paavst 1210x236 px 2



1.2.3. Mina usun Pühasse Vaimusse

Kolmas peatükk. „MINA USUN PÜHASSE VAIMUSSE”

683.Seepärast ma teatan teile, et ükski ei suuda öelda: „Jeesus on Issand!“ muidu kui Pühas Vaimus” (1 Kr 12:3). Jumal on “läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!“” (Gl 4:6). Sellise usu tunnistamine on võimalik vaid Pühas Vaimus. Et olla ühendatud Kristusega, tuleb kõigepealt kogeda Püha Vaimu puudutust. Tema tuleb meile vastu ning äratab meis usu. Ristimise, usu esmase sakramendi väes kingitakse meile Poja kaudu elu, mille esmaallikas on Isas ja mida Kirik Püha Vaimu läbi sügavalt ning isikuliselt meile edasi annab: /424, 2670, 152/

“Ristimine annab meile Poja läbi Pühas Vaimus armu taas sündida Jumal Isas. Need nimelt, kes omavad Jumala Vaimu, juhatatakse Sõna, see tähendab Poja juurde. Poeg aga esitleb neid Isale ja Isa kingib neile kadumatuse. Ilma Vaimuta pole niisiis võimalik näha Jumala Poega ja ilma Pojata ei suuda keegi läheneda Isale, sest Poeg on Isa tunnetus ja Jumala Poja tunnetamine toimub Pühas Vaimus” (p. Irenaeus, Demonstratio apostolica, 7). /249/

684. Oma armu läbi on Püha Vaim meie usu esimene ärataja ja teejuht uude ellu, mis seisneb selles, et tunnetada ”ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust“, kelle Jumal „on läkitanud“ (Jh 17:3). Püha Kolmainsuse isikute ilmutamisel on Püha Vaim aga see, kes saab viimasena ilmutatud. Püha Gregorius Nazianz’ist, “Teoloog”, seletab sellist järjestust jumaliku armastuse pedagoogikaga:   /236/

„Vana Testament kuulutab Isast avalikult, Pojast enam varjatumalt. Uus Testament ilmutab meile Pojastja ning lubab aimata Vaimu jumalikkust. Nüüd elab Vaim meie seas ja võimaldab meil Teda ennast selgemalt näha enda. Kuni Isa jumalikkust veel ei tunnistatud, poleks ju olnud arukas kuulutada avalikult Pojast, ja kuni Poja jumalikkust veel ei tunnistatud, Püha Vaimuga lisada uut koormust, et kui tarvitada veidi julget väljendust … Ainult järk-järgulise edasipürgimisega „auhiilguselt auhiilgusele” hakkab Kolmainsuse valgus üha enam kiirgama neile, kes on juba valgustatud” (Orationes theologicae, 5,26: PG 36,161C).

685. Seega tähendab usk Pühasse Vaimusse tunnistamist, et Püha Vaim on üks pühima Kolmainsuse isikutest, Isa ja Pojaga olemusühtne, “keda koos Isa ja Pojaga kummardatakse ja austatakse” (Niikaiea – Konstantinoopoli usutunnistus). Sel põhjusel oli Püha Vaimu jumalikust saladusest juttu juba triniteedi-teoloogias. Siinkohal tuleb aga jutuks Püha Vaimu koht Jumala „õndsusnõus“   /236/

686. Koos Isa ja Pojaga teostab viib Püha Vaim aegade algusest kuni täiusele jõudmiseni täide otsust meie õndsuseks. Kuid alles nüüd, “viimsetel aegadel”, mis said alguse Poja lunastavast inimesekssaamisest, ilmutatakse Teda ja kingitakse, tuntakse Ta ära ja võetakse vastu kui isik. Nüüd võib jumalik otsus, mille Kristus “esmasündinuna” ja uue inimkonna Peana ellu viis, inimeste seas Püha Vaimu väljavalamise kaudu Kiriku näol kuju võtta ja tuua pattude andeksandmise, pühakute osaduse, ihu ülestõusmise ja igavese elu. /258/