paavst 1210x236 px 2



4.2. Issanda palve: “Meie Isa”

TEINE LÕIK. ISSANDA PALVE: “MEIE ISA”

2759. „Ja sündis, kui Jeesus oli ühes paigas palvetamas, et kohe, kui ta oli lõpetanud, üks ta jüngritest ütles talle: “Issand, õpeta meidki palvetama, nõnda nagu Johannes õpetas oma jüngreid!”“ (Lk 11:1). Vastusena sellele palvele usaldab Jeesus oma jüngritele ning oma Kirikule kristliku põhipalve. Püha Luukas edastab lühivariandi viie palvega (vrd Lk 11:2-4), püha Matteus põhjalikuma, seitsme palvega (vrd Mt 6:9-13).

Meie Isa, kes Sa oled taevas,

pühitsetud olgu Sinu nimi,

Sinu Riik tulgu,

Sinu tahtmine sündigu

nagu taevas, nõnda ka maa peal.

Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev

ja anna meile andeks meie võlad,

nagu meiegi andeks anname oma võlglastele

ja ära saada meid kiusatusse,

vaid päästa meid ära kurjast.

2760. Väga vara hakkas liturgia seda Issanda palvet lõpetama doksoloogiaga. Didaches (VIII,2) kõlab see nõnda: „Sest sinu on vägi ja au igavesti“. Apostellikud konstitutsioonid (7,24,1) lisavad algusesse “rRiik”. See formuleering kehtib tänapäeval oikumeenilise palve sõnastuses. Bütsantsi traditsioon lisab enne “au” veel “Isa, Poja ja Püha Vaimu”. Rooma missaraamat täiendab viimast palvet (vrd MR, embolism) rõhutatud „õndsa lootuse“ (Tt 2:3) täitumise ja meie Issanda Jeesuse Kristuse taastulemise ootamisega. Sellele järgneb kristliku koguduse akklamatsioon, millesse on võetud Apostellikest konstitutsioonidest pärinev doksoloogia. /2855, 2854/