Kolmas osa. Esimene jagu. INIMESE KUTSUMUS - ELU PÜHAS VAIMUS

Kolmas osa. ELU KRISTUSES
Esimene jagu.  INIMESE KUTSUMUS - ELU PÜHAS VAIMUS

357. Mil viisil on kristlik kõlblus seotud usu ja sakramentidega?

 

1691-1698

 

Sakramendid vahendavad seda, millest tunnistab usutunnistus. Sakramentide läbi võtavad usklikud vastu Kristuse armu ja Püha Vaimu annid, mis teevad neil võimalikuks elada uut Jumala lapse elu Kristuses, kelle nad on vastu võtnud usus.

 
 

Ristiinimene, tunneta oma väärikust!” (Püha Leo Suur).

 
 

1. ptkINIMESE VÄÄRIKUS

 

INIMENE ON JUMALA NÄGU

 
 

358. Mis on inimväärikuse alus?

 

1699-1715

 

Inimese väärikuse alus on see, et ta on loodud Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks. Inimesel on vaimne ja surematu hing, mõistus ja vaba tahe, tema sihiks on seatud Jumal ning ta on kutsutud oma ihu ja hingega igavesele õndsusele.

 
 

MEIE KUTSUMUS ÕNDSUSELE

 
 

359. Kuidas saavutab inimene õndsuse?   

 

1716

 

Me saavutame õndsuse Kristuse armu läbi, mis teeb meist osalised Jumala elus. Evangeeliumis juhatab Kristus nn õndsakskiitmistes (Mt 5:1-11) oma õpilastele kätte tee, mis viib igavesele õnnele – õndsusse. Kristuse arm toimib ka igas inimeses, kes õigest südametunnistusest lähtudes otsib ja armastab tõde ja headust ning hoidub kurja eest.

 
 

360. Miks on õndsakskiitmised meie jaoks olulised?

 

1716-1717, 1725-1726

 

Õndsakskiitmised on Jeesuse kuulutuse kese ning need võtavad kokku ning viivad täiuseni Jumala antud tõotused Aabrahamist alates. Nad näitavad Jeesuse tõelist palet ja ehedat kristlikku elu. Nad toovad välja inimtegevuse viimse eesmärgi –  igavese õndsuse.

 
 

361. Mis seos on õndsakskiitmistel inimese püüdlusega õnne järele?

 

1718-1719, 1725

 

Õndsakskiitmised on vastus kaasasündinud õnnepüüdlusele, mille Jumal on pannud inimese südamesse, et teda enda poole tõmmata. Seda taotlust saab rahuldada ainult Jumal ise.

 
 

362. Mis on igavene õndsus?

 

1720-1724, 1727-1729

 

Igavene õndsus on Jumala nägemine igaveses elus, kus me saame täiel määral osa „jumalikust loomusest” (2Pt 1:4), Kristuse kirkusest ja Pühima Kolmainsuse elu rõõmust. See õnn ületab meie inimliku võimise. Ta on Jumala üleloomulik kingitus, mida me pole pälvinud, nagu ka arm, mis selleni viib. See tõotatav õnn seab meid silmitsi oluliste kõlbeliste valikutega maiste hüvede suhtes ning innustab armastama Jumalat üle kõige.

 
 

INIMESE VABADUS

 
 

363. Mis on vabadus?

 

1730-1733, 1743-1744

 

Vabadus on Jumala kingitud võime toimida või mitte toimida, teha seda või teist ning nõnda korda saata teadlikke tegusid omaenda vastutusel. Vabadus on inimlike tegude eriomane joon. Mida enam keegi teeb head, seda vabamaks ta muutub. Vabadus saavutab talle loomuomase täiuse, kui see on suunatud Jumalale, ülimale hüvele ja meie õndsusele. Vabadusega käib kaasas võimalus valida hea ja kurja vahel. Kurja valimine on vabaduse kuritarvitamine ning viib patu orjusse.

 
 

364.     Kuidas on seotud vabadus ja vastutus?

 

1734-1737, 1745-1746

 

Vabadus teeb inimesed oma tegude eest vastutavaks sel määral, kuivõrd need on tahtlikud, kuigi teadmatus, tähelepanematus, surve, hirm, ülemäärased tundeerutused või harjumus võivad süüd ja vastutust teo eest vähendada või mõnikord need ka tühistada.

 
 

365. Miks on igaühel õigus vabadusele?

 

1738, 1747

 

Õigus vabadusele on igaühel, sest seda ei saa lahutada inimese väärikusest. Seetõttu tuleb seda õigust alati austada, eriti kõlbelistes ja religioossetes küsimustes. Ilmalik võim peab õigust vabadusele tunnustama ja kaitsma ühise hüve ja õiglase ühiskonnakorra piirides.

 
 

366. Mis koht on inimese vabadusel päästmisplaanis?

 

1739-1742, 1748

 

Pärispatu tõttu on meie vabadus nõrgenenud. Järgnevad patud võimendavad seda nõrkust veelgi, kuid „Kristus on meid vabaduse jaoks vabastanud” (Gl 5:1). Tema armu läbi juhatab Püha Vaim meid vaimsesse vabadusse ning teeb meist Tema vabad kaastöölised Kirikus ja maailmas.

 
 

367. Mis annab inimese teole kõlbelise väärtuse?

 

1749-1754, 1757-1758

 

Inimese teod saavad kõlbelise väärtuse kolmest allikast: valitud objektist (tõeline või näiline hüve), tegutseja taotlusest (eesmärk, milleks tegutsetakse) ja tegevuse asjaoludest (kaasa arvatud teo tagajärjed).

 
 

368. Millal on tegu kõlbeliselt hea?

 

1755-1756, 1759-1760

 

Tegu on kõlbeliselt hea, kui ühtaegu on head niihästi selle objekt, taotlus kui ka asjaolud. Ainuüksi valitud objekt võib rikkuda kogu teo, isegi selle võimalikust heast taotlusest hoolimata. Ei ole lubatav teha kurja, et sellest võiks tõusta head. Kuri taotlus rikub teo isegi siis, kui objekt on iseenesest hea. Samas ei tee hea taotlus tegu heaks, kui teo objekt on kuri, sest eesmärk ei õigusta abinõu. Asjaolud võivad tegutseja vastutust vähendada või suurendada, ent ei saa muuta tegude endi kõlbelist väärtust; mitte kunagi ei saa nad teha heaks tegu, mis iseenesest on kuri.

 
 

369. Kas leidub tegusid, mis pole kunagi lubatavad?

 

1756, 1761

 

On tegusid, mis on iseenesest alati lubamatud oma objekti tõttu (näiteks jumalateotus, mõrv, abielurikkumine). Sellise teo valimine toob kaasa tahtehäire, s.t kõlbelise kurja, mida ei saa kunagi õigustada võimalikele headele tagajärgedele viitamisega.

 
 

TUNNETE KÕLBELINE VÄÄRTUS

 
 

370. Mis on tunded (ld passiones)?

 

1762-1766, 1771-1772

 

Tunded on emotsioonid, meeleliigutused ja kired – inimese psüühika loomuomased komponendid –, mis kallutavad inimese toimima või toimimata jätma sõltuvalt sellest, mida kogetakse heana või kurjana. Põhilised tunded on armastus ja vihkamine, himu ja hirm, rõõm, kurbus ja viha. Peamine tunne on armastus, mille kutsub välja hüve ligitõmme. Armastada saab ainult seda, mis on hea –tõeliselt või näiliselt.

 
 

371. Kas tunded on kõlbeliselt head või halvad?

 

1767-1770, 1771-1772

 

Tunded pole meeleliigutustena iseenesest head ega halvad. Nad on head, kui nad aitavad kaasa heale teole, ning nad on halvad vastupidisel juhul. Neid võib ülendada voorustesse kaasates või väärastada pahede läbi.

 
 

SÜDAMETUNNISTUS

 
 

372. Mis on südametunnistus?       

 

1776-1780, 1795-1797

 

Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda oma teo eest vastutust. Võttes kuulda oma südametunnistust, võib tark inimene kuulda Jumala häält, kes temaga räägib.

 
 

373. Mis tähendus on inimese väärikusel südametunnistuse jaoks?

 

1780-1782, 1798

 

Inimese väärikus nõuab õiget südametunnistust – mis tähendab, et see oleks kooskõlas sellega, mis mõistuse ja Jumala seaduse järgi on õiglane ja hea. Inimese isikuväärikuse tõttu ei saa kedagi sundida toimima tema südametunnistuse vastaselt ega ühise hüve raames takistada toimimast südametunnistusega kooskõlas, eriti religiooni valdkonnas.

 
 

374. Kuidas kujundatakse südametunnistus õigeks ja tõeseks?

 

1783-1788, 1799-1800

 

Õige ja tõese südametunnistuse kujundavad kasvatus, Jumala sõna tundmaõppimine ja Kiriku õpetus. Kujundamist toetavad Püha Vaimu annid ja nõuanded tarkadelt inimestelt. Inimese kõlbelisele kujunemisele aitab samuti kaasa palvetamine ja südametunnistuse läbiuurimine.

 
 

375. Millistest reeglitest peab südametunnistus alati kinni pidama?

 

1789

 

Kehtib kolm üldist reeglit: 1) ei tohi kunagi teha kurja, et sellest võiks tõusta head; 2) „Kõike, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!” (nn kuldreegel, Mt 7:12); 3) armastus käib alati läbi kaasinimese ja tema südametunnistuse austamise, kuid see ei tähenda millegi heaks tunnistamist, mis on tegelikult kuri.

 
 

376. Kas südametunnistus võib teha ekslikke otsuseid?

 

1790-1794, 1801-1802

 

Inimene peab alati alluma oma südametunnistuse kindlale otsusele, kuid ta võib teha ekslikke otsuseid põhjustel, mis ei pruugi teda alati vabastada isiklikust süüst. Siiski ei saa inimese süüks arvata kurja tegu, mis tulenes tahtmatust teadmatusest, ehkki tegu ise jääb ometi objektiivselt kurjaks. Seega tuleb südametunnistuse vigade parandamiseks näha vaeva.

 
 

VOORUSED

 

 

 
 

377. Mis on voorus (ld virtus)?       

 

1803, 1833

 

Voorus on harjumuspärane ja kindel kalduvus teha head. „Voorusliku elu eesmärk on saada Jumala sarnaseks” (Nyssa püha Gregorius). Voorused jagunevad inimlikeks ja jumalikeks.

 
 

378. Mis on inimlikud voorused?

 

1804, 1810-1811, 1834, 1839

 

Inimlikud voorused on mõistuse ja tahteharjumuspärased ja püsivad head omadused, mis juhivad meie tegusid, korrastavad meie kirgi ning suunavad meie käitumist mõistuse ja usu alusel. Need omandatakse ja neid tugevdatakse kõlbeliselt heade tegude kordamisega. Neid puhastab ja ülendab Jumala arm.

 
 

379. Millised on peamised inimlikud voorused?

 

1805, 1834

 

Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus.

 
 

* ld cardouksehing, sagar

 
 

380. Mis on mõistlikkus(ld prudentia)?

 

1806, 1835

 

Mõistlikkus kallutab mõistuse tundma igas olukorras ära seda, mis on meile tõeliselt hea ning valima õiged vahendid selle saavutamiseks. Mõistlikkus suunab teisi voorusi, näidates kätte nende korra ja määra.

 
 

381. Mis on õiglus (ld justitia)?

 

1807, 1836

 

Õiglus on kindel ja püsiv tahe anda igaühele, mis talle kuulub. Õiglust Jumala suhtes nimetatakse religiooni vooruseks.

 
 

382. Mis on meelekindlus(ld fortitudo)?

 

1808, 1837

 

Meelekindlus tagab, et raskes olukorras jäädakse kindlaks ja ollakse püsiv hea taotlemises. Meelekindlus ulatub isegi võimeni ohverdada vajaduse korral oma elu õige asja eest.

 
 

383. Mis on mõõdukus(ld temperantia)?

 

1809, 1838

 

Mõõdukus mahendab naudingute ligitõmmet; tagab, et loomusund allub tahtele, ning annab loodud asjade kasutamisele õige tasakaalu.

 
 

384. Mis on jumalikud (teologaalsed) voorused?

 

1812-1813, 1840

 

Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Need antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos Pühima Kolmainsusega. Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele. Need on tagatis sellele, et inimese olemises on kohal ja toimiv Püha Vaim.

 
 

385. Mis voorused on jumalikud?

 

1813, 1814

 

Jumalikud voorused on usk, lootus ja armastus.

 
 

386. Mis on usk?

 

1814-1816, 1842

 

Usk on jumalik voorus, mille läbi me usume Jumalasse ja kõigesse, mida Tema on meile ilmutanud ja Kirik meile uskumiseks esitab, sest Jumal on Tõde ise. Usu läbi usaldab inimene end vabatahtlikult Jumala hoolde. See, kes usub, püüab mõista ja teha Jumala tahtmist, sest usk on „tegev läbi armastuse” (Gl 5:6).

 
 

387. Mis on lootus?  

 

1817-1821, 1843

 

Lootus on jumalik voorus, mille läbi me ihkame ja loodame Jumalalt igavest elu kui õndsust, usaldades Kristuse tõotusi ja toetudes Püha Vaimu armu abile, et püsida ustavana maise elu lõpuni ja teenida õndsus välja.

 
 

388. Mis on armastus?

 

1822-1829, 1844

 

Armastus on jumalik voorus, mille läbi me armastame Jumalat üle kõige ning Jumala armastamise pärast oma kaasinimest nagu iseennast. Jeesus seab armastuse uueks käsuks, mis on kogu Seaduse täitumine. Armastus on „täiuslikkuse side” (vrd Kl 3:14), alus, millele on rajatud kõik teised voorused, mida ta elustab, innustab ja korrastab. „Kui mul ei oleks armastust, ei oleks ma midagi” ja „ma ei saavutaks midagi” (1Kr 13:1-3).

 
 

389. Mis on Püha Vaimu annid?

 

1830-1831, 1845

 

Püha Vaimu annid on püsivad valmisolekud, mis lasevad meil kuulekalt järgida Jumala sisendusi. Püha Vaimu ande on seitse: tarkus, mõistmine, nõu, meelekindlus, teadmine, vagadus ja jumalakartus.

 
 

390. Mis on Püha Vaimu viljad?

 

1832

 

Püha Vaimu viljad on täiuslikud omadused, mis on meis välja kujunenud kui igavese kirkuse esimesed viljad. Kiriku Pärimuse järgi on neid kaksteist: armastus, rõõm, rahu, kannatlikkus, lahkus, headus, pikameelsus, leebus, ustavus, tagasihoidlikkus, mõõdukus, suguline karskus (Gl 5:22-23, Vulgata alusel).

 
 

PATT

 
 

391. Mida nõuab meilt Jumala halastuse omaksvõtmine?

 

1846-1848, 1870

 

See nõuab meilt oma eksimuste tunnistamist ja pattude kahetsemist. Jumal ise oma Sõna ja Vaimuga paljastab meie patud ning annab meile südametunnistuse tõe ja andestuse lootuse.

 
 

392. Mis on patt?

 

1849-1851, 1871-1872

 

Patt on „Igavese Seadusega vastuolus seisev sõna, tegu või soov” (Püha Augustinus). Patt on Jumala solvamine allumatusega Tema armastusele. Patt haavab inimese olemust ja vigastab inimeste ühtekuuluvust. Kristus näitas oma Ristikannatuses, kui tõsine asi on patt ning võitis selle oma halastusega.

 
 

393. Kas patte on mitmesuguseid?

 

1852-1853, 1873

 

On väga mitmesuguseid patte. Neid võib liigitada objekti või selle järgi, missuguse vooruse või käsu vastu eksitakse. Nad võivad käia otseselt Jumala, kaasinimese või meie endi kohta. Neid võib jagada ka mõtte, sõna, teo või tegematajätmise pattudeks.

 
 

394. Kuidas eristatakse patte raskusastme alusel?

 

1854

 

Raskusastme järgi tehakse vahet surmapattude ja andestatavate pattude vahel.

 
 

395. Millal on tegemist surmapatuga?      

 

1855-1861, 1874

 

Surmapatt tehakse siis, kui esinevad üheaegselt järgmised asjaolud: eksitakse tähtsas asjas, täie teadmisega ja tahtliku nõustumisega. Selline patt hävitab meis armastuse, jätab meid ilma pühitsevast armust ning kahetsemata jäämise korral saadab meid Põrgusse, igavesse surma. Surmapatu saab üldise korra kohaselt andeks ristimise ja meeleparanduse sakramentide abil.

 
 

396. Millal on tegemist andestatava patuga?        

 

1862-1864, 1875

 

Andestatav patt, mis oma olemuselt on surmapatust erinev, tehakse siis, kui tegemist on vähem tähtsa asjaga või ka tähtsa asjaga, agajuhul, kui puudub täielik teadmine või täielik nõustumine. Andestatav patt ei katkesta liitu Jumalaga, küll aga nõrgestab armastust ja näitab loodud hüvede korrastamata himustamist. Ta takistab hinge edenemist vooruste praktiseerimisel ja kõlbeliselt heade tegude sooritamisel. See patt toob kaasa puhastava ajaliku karistuse.

 
 

397. Kuidas patt levib?

 

1865, 1876

 

Patt tekitab kalduvuse patustada, samade tegude kordamisest sünnib pahe.

 
 

398. Mis on pahed? 

 

1866-1867

 

Pahed on vooruste vastandid. Nad on rikutud harjumused, mis tumestavad südametunnistust ja kallutavad kurjusele. Pahesid võib seostada nn seitsme põhipatuga: uhkus, ihnsus, kadedus, viha, himurus, õgardlus, laiskus.

 
 

399. Kas me vastutame teiste inimeste pattude eest?

 

1868

 

Me vastutame nende eest juhul, kui me neile süüdivalt kaasa aitame.

 
 

400. Mis on patu struktuurid?       

 

1869

 

Patustruktuurid on ühiskondlikud olukorrad ja institutsioonid, mis on vastuolus Jumala seadusega. Need on isiklike pattude väljendus ja tulemus.

 
 

2. ptk INIMÜHISKOND

 

INIMISIK JA ÜHISKOND

 
 

401. Milles seisneb inimese ühiskondlikkus?        

 

1877-1880, 1890-1891

 

Koos isikliku kutsega õndsusele on inimese loomuse ja kutsumuse olemuslikuks osaks ka kogukondlikkus: on ju kõik kutsutud taotlema sama eesmärki – Jumalat ennast. On olemas mõningane sarnasus Jumala isikute osaduse ja vennalikkuse vahel, mis inimestel tuleb omavahel luua tões ja armastuses. Kaasinimese armastamine on Jumala armastamisest lahutamatu.

 
 

402. Mis suhe valitseb inimese ja ühiskonna vahel?

 

1881-1882, 1892-1893

 

Inimene kui isikon ja peab olema kõigi ühiskondlike institutsioonide alus, kandja ning eesmärk. Mõned inimkooslused, näiteks perekond ja kodanikuühiskond, on inimesele hädavajalikud. Kasulikud on ka teised riikliku ja rahvusvahelise tasandi ühendused, mis austavad subsidiaarsuse põhimõtet.

 
 

403. Mis on subsidiaarsuse põhimõte?

 

1883-1885, 1894

 

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei tohi kõrgema astme kogukond võtta üle madalama tasandi kogukonna ülesandeid ega jätta teda ilma võimust, vaid kõrgem aste peab vajaduse korral madalamat toetama.

 
 

404. Mis on veel vajalik tõelise ühiskonna jaoks?

 

1886-1889, 1895-1896

 

Tõeline ühiskond nõuab õigluse austamist, õiglast väärtuste hierarhiat ning ainelise ja tungidega seotu allutamist sisemisele ja vaimsele. Eriti seal, kus patt on ühiskonna seisundit väärastanud, on hädavajalik kutsuda inimesi oma südames pöörduma ning Jumala armu paluma, et saavutada ühiskondlikud muutused, mis tõesti teenivad iga inimest tema terviklikkuses. Suurim ühiselu käsk on armastus. See nõuab õiglast käitumist ja teeb selle võimalikuks.

 
 

OSAVÕTT  ÜHISKONNAELUST

 
 

405. Millel põhineb ühiskondlik võim?

 

1897-1902, 1918-1920

 

Iga inimkogukond vajab õiguspärast võimu, mis hoiab alal korda ning aitab kaasa ühise hüve teostumisele. Sellise võimu alus asub inimloomuses, sest see vastab Jumala seatud korrale.

 
 

406. Millal rakendatakse võimu õiguspäraselt?

 

1901, 1903-1904, 1921-1922

 

Võimu rakendatakse õiguspäraselt, kui see toimub ühise hüve huvides ning selleks kasutatakse kõlbeliselt lubatud vahendeid. Seetõttu peavad poliitilised režiimid olema määratletud oma kodanike vabade otsustega ning austama seaduslikkuse põhimõtet, mille kohaselt on ülimuslik seadus, aga mitte inimeste suvaline tahe. Ebaõiglased seadused ning meetmed, mis on vastuolus kõlbluskorraga, ei ole südametunnistusele siduvad.

 
 

407. Mis on ühine hüve?

 

1905-1906, 1924

 

Ühise hüve all mõistetakse kõiki neid ühiskonnaelu tingimusi ühtekokku, mis võimaldavad nii inimrühmadel kui ka üksikutel inimestel saavutada oma täiuslikkus.

 
 

408. Mis kuulub ühisesse hüvesse?

 

1925

 

Ühisesse hüvesse kuulub isiku põhiõiguste austamine ja edendamine, isiku ja ühiskonna vaimsete ja ajalike hüvede arendamine ning rahu ja kõikide julgeolek.

 
 

409. Kus teostub ühine hüve kõige täielikumal viisil?     

 

1910-1912, 1927

 

Ühine hüve teostub kõige täielikumalt nendes poliitilistes kogukondades, mis kaitsevad ja edendavad oma kodanike ja vaherühmade hüve, unustamata kogu inimkonna üleüldist hüve.

 
 

410. Kuidas saab võtta osa ühise hüve teostamisest?

 

1913-1917, 1926

 

Iga inimene võtab osa ühise hüve edendamisest vastavalt oma kohale ja rollile, austades õiglasi seadusi ja hoolitsedes nende valdkondade eest, mille eest tema on isiklikult vastutav – nagu perekond ja amet. Kodanikud peaksid võtma aktiivselt osa avalikust elust nii palju kui võimalik.

 
 

SOTSIAALNE ÕIGLUS

 
 

411. Kuidas tagab ühiskond sotsiaalse õigluse?

 

1928-1933, 1943-1944

 

Ühiskond tagab sotsiaalse õigluse, kui ta austab inimväärikust ja inimõigusi ühiskonna enda tõelise eesmärgina. Lisaks püüdleb ühiskond sotsiaalse õigluse poole, mis on seotud ühise hüvega ja võimu teostamisega, kui ta loob tingimused, mis võimaldavad üksikisikutel ja kooslustel saavutada seda, millele neil on õigus.

 
 

412. Millel põhineb inimeste võrdsus?

 

1934-1935, 1945

 

Kõik inimesed on väärikuse ja põhiõiguste poolest võrdsed, sest nad on loodud ühe Jumala näo järgi, neil on ühesugune mõistuslik hing, üks loomus ja päritolu ning ühine kutsumus taevasele õndsusele Kristuses, ainsas Päästjas.

 
 

413. Kuidas tuleb suhtuda ühiskondlikku ebavõrdsusse?          

 

1936-1938, 1946-1947

 

Kristuse Rõõmusõnumile otseselt vastanduv, õigluse, inimväärikuse ja rahu vastane ühiskondlik ja majanduslik ebavõrdsus mõjutab miljoneid inimesi. Ent on olemas ka erisugustest asjaoludest põhjustatud inimestevahelised erinevused, mis vastavad Jumala kavatsustele. Jumal tahab, et iga inimene saaks teistelt seda, mida ta vajab, ning et need, kes on saanud erilised annid, jagaksid neid teistega. Sellised erinevused julgustavad ja tihti kohustavad inimesi suuremeelsusele, lahkusele ja hüvede jagamisele ning aitavad ka kultuuridel vastastikku rikastuda.

 
 

414. Milles avaldub solidaarsus inimeste vahel?

 

1939-1942, 1948

 

Solidaarsus, mis pärineb inimlikust ja kristlikust vendlusest, avaldub eeskätt hüvede õiglases jagamises, töö õiglases tasumises ning õiglasema ühiskonnakorra poole püüdlemises. Solidaarsuse voorustähendab ka usu vaimulike hüvede jagamist, mis on isegi tähtsam kui aineliste hüvede jagamine.

 
 

3. ptk JUMAL PÄÄSTAB: SEADUS JA ARM

 

KÕLBLUSSEADUS

 
 

415. Mis on kõlblusseadus?

 

1950-1953, 1975-1978

 

Kõlblusseadus on Jumala tarkuse tegu. Ta kirjutab ette rajad ja käitumisreeglid, mis viivad tõotatud õndsusse ning keelab rajad, mis viivad Jumalast eemale.

 
 

416. Milles seisneb loomupärane kõlblusseadus?

 

1954-1960, 1978-1979

 

See Looja poolt iga inimese südamesse kirjutatud seadus on osalemine Jumala tarkuses ja headuses. Ta väljendab algset kõlbelist tunnetust, mis võimaldab mõistusega teha vahet hea ja kurja vahel. Ta on üldkehtiv ja muutumatu ning määrab ära aluse niihästi üksikisiku kohustustele ja põhiõigustele kui ka ühiskonnale ja  tsiviilseadustele.

 
 

417. Kas loomuseadust tunnevad kõik?

 

1960

 

Patu tõttu ei taju kõik inimesed alati loomuseadust või siis ei tunnusta seda ühtviisi selgelt ja vahetult.

 
 

Sel põhjusel “kirjutas Jumal käsulaudadele Seaduse, mida inimesed ei osanud lugeda oma südameist”. (Püha Augustinus)

 
 

418. Mis suhe on loomuseaduse ja Vana Seaduse vahel?

 

1961-1962, 1980

 

Vana Seadus on ilmutatud Seaduse esimene aste. Ta väljendab paljusid tõdesid, milleni võib mõistusega jõuda loomulikul teel ning mida päästeleping seega kinnitab ja kehtivaks kuulutab. Tema kõlblusnormid võtab kokku dekaloogi kümme käsku, mis paneb aluse inimese kutsumusele – kirjutab ette, mis on Jumala ja kaasinimese armastamises olemuslik, ning keelab ära, mis sellele vastu käib.

 
 

419. Mis koht on Vanal Seadusel päästmisplaanis?

 

1963-1964, 1981-1982

 

Vana Seadus võimaldas mõista paljusid mõistusele tabatavaid tõdesid, näitas, mis tuleb teha ja mis tegemata jätta, ning eelkõige valmistas kogenud õpetajana ette meeleparandust ja Hea Sõnumi omaksvõtmist ning kallutas inimesed sellele. Kuigi Vana Seadus oli püha, vaimne ja hea, oli see siiski ebatäiuslik, sest iseenesest ei andnud ta tugevust ja Vaimu armu enda järgimiseks.

 
 

420. Mis on Uus Seadus ehk Evangeeliumiseadus?

 

1965-1972, 1977, 1983-1985

 

Kristuse kuulutatud ja täidetud Uus Seadus ehk Evangeeliumiseadus on jumaliku seaduse – nii loomuseaduse kui ilmutatud seaduse – täidesaatmine ja täius. Selle kokkuvõtteks on käsk armastada Jumalat ja kaasinimest ning armastada üksteist nii, nagu Kristus on meid armastanud. See on ühtlasi meie sisemine reaalsus: Püha Vaimu arm, mis teeb sellise armastuse võimalikuks. See on „vabaduse seadus” (Jk 1:25), sest ta kallutab meid armastuse ajendusel tegutsema sundimatult.

 
 

Uus Seadus on põhiliselt seesama Püha Vaimu arm, mis saab osaks neile, kes usuvad Kristusesse. (Aquino püha Thomas)

 
 

421. Kust võib leida Uue Seaduse?

 

1971-1974, 1986

 

Uue Seaduse võib leida Kristuse elust tervikuna ja Tema kuulutusest ning apostlite moraaliõpetusest. Selle põhiväljendus on Mäejutlus.

 
 

ARM JA ÕIGEKSMÕISTMINE

 
 

422. Mis on õigeksmõistmine?

 

1987-1995, 2017-2020

 

Õigeksmõistmine on Jumala armastuse õilsaim tegu. See on Jumala halastav ja tasuta tegu, mis annab andeks meie patud ning teeb meid kogu meie olemuses õigeks ja pühaks. See sünnib Püha Vaimu armu läbi, mille on meie jaoks välja teeninud Kristus oma Kannatusega ning mis antakse meile ristimises. Õigeksmõistmisest algab inimese vaba vastus, s.t usk Kristusesse, ning koostöö Püha Vaimu armuga.

 
 

423. Mis on õigeksmõistev arm?

 

1996-1998, 2005, 2021

 

See arm on and, mida me pole pälvinud ja millega Jumalvõtab meid osalema Pühima Kolmainsuse elus ning annab meile võime tegutseda Tema armastusest. Seda armu nimetatakse ka pühitsevaks, jumalikustavaksvõi püsiarmuks, sest see pühitseb ja teeb Jumala sarnaseks. Ta on üleloomulik, sest sõltub täielikult Jumala vabast algatusest (me pole seda pälvinud) ning ületab inimeste mõistuse ja tahtejõu võimalused. Seepärast jääb ta väljapoole meie kogemust.

 
 

424. Milliseid armu liike veel on?

 

1999-2000, 2003-2004, 2023-2024

 

Lisaks pühitsevale armule on veel nn aktuaalne arm (and eriliste olukordade jaoks), sakramentaalne arm (iga sakramendi jaoks) ja karisma (and, mis on mõeldud Kiriku ühiseks hüveks). Viimasesse liiki kuulub ka seisusearm kiriklike teenistuste ja argielu eest vastutajaile.

 
 

425. Mis suhe on armu ja inimese vabaduse vahel?

 

2001-2002, 2022

 

Arm käib meie vaba vastuse eel, valmistab selle ette ning toob esile. Ta vastab inimvabaduse sügavatele igatsustele, kutsub seda koostööle ja viib täiuse poole.

 
 

426. Mis on teene?   

 

2006-2010, 2025-2026

 

Üldiselt viitab teene õigusele saada hea teo eest teenitud tasu. Jumalalt ei saa me tegelikult endale midagi teenida, sest kõik, mis meil on, oleme saanud Jumalalt tasuta. Sellest hoolimata annab Ta meile siiski võimaluse pälvida teeneid, kui me ühineme Kristuse armastusega, mis on meie teenete allikas Jumala ees. Teened heade tegude eest võlgneme seega eelkõige Jumala armule – ning alles siis oma vabale tahtele.

 
 

427. Milliseid hüvesid saame endale teenida?

 

2010-2011, 2027

 

Püha Vaimu sisendusel saame teenida nii endale kui teistele armu, mis aitab inimest pühitseda ja igavesse ellu jõuda. Samuti võime teenida ajalikke hüvesid, mis Jumala kava kohaselt on meile kasuks. Mitte keegi ei suuda aga teenida esmast armu, millest algab pöördumine ja õigeksmõistmine.

 
 

428. Kas kõik on kutsutud kristlikule pühadusele?

 

2012-2016, 2028-2029

 

Kõik usklikud on kutsutud kristlikule pühadusele. See on kristliku elu ja armastuse täius, mis saavutatakse lähedases ühenduses Kristusega ja Tema läbi Pühima Kolmainsusega. Kristlase tee pühadusele kulgeb Risti kaudu ja selle lõpp on õigete ülestõusmine, mil Jumal saab kõigeks kõiges.

 
 

KIRIK – EMA  JA ÕPETAJA

 
 

429. Kuidas toidab Kirik kristlase kõlblust?        

 

2030-2031, 2047

 

Kirik on see kogukond, milles kristlane võtab vastu Jumala sõna, „Kristuse seaduse” (Gl 6:2) õpetused ja sakramentide armu. Kristlased on ühendatud Kristuse euharistilise Ohvriga sel viisil, et nende kõlbeline elu on vaimne jumalateenistus. Nad õpivad pühadust ülipüha Neitsi Maarja ja pühakute elu eeskujust.

 
 

430. Miks Kiriku Õpetusamet käsitleb kõlblust?

 

2032-2040, 2049-2051

 

Õpetusameti ülesanne on kuulutada usku, mida tuleb uskuda ja ellu rakendada. See laieneb ka loomuseaduse erilistele nõuetele, millest kinnipidamine on pääsemiseks hädavajalik.

 
 

431. Mis on Kiriku käskude eesmärk?

 

2041, 2048

 

Kiriku viis käsku on mõeldud kindlustama usklikele nende vähimat hädavajalikku osadust palvevaimus ja sakramentides, püüet kõlblusele ning kasvamist Jumala ja kaasinimese armastamises.

 
 

432. Mis on  Kiriku viis käsku?

 

2042-2043

 

Need on: 1. Osaleda pühal Missal pühapäeval ja suurematel kirikupühadel ning jätta kõik tööd-tegemised, mis võiksid häirida nende päevade pühadust.  2. Vähemalt kord aastas – meeleparandust vastu võttes – pihtida oma patud.  3. Võtta vastu püha Armulaud vähemalt ülestõusmisajal.  4. Pidada Kiriku seatud paastu- ja lihast loobumise päevi.   5. Toetada jõukohaselt Kirikut tema materiaalsetes vajadustes.

 
 

433. Miks on kristlikult kõlbeline eluviis Evangeeliumi kuulutamise juures vältimatu?

 

2044-2046

 

Kui kristlaste elu kasvab kokku Issanda Jeesuse eluga, siis tõmbavad nad teisi kaasa usule tõelisse Jumalasse, ehitavad Kirikut, täidavad maailma Evangeeliumi vaimuga ning kiirendavad Jumalariigi tulemist.