Katoliku Kirik Eestis



1.2.2. Mina usun Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse

Teine peatükk. MINA USUN JEESUSESSE KRISTUSESSE, JUMALA AINUSÜNDINUD POJASSE

Rõõmusõnum: Jumal läkitas oma Poja

422.Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse“ (Gl 4:4-5). See on “Jeesuse Kristuse rõõmusõnum” (Mk 1:1): Jumal külastas oma rahvast (vrd Lk 1:68, Vulgata kohaselt), Ta täitis Aabrahamile ning tema järeltulijatele antud tõotuse (vrd Lk 1:55), ent Ta tegi kaugelt enamat, kui eales oodata oleks võinud: Ta läkitas oma “armsa Poja” (Mk 1:11). /389, 2763/

423. Me usume ja tunnistame: juut Jeesus Naatsaretist, kes sündis kuningas Heroodes Suure ja keiser Augustuse ajal Petlemmas ühest Iisraeli tütardest, ametilt puusepp, kes löödi keiser Tiberiuse ning maavalitseja Pontius Pilaatuse ajal Jeruusalemmas risti, on Jumala inimeseks saanud igavikuline Poeg. Ta on “pärit Jumala juurest“ (Jh 13:3), “on tulnud taevast alla”(Jh 13:13; 6:33), “on tulnud lihasse” (vrd 1 Jh 4:2).

424.Juhitud Püha Vaimu armust ning Isa kutsututena usume ja tunnistame Jeesuse Kristuse kohta: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg“ (Mt 16:16). Sellele püha Peetruse poolt tunnistatud usu kaljule rajas Kristus oma Kiriku (vrd Mt 16:18; p. Leo Suur, Sermones, 4,3: PL 54,151; 51,1: PL 54,309B; 62,2: PL 54,350C–351A; 83,3: PL 54,432A). /683, 552/

“Kuulutada Kristuse äraarvamatust rikkusest” (Ef 3:8)

425. Kristliku usu edasiandmine seisneb eelkõige Jeesuse Kristuse kuulutamises, mis peab juhatama Temasse uskumisele. Algusest peale oli esimestel jüngritel tuline soov kuulutada Kristusest: „Meil on ju võimatu jätta rääkimata seda, mida me oleme näinud ja kuulnud“ (Ap 4:20). Ning nõnda kutsusuvad nad inimesi kõikidel ajastutel astuma Kristusega ühesolemise rõõmu:

Mis algusest peale on olnud, mida me oleme kuulnud, mida me oleme oma silmaga näinud, mida me oleme vaadelnud ja mida meie käed on katsunud – seda me kuulutame Elu Sõnast. Jah, Elu on saanud avalikuks, ja me oleme näinud ja me tunnistame ja kuulutame teile igavest elu, mis oli Isa juures ja on saanud meile avalikuks. Mida me oleme näinud ja kuulnud, seda me kuulutame ka teile, et teilgi oleks osadus meiega. Meie osadus on osadus Isaga ja tema Poja Jeesuse Kristusega. Ja me kirjutame seda, et meie rõõm oleks täielik“ (1 Jh 1:1-4). /850, 858/

Kristus on katehheesi kese

426. „Katehheesi keskmes näeme me olemuslikult üht isikut, Jeesust Naatsaretist, Isa ainusündinud Poega …, kes kannatas ja suri meie eest ja kes nüüd ülestõusnuna elab igavesti koos meiega … Katekismuse õpetamine … tähendab avaldada Kristuse isikus kogu Jumala igavikuline plaan, mis Temas täide läheb. See tähendab püüdu mõista Kristuse tegusid ja sõnu ning aru saada Tema seatud märkidest“ (CT 5). Sedalaadi katehheesi sihiks on „viia inimene ühendusse Kristusega; ainult Tema võib juhatada Pühas Vaimus Isa armastuse elavasse ühendusse ning vahendada osasaamist püha Kolmainsuse elust” (ibid.). /1698, 513, 260/

427. „Katehheesis õpetatakse üksnes Kristust, lihakssaanud Sõna ja Jumala Poega – kõike ülejäänut ainult niivõrd, kuivõrd see seondub Temaga. Ja ainult Kristus õpetab – kõik teised õpetajad aga teevad seda niivõrd kui nad on Tema sõnade vahendajad, võimaldades Kristusel nende suu läbi õpetada …. On vaja, et iga katehheedi kohta võiks õigusega kohaldada Jeesuse salapärast ütlust: „Minu õpetus ei ole minu, vaid Tema oma, kes minu on saatnud“ (Jh 7:16; CT 6) /2145, 876/

428. See, kelle kutsumuseks on “Kristust õpetada”, peab järelikult kõigepealt otsima “Jeesuse Kristuse kõikeületavat tunnetust”, ta peab valmis olema kõigest loobuma, et „saada kasuks Kristust ja et teda leitaks tema seest“, ta peab püüdma tunnetada „teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust“, saama „tema surma sarnaseks, et kuidagi jõuda ülestõusmisele surnuist” (vrd Fl 3,8-11).

429. Sedalaadi armastav Kristuse tunnetamine äratab soovi kuulutada, “evangeliseerida” ning veenda ligimesi nõustuma usuga Kristusesse. Samal ajal tuntakse tungivat vajadust seda usku üha paremini tundma õppida. Sel eesmärgil esitatakse usutunnistust järgides kõigepealt Jeesuse aunimetused: Kristus, Jumala Poeg, Issand (2. artikkel). Seejärel annab Credo tunnistust Kristuse elu peamistest müsteeriumidest: inimeseks saamisest (3. artikkel), paasast (4. ja 5. artikkel) ja viimaks kirgastumisest (6. ja 7. artikkel). /851/