Maarjapais



25. märts on Issanda kuulutamise suurpüha

Loe edasi: 25. märts on Issanda kuulutamise suurpüha

Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga (Lk 1 : 28). Sellel suurpühal mälestatakse ingel Gabrieli ilmumist neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha nimi. Maarja saadud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala teenistusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut - Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi! (Lk 1 : 38).

 

 

Eduard Profittlich S.J.

Loe edasi: Eduard Profittlich S.J.

Peapiiskop Eduard Profittlich S.J. sündis 11. septembril 1890. aastal Birresdorfis Saksamaal. Ta oli saksa rahvusest katoliku vaimulik, jesuiit, aastast 1931 katoliku kiriku apostellik administraator Eestis ja aastast 1936 piiskop. Tänavu 22. veebruaril möödub 75 aastat peapiiskop Eduard Profittlichi surmast.

Piiskop Profittlich pärines talupojaperest ja sündis kümnest lapsest kaheksandana. Oma venna jälgedes, juba noorelt hakkas teda huvitama preestrikutsumus ja 1913. sai temast noviits Heerenbergis, kust peale lõpetamist siirdus noor Profittlich Valkenbergi jesuiitide kõrgkooli. Alamdiakoniks pühitseti ta Trieri toomkirikus aastal 1916.

Aastal 1922, kui teda pühitseti ka diakoniks ja preestriks, sõitis Profittlich edasiõpinguteks Krakowisse, kus talle omistati aasta hiljem doktorikraad filosoofias ja 1924 sai temast teoloogiadoktor.

10. veebruar – püha Scholastica, neitsi mälestuspäev

Loe edasi: 10. veebruar – püha Scholastica, neitsi mälestuspäev

Püha Scholastica oli Püha Benedictuse kaksikõde. Ta sündis aastal 480 Nursias (Itaalias, Umbria maakonnas). Nagu vendki, pühendas ta oma elu usule, asutades benediktiini nunnakoguduse. Tema surmahetkel palvetanud tema vend oma kongis. Seal nägi ta nägemuses oma õe hinge tuvi kujul taevasse tõusmas. Seejärel teatas ta õe surmast munkadele ning käskis tema keha kloostrisse tuua, kus see maeti hauda, mille Püha Benedictus oli enda jaoks teinud.

 

 

24. jaanuar, püha Franciscus de Sales

Loe edasi: 24. jaanuar, püha Franciscus de SalesPüha Franciscus de Sales  sündis 21. augustil 1567. aastal Prantsusmaal, Savoys. Juba 13-aastaselt tundis ta kutsumust saada preestriks. Kannatlikult Jumalalt vastust oodates ja oma isa, kes polnud poja kutsumusega nõus, õrnalt suunates, asus ta haridust omandama, kõigepealt Clermontis, siis jesuiitide koolis Pariisis. 1588. aastal asus ta õppima Padua ülikooli retoorikat, filosoofiat ja teoloogiat ning 1591. aastal sai temast õigusteaduste doktor. 1593. aastal ordineeriti Franciscus preestriks Genfis, Šveitsis. Ta soovis jutlustamise ja kirjutiste abil teha kalvinistlikust Šveitsist uuesti katoliikliku maa.

17. jaanuar püha Antonius Suur, abt

Loe edasi: 17. jaanuar püha Antonius Suur, abt

Antonius Suur sündis Egiptuses aastal 251. Tema vanemad olid kõrgest soost, rikkad ja ristiusku. Pärast vanemate surma, kui Antonius oli 18-aastane, äratati tema vaim. Ta jagas kogu vara vaestele ning läks koos ühe erakute salgaga kõrbesse. Antoniuse elu kõrbes kulges söömata, magamata, hirmsates nägemustes. 20 aastat elas ta Niiluse lähedal varemetes, püüdes jagu saada oma liha nõtrusest ja elades ainult Jumalale. Tema võitlus kiusatustega, mida ta ise nimetas "deemoniteks", on andnud ainet paljudele kunstiteostele.

 

 

Püha risti ülendamise püha

Loe edasi: Püha risti ülendamise püha

14. september on risti ülendamise püha. Püha pärineb Ida-riituse kirikust ja jõudis Lääne kirikukalendrisse alles seitsmendal sajandil. Pärimuse kohaselt on püha seotud püha Helenaga, Konstantinuse emaga, kes tõi Pühalt Maalt Kristuse risti, mille olevat ta leidnud Kolgata lähistelt. 

Püha rist märgib vaimset ja füüsilist risti vastuvõtmist meie elus, mille saadab meile Jumal. Ristipuu on elupuu ja tähistab meie ristimist Kristusesse. Rist avab tee taevasse, kus ristilöödud Kristusega kohtuda juba igaveses ja taevalikus aus. Kirik palub pidevalt hoida ristilöödud Issanda kujutist silme ees, eriti Püha Risti pühal. Rist särab õnnistatuna; sest selle küljes rippus meie Päästja, kes oma verega pesi meid meie süütegudest.

 

22. august on Neitsi Maarja Kuninganna mälestuspäev

Loe edasi: 22. august on Neitsi Maarja Kuninganna mälestuspäev

Ole tervitatud, Taevakuninganna,
ole tervitatud, inglite valitseja;
Armu Läte, Taevavärav - Sinust lähtub valgus särav.
Ole rõõmus, püha Neitsi, Kõigist rohkem armu leidsid.
Palvekätel meid Sa hoia.
Oma poja ees meie eest kosta.
Aamen.

29. juuli on püha Marta päev

Loe edasi: 29. juuli on püha Marta päev

29. juuli on püha Marta pühaku mälestuspäev. Püha Marta oli Maarja ja Laatsaruse õde. Kui Laatsarus haigestus, palusid õed Jeesuselt abi. Kui Jeesus Betaaniasse saabus, oli Marta see, kes läks talle kohe vastu, Maarja aga jäi koju. Jeesuse saabudes ütles ta: "Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud. Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud." (Jh 11,21-22). Martale ütles Jeesus ka oma tuntud sõnad: "Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb." (Jh 11,25). Ning seetõttu on püha Martat seostatud kirikus Kristuse ülestõusmise kuulutamisega. Kuid lisaks teame Evangeeliumi vahendusel, et Marta valmistas Betaanias Jeesusele õhtusöömaaja. Samal söömaajal võidis Maarja Jeesuse jalgu (Jh 12,3). Nii on kirjeldatud tihti Martat Evangeeliumis kui toimekat naist, kes kõige paremat soovis Jeesusele oma teenimise läbi. Casa Marta nime kannab Vatikanis paavsti residents, mis tuleneb just püha Martast.

 

 

25. juuli püha apostel Jaakobuse kirikupüha

Loe edasi: 25. juuli püha apostel Jaakobuse kirikupüha

Jaakobus oli Sebedeuse poeg ja evangelist Johannese vend. Ta oli Kristusega lähedalt seotud. Evangeeliumide kohaselt kutsus Kristus sageli kõrvale Peetruse, Jaakobuse ja Johannese, mis viitab tema lähedasematele suhetele nende kolme apostliga. Ta oli suurema osa Kristuse poolt sooritatud imetegude pealtnägijaks. Ta suri märtrisurma Jeruusalemmas u. 44. aastal, kus teda peksti ja raiuti lõpuks pea maha. Tema põrm toodi Jeruusalemmast Santiago de Compostelasse 6. sajandil, kus hakkas toimuma palju imesid tema eeskoste läbi. Palverännakud apostel Jaakobuse hauale Santiago de Compostelasse algasid juba 9. sajandil. Kirik püha apostel Jaakobuse auks ehitati aga Santiago de Compostelasse 1075, kuhu tänaseni tuhandeid palverändureid koguneb, et austada Kristusele lähedast apostlit.

 

 

27. juuni: Aleksandria püha Kyrillos, piiskop ja Kiriku doktor

Loe edasi: 27. juuni: Aleksandria püha Kyrillos, piiskop ja Kiriku doktor

Aleksandria püha Kyrillos sündis 370. a. Elas mõnda aega kloostris ja pühitseti preestriks, siis oli ta oma onu, Aleksandria piiskopi lähikondlaseks ja sai 412. a. tema järglaseks, võitles Nestoriuse eksiõpetuse vastu, juhatas Efesose üldkirikukogu ning kirjutas palju katoliiklikku õpetust selgitavaid ja kaitsvaid teoseid. Ta suri 444. a. Kiriku doktoriks nimetati Kyrillos aastal 1883.