaks,
luba meil Tema müsteeriumide osanikena
selles maailmas
kord taevas lunastuse vääriliseks saada
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

14. septemberil 320. a. leidis keisrinna Helena Kristuse risti Pühal Maal ja Jeruusalemma piiskop pani selle rahvale vaatamiseks välja. Sellest ajast, juba 4. sajandist, on erilist austust antud Kristuse ristile. Paavst Sergius I kinnitas V sajandil  Püha Risti ülendamise kirikupühaks.

21. august, Püha Pius X

Loe edasi: 21. august, Püha Pius XGiuseppe Sarto sündis Riese külas Veneetsia lähedal 1835. a. Vaimulikuna täitis ta vääriliselt oma ametikohuseid, mistõttu tõusis Mantua piiskopiks, Veneetsia patriarhiks ja lõpuks 1903. a. Rooma paavstiks. Ta ka kuulus frantsiskaanide kolmandasse ordusse.
Püha Pius X lipukirjaks oli "instaurare omnia in Christo" - korraldada kõike Kristuses - mida ka hingelihtsuse ja võimukusega kirikuelu probleeme lahendades ning eksiõpetuste vastu võideldes tõepoolest täita suutis. Ta suri 20. augustil 1914. a. 
Püha Pius X eeskoste läbi palvetatakse Rooma paavsti, piiskoppide, preestrite ning preestrikutsumuste eest.

14. august, püha Maksymilian Maria Kolbe

Loe edasi: 14. august, püha Maksymilian Maria KolbeMaksymilian Maria Kolbe (8. jaanuar 1894 – 14. august 1941) oli katoliku kiriku pühak, poola frantsiskaani munk, ordupreester, märter, kes läks Auschwitzis ühe pereisa eest vabatahtlikult surma.

Rajmund Kolbe sündis 8. jaanuaril 1894 Venemaa valduses olnud Poola osas. 1910. aastal astus ta frantsisklaste ordusse. Ta saadeti õppima Rooma, kus ta 1918. aastal pühitseti preestriks. 1919. aastal naasis isa Maximilian Poolasse ja hakkas seal edendama organisatsiooni Militia Immaculatae tegevust, mille ta oli asutanud 1917. 1927. aastal asutas ta Varssavi lähedal Niepokalanówi evangeliseerimiskeskuse.  

26. juuli - PÜHAD JOAKIM JA ANNA, PÜHA NEITSI MAARJA VANEMAD

Loe edasi: 26. juuli - PÜHAD JOAKIM JA ANNA, PÜHA NEITSI MAARJA VANEMADMõlemad, nii Anna kui tema abikaasa Joakim, pärinesid kuningas Taaveti soost. Neil polnud lapsi. Anna palvete peale ilmutas end ingel Gaabriel, kes lubas, et eakas Anna toob ilmale tüdruku. Anna rõõmustas ja tõotas lapse Jumalale pühendada. Nii sündiski: vanas eas sünnitas Anna Neitsi Maarja. Püha Annat, kes oli Neitsi Maarja ema ja Kristuse vanaema, pole kordagi mainitud Uues Testamendis. Temast on kirjutatud 2. sajandist pärit Jaakobi apokrüüfilises evangeeliumis. Anna austamine viidi sisse kirikukalendrisse juba 6. sajandil, kui püha Justinianus Konstantinoopolis pühitses Neitsi Maarja emale kiriku - püha Anna kiriku.

23. juuni on Jeesuse Pühima Südame suurpüha

Loe edasi: 23. juuni on Jeesuse Pühima Südame suurpühaMargarete Maria Alacoque'i nägemused 1673-1675. a. tõid Jeesuse Pühima Südame (ld.Sacratissimi Cordis Iesu) suurpüha tähistamise Kiriku kalendrisse. Nägemuse järgi peab see püha olema reedel pärast Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha. Jeesuse Pühima Südame püha tähistab Tema jumalikku armastust, mida tema annab kogu inimkonnale. Pühim Süda näitab Kristuse armastust ja kaastunnet meie vastu ja seda kõigis meie kannatustes. Kogu Kirikus tähistatakse püha aga alles paavst Pius IX ajast (aastast 1856). Tema hilisemate ametijärglaste poolt ülendati see tähtpäev suurpühaks, mida siiani Kirikus tähistatakse. Aastal 1899 pühitses aga paavst Leo XIII kogu inimkonna Jeesuse Pühimale Südamele ning Jeesuse Pühimale Südamele on Rooma-Katoliku Kirikus ka eraldi pühendamine olemas ja tavapäraseks palvetraditsiooniks on 9 päeva enne püha palvetada noveeni, mida paljudel puhkudel pühendakse preestritele ja preestrikutsumustele.

Pühima Kolmainu suurpüha

Loe edasi: Pühima Kolmainu suurpühaPühima Kolmainu suurpüha peetakse Nelipühadele järgneval pühapäeval. Kogu Kirikule andis selle suurpüha paavst Johannes XXII 1334. a. Avignoni vangipõlves. 

Jumal, armastav Isa,
kes Sa tõe Sõna ja pühitseva Vaimu läbi
oma imelist olemust inimestele selgitanud oled,
anna meile, et pühas usus
Kolmainu igavest kirkust tunnistades
Tema Ainujumalust
võimu ülevuses
kummardada võiksime
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

27. mai - Canterbury Augustinus, piiskop

Loe edasi: 27. mai - Canterbury Augustinus, piiskopCanterbury Augustinus (6. sajandi esimene kolmandik, Rooma – arvatavasti 26. mai 604, Canterbury) oli benediktiini munk, kellest sai 597. aastal esimene Canterbury peapiiskop. Ta oli mungakloostri prior Roomas, kui paavst Gregorius Suur saatis ta 595. aastal misjonäride juhina Inglismaale, et ristida kuningas Æthelberht ja tema alamad, paganlikud anglosaksid. Kenti kuningriik valiti sihtkojaks seetõttu, et Æthelberhti naine Bertha oli kristlane, Frangi kuninga Charibert I tütar, kellelt oodati abikaasale mõju avaldamist. Æthelberht pöördus ristiuski, lubas misjonäridel vabalt usku levitada ja andis maad kloostri ehitamiseks. Augustinus ristis palju kohalikke, sealhulgas tuhanded 597. aasta 25. detsembril, jõulupühal. Pärast surma kuulutati ta pühakuks.

25. märts on Issanda kuulutamise suurpüha

Loe edasi: 25. märts on Issanda kuulutamise suurpüha

Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga (Lk 1 : 28). Sellel suurpühal mälestatakse ingel Gabrieli ilmumist neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha nimi. Maarja saadud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala teenistusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut - Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi! (Lk 1 : 38).

 

 

Eduard Profittlich S.J.

Loe edasi: Eduard Profittlich S.J.

Peapiiskop Eduard Profittlich S.J. sündis 11. septembril 1890. aastal Birresdorfis Saksamaal. Ta oli saksa rahvusest katoliku vaimulik, jesuiit, aastast 1931 katoliku kiriku apostellik administraator Eestis ja aastast 1936 piiskop. Tänavu 22. veebruaril möödub 75 aastat peapiiskop Eduard Profittlichi surmast.

Piiskop Profittlich pärines talupojaperest ja sündis kümnest lapsest kaheksandana. Oma venna jälgedes, juba noorelt hakkas teda huvitama preestrikutsumus ja 1913. sai temast noviits Heerenbergis, kust peale lõpetamist siirdus noor Profittlich Valkenbergi jesuiitide kõrgkooli. Alamdiakoniks pühitseti ta Trieri toomkirikus aastal 1916.

Aastal 1922, kui teda pühitseti ka diakoniks ja preestriks, sõitis Profittlich edasiõpinguteks Krakowisse, kus talle omistati aasta hiljem doktorikraad filosoofias ja 1924 sai temast teoloogiadoktor.