Katoliku Kirik Eestis



Kiriku õpetuse lühivorme

Kaks armastuskäsku (Mt 22:37.39)

 

1. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest südamest, kõigest hingest ja kõigest meelest!

 

2. Armasta oma ligimest nagu iseennast!

 
 

„Kuldne reegel” (Mt 7:12)

 

Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile.

 
 

Õndsakskiitmised (Mt 5:3-12)

 

Õndsad on vaimus vaesed, sest nende päralt on Taevariik.

 

Õndsad on leinajad, sest nemad saavad lohutatud.

 

Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

 

Õndsad on need, kel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.

 

Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.                                 

 

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.

 

Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.

 

Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on Taevariik.

 

Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist kõike kurja valetatakse.

 

Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk Taevas on suur.

 
 

Kolm jumalikku voorust

 

1. usk

 

2. lootus

 

3. armastus

 
 

Neli inimlikku voorust

 

1. tarkus

 

2. õiglus

 

3. kindlameelsus

 

4. mõõdukus

 
 

Seitse Püha Vaimu andi

 

1. tarkus

 

2. mõistmine

 

3. hea nõu

 

4. meelekindlus

 

5. tõe tundmine

 

6. vagadus

 

7. jumalakartlikkus

 
 

Kaksteist Püha Vaimu vilja

 

1. armastus

 

2. rõõm

 

3. rahu

 

4. kannatlikkus

 

5. lahkus

 

6. headus

 

7. püsivus

 

8. tasadus

 

9. ustavus

 

10. vähenõudlikkus

 

11. enesevalitsus

 

12. karskus

 
 

Viis Kiriku käsku

 

1. Osaleda pühal Missal pühapäeval ja suurematel kirikupühadel

 

ning jätta kõik tööd-tegemised, mis häiriksid nende päevade pühadust.

 

2. Vähemalt kord aastas – meeleparanduse sakramenti vastu võttes – pihtida oma patud.

 

3. Käia Armulaual vähemalt ülestõusmisajal.

 

4. Pidada seatud paastu- ja lihast loobumise päevi.  

 

5. Toetada jõukohaselt Kiriku tegevusi.

 
 

Seitse ihulikku halastustegu

 

1. Näljaseid toita.

 

2. Janustele juua anda.

 

3. Paljaid riietada.

 

4. Võõrastele öömaja anda.

 

5. Vange lohutada.

 

6. Haigeid külastada.

 

7. Surnuid matta.

 
 

Seitse vaimset halastustegu

 

1. Harimatut õpetada.

 

2. Kahtlejale head nõu anda.

 

3. Rusutut lohutada.

 

4. Patust manitseda.

 

5. Kartlikku julgustada.

 

6. Solvajale andeks anda.

 

7. Tüütut taluda.

 
 

Seitse põhipattu

 

1. Uhkus.

 

2. Ihnsus.

 

3. Kadedus.

 

4. Viha.

 

5. Himurus.

 

6. Aplus.

 

7. Laiskus.

 
 

Neli viimset asja

 

1. Surm.

 

2. Viimsepäeva Kohus.

 

3. Põrgu.

 

4. Taevariik.

 
 

Kompendium. Palved

Multithumb found errors on this page:

There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'
There was a problem loading image 'http://katkir.bl.ee/plugins/editors/jckeditor/images/spacer.gif?t=ACT09X3'

PALVEID

RISTIMÄRK

Isa

ja Poja

ja Püha Vaimu nimel. Aamen.

AU OLGU ISALE

Au olgu Isale

ja Pojale

ja Pühale Vaimule.

Nii kui alguses oli,

nüüdki on ja jääb

igavesest ajast igavesti. Aamen.

AVE MARIA

Ole tervitatud, Maarja, täis armu,

Issand on Sinuga.

Õnnistatud oled Sa naiste seas

ja õnnistatud on Sinu ihu vili, Jeesus.

Püha Maarja, Jumalaema,

palu meie, patuste, eest

nüüd ja meie surmatunnil. Aamen.

ANGELE DEI

Jumala ingel,

mu valvaja,

mind, Taevast sinu hoolde antut,

valgusta ja valva,

hoia ja juhata! Aamen.

IGAVENE RAHU

Issand, anna neile igavene rahu,

kustumata valguse paiste.

Igavene rahu anna neile! Aamen.

INGLI TERVITUS

D. Issanda ingel

kuulutas Maarjale

C. ja ta sai

Pühast Vaimust.

Ole tervitatud, Maarja…

D.Vaata, ma olen Issanda teenija,

C. sündigu mulle

nii nagu Sina ütled.

Ole tervitatud, Maarja …

D. Ja Sõna sai lihaks

C. ja elas meie keskel.

Ole tervitatud, Maarja …

D. Palveta meie eest, püha Jumalaema,

C. et me Kristuse tõotusi
vääriksime.

Palvetagem

Me palume Sind, Issand:

Vala oma armu meie südameisse!

Ingli sõnum kuulutas meile Kristuse,

Sinu Poja inimesekssaamist;

Lase meilgi Tema kannatuste ja risti läbi

Ülestõusmise ausse jõuda.

Kristuse, meie Issanda läbi.

Aamen.

Au olgu Isale...

TAEVA KUNINGANNA

(ülestõusmisajal)

Taeva Kuninganna, rõõmusta,

halleluuja!

Keda Sinul oli au kanda,

halleluuja,

tõusis surnuist, nagu tõotas,         halleluuja!

Palu meie eest Jumalat,                halleluuja!

D. Rõõmusta, Neitsi Maarja,       halleluuja!

C. Sest Issand on tõesti üles tõusnud, halleluuja !

Palugem. Issand, Sina oled oma Poja, meie Issanda Jeesuse Kristuse Ülestõusmisega maailma rõõmsaks teinud, luba meilgi koos Tema Ema Neitsi Maarjaga igavese elu ausse jõuda!

Tema, meie Issanda Kristuse nimel. Aamen.

SALVE REGINA

Ole tervitatud,

Kuninganna, halastaja Ema,

me elu, ilu, lootus- ole tervitatud!

Sinu poole hüüame,

pakku aetud Eeva-lapsed.

Sinu poole õhkame, kurtes ja nuttes

siit pisarate orust !

Kuula meid, Ema,

vaata meid oma õrna silmaga

ja  pärast paost pääsemist

luba meil näha Jeesust,

oma kallist Last.

Oo helde, oo vaga, oo armas Neitsi Maarja !

MAGNIFICAT                                         Mu hing kiidab kõrgeks Issandat,

mu vaim hõiskab Jumala,

mu Päästja pärast,

sest Tema on vaadanud oma ümmardaja madaluse peale.

Vaata, nüüdsest kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,

sest mulle on suuri asju teinud

Vägev

–       ja Püha on Ta nimi –

ja Tema halastab põlvest põlve

neile,

kes Teda kardavad.

Tema on näidanud oma käsivarre väge,

on pillutanud neid, kes on suurelised südamelt.

Vägevaid on Ta tõuganud maha aujärgedelt

ja on ülendanud alandlikke,

näljaseid on Ta toitnud heade andidega

ja rikkaid tühjalt tagasi saatnud.

Ta on appi tulnud Iisraelile, oma sulasele,

on meeles pidanud oma halastust,

nõnda kui Ta on tõotanud meie isadele,

Aabrahamile ja tema soole igavesti.

Au olgu Isale ja Pojale

ja Püha Vaimule

nii kui alguses oli, nüüdki on ja jääb

igavesest ajast igavesti.

Aamen.

                                                              

SUB  TUUM

Sinu kaitse alla ruttame,

püha Jumalaema –

kuula ära hädaliste palved,

ja hoia meid alati

kõikide ohtude eest,

                                                             Sina, auline ja õnnis Neitsi!

BENEDICTUS

Olgu õnnistatud Issand, Iisraeli Jumal –

Ta on tulnud oma rahva keskele,
andnud talle LunastuseLoe edasi: Kompendium. Palved

ja toonud meile vägeva Päästja

oma sulase Taaveti soost.


Loe edasi: Kompendium. PalvedNii on Ta rääkinud aegade algusest

oma pühade prohvetite suu läbiLoe edasi: Kompendium. Palved,

et Ta päästab meid vaenlaste käest,

kõigi käest,                                             

kes meid vihkavad.


Loe edasi: Kompendium. PalvedTema halastas meie isade peale,

pidas meeles oma püha Lepingut,

Loe edasi: Kompendium. Palved

vannet, mida Ta vandus                           meie isale Aabrahamile.Loe edasi: Kompendium. Palved

Nõnda laseb Ta meil,

vaenlaste käest pääsenuil,
kedagi kartmata Teda

teenida vaga ja õigena

Loe edasi: Kompendium. Palved

oma palge ees

kõik meie elupäevad.


Loe edasi: Kompendium. PalvedAga sind, lapsuke,                         

hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks,

sest sina käid Issanda eel, valmistad Temale teed,

Loe edasi: Kompendium. Palved

lased Tema rahval tunda pääsemist

pattude andeksandmise kaudu.

Loe edasi: Kompendium. PalvedMeie Jumala suurest headusest
                                                              tuleb Päike kõrgelt meile paistma,
Loe edasi: Kompendium. Palved                                                        

meile, kes elame pilkases,                   

surma varjus,

juhatama jalga rahu teed.

Au olgu Isale ja Pojale,

ja Pühale Vaimule,

nii kui alguses oli,                              nüüdki on ja jääb

igavesest ajast igavesti.

Aamen.

TE DEUM

Sind, Issand, kiidame,

Sind, Issand, ülistame,

Sind, igavene Isa,

austab kogu ilmamaa!

Sinule kõik inglid

– taevalised, vägevad,

keerubid ja seeravid –

lakkamata hüüavad:

Püha, püha, püha

on Issand, väehulkade Jumal!

Sinu auhiilguse sära

täidab Taeva ja maa!

Sulle kiitust laulab

apostlite auline koor,

prohvetite ustav hulk,

märtrite valendav vägi.

Üle terve ilmamaa

püha Kirik Sind tunnistab,

otsata hiilguse Isa,

ainus, auline Poeg,

Vaim, me Lohutaja!

Sina, Aukuningas, Kristus,

Isa igavene Poeg,

ei häbenenud inimeseks saada,

tulles teda vabastama.

Sina murdsid surma astla,

tegid uskujale Taeva valla,

istud Jumala paremal käel

Isa auhiilguses.

Sind ootame kohut mõistma,

selleks  Sind palume:

aita oma sulaseid,

Vere hinnaga päästetuid

võta oma pühade hulka,

Taeva igavesse ausse.

Päästa oma rahvas, Issand,

õnnista oma pärisosa,

hoia ja juhata meid alati.

Iga päev Sind kiidame,

Sinu nime igavesti,

jah – ikka, igavesti!

Tänasel päeval aita meid, Issand,

end patu eest hoida,

halasta, Issand,

meie peale halasta!

Halasta meie peale, Issand –

meie loodame Sinu peale!

Jah, me loodame Sinule,

ära jäta meid iialgi hätta!

VENI CREATOR

Tule, Looja Vaim,

puuduta omade meeli,

täida taevase armuga

oma loodud südamed!

Avitaja on Su nimi,

Kõigekõrgema kingitus,

Elu allikas, tuli ja armastus

meie vaimu salvija.

Seitsmeväärne kingitus,

Jumala sõrm,

pühalikult tõotatud

kõigi keelte kinkija –

meie meeli valgusta,

läida meie südamed,

nõrka ihu turguta,

vaimuväega kinnita!

Kaugel hoia vaenlane,

kingi rahu lastele,

Sinu järel rännates

kurjast pääseme!

Õpeta meid tundma Isa,

näita Tema ainsat Poega,

ennast – Isa-Poja Vaimu –

luba alati uskuda!

Au olgu Jumal-Isale,

surnuist tõusnud Pojale,

Trööstijale Vaimule –

igavesti! Aamen.

                                                            

TULE, PÜHA VAIM

Tule, Püha Vaim,

saada Taevast

Vaimu valguskiir!

Tule, vaeste Isa,

tule, Annitooja,

tule, südame Valgus.

Sina, parim lohutaja,

hinge aitav külaline,

hädas hea hingamine.

Sina, puhkus vaeva ajal,

jahutaja lõõsa ajal,

lohutaja nutu ajal.

Sina, õnnis valgus –

täida süda viimseni

kõigil usklikel!

Ilma Sinu väeta

ei ole meie midagi,

ükski pole süüta.

Pese kõik, mis ligane,

kasta kõik, mis põuane,

tõsta kõik, mis viltune,

kõrkust Sina painuta,

külmust Sina soojenda,

eksinut Sa juhata!

Anna oma ustavale

Sinu käest ootajale

oma pühad annid –

anna võidupärga,

anna õndsat surma,

rõõmu igavest Sa! Aamen.

KRISTUSE HING

Pühitse mind, Kristuse hing,

päästa mind, Kristuse Ihu,

jooda mind, Kristuse Veri,

pese mind, vesi Kristuse haavast,

kinnita mind, Kristuse kannatus!

Hea Jeesus, võta mind kuulda:

peida mind oma haavadesse,

ära lase mind endast lahutada!

Kurja vaenlase eest kaitse mind,

surmatunnil hüüa mind,

kutsu enda juurde –

Sinu pühadega kiitma Sind

ikka ja alati! Aamen.

PEA MEELES

Pea meeles, helde Neitsi Maarja:

ei ole iial kuuldud, et ükski,

kes Sinu juurde põgenes,

Sinult abi anus,

Sinu eestkostmist palus,

oleks hätta jäetud.

Selle usaldusega tulen minagi Su juurde,

neitsite Neitsi, Ema,

seisan minagi Sinu ees

ja kurdan pattu.

Ära põlga mu sõnu, Sina, Sõna Ema,

vaid kuula need ära ja võta kuulda.

Aamen.

ROOSIPÄRG

Rõõmurikkad müsteeriumid

(esmaspäev ja laupäev)

–          Ingli kuulutus Neitsi Maarjale.

–          Külaskäik Eliisabeti juurde.

–          Jeesuse sündimine.

–          Jeesuse esitlemine Templis.

–          Jeesuse leidmine Templist.

Valgusrikkad müsteeriumid

(neljapäev)

–          Jeesuse ristimine Jordani jões.

–          Jeesus ilmutab end Kaana pulmas.

–          Jumalariigi ja meeleparanduse kuulutamine.

–          Kirgastamine.

–          Euharistia seadmine.

Valurikkad müsteeriumid

(teisipäev ja reede)

–          Kannatused Ketsemani aias.

–          Jeesuse piitsutamine.

–          Jeesuse kroonimine okaskrooniga.

–          Jeesus kannab Risti.

–          Jeesus sureb Ristil.

Aurikkad müsteeriumid

(kolmapäev ja pühapäev)

–          Jeesuse Ülestõusmine

–          Jeesuse Taevasseminek.

–          Vaimu väljavalamine.

–          Neitsi Maarja Taevassevõtmine.

–          Neitsi Maarja kroonimine Taevas.

D. Palveta meie eest, püha Jumalaema!

C. Et me Kristuse tõotusi vääriksime!

Palugem.

Issand! Sinu ainsa Poja elu, Surm ja Ülestõusmine

tõid meile igavese õndsuse tõotuse –

luba meil neid saladusi pühas Roosipärjas austada, nende järgi elada ja nende tõotuseni jõuda.

Seda palume Kristuse, meie Issanda nimel. Aamen.

VIIRUKIPALVE

(kopti pärimusest)

Püha Rahukuningas!

Kingi meile oma rahu ja anna andeks meie patud!

Päästa oma Kirik vaenlaste käest,

kaitse teda kaotuste eest!

Immaanuel, meie Jumal, ole meie keskel –

koos Sinuga Isa ja Püha Vaimu au!

Õnnista meid ja selita meie südamed,

paranda ihu ja hinge hädad!

Me kummardame Sind, Kristus,

Sinu heldet Isa ja Püha Vaimu,

sest Sina tulid ja päästsid meid!

Aamen.

 

 

ARMULAUAALTARI EEST LAHKUMISE PALVE

(süro-maroniidi pärimusest)

 

Rahu olgu sinuga, Jumala altar!

Söömaaeg, mille sina mulle andsid,

kustutagu mu võlad, andku andeks patud

ja aidaku mind seista

Kristuse kohtujärje ees

hukkamõistmist kartmata!

Ma ei tea, kas mulle saab veel osaks arm

sinu juurde tulla püha Ohvrit tooma.

Hoia mind, Issand,

ja kaitse oma püha Kirikut,

Tõe ja õndsuse Teed.

Aamen.

PALVE LAHKUNU EEST

(Bütsansi pärimus)

Vaimude ja inimeste Jumal!

Sina oled surmaga surma maha tallanud,

kurjuse võimu lõpetanud

ja maailmale elu kinkinud.

Sina, Issand, lase puhata

oma uinunud sulase/teenija N. hingel

valguses, rõõmus ja rahus,

kaugel valust, kurbusest ja ohkest.

Hea ja inimesearmastaja Jumal!

Anna talle andeks

sõnas, teos või mõttes tehtud patud,

sest ei ole inimest, kes patuta elaks.

Üksnes Sina oled patust puhas,

Sinu õigus on õige,

Sinu seadus kindel igavesti.

Sina, Kristus, meie Jumal,

oled meie uinunud venna/õe N.

ülestõusmine, elu ja rahu.

Sinule ja Su igavesele Isale anname

– koos püha, hea ja eluandja Vaimuga –

au nüüd, ikka ja igavesti.

Aamen.

USU KINNITAMINE

Issand Jumal! Ma usun ja tunnistan kindlalt kõiki tõdesid,

mida Sinu püha katoliiklik Kirik õpetab uskuma,

sest kõik selle oled ilmutanud Sina, Issand,

igavene Tõde ja Tarkus, kes ei eksi ega eksita.

Selles usus tahan elada ja surra. Aamen.

 

LOOTUSE KINNITAMINE

Issand Jumal!

Ma loodan pattude andekssaamist

ja igavest õndsust pärast seda elu–

Sinu armust, sest seda oled tõotanud Sina,

Lõputult Vägev, Ustav, Hea ja Halastaja.

Selles lootuses tahan elada ja surra.

Aamen.

ARMASTUSE KINNITAMINE

Issand Jumal!

Ma armastan Sind üle kõige

ja oma ligimest nagu iseennast

Sinu pärast, sest Sina oled Kõigekõrgem,

otsatu ja täiuslik Armastus,

iga armastust väärt.

Selles armastuses tahan elada ja surra.

Aamen.

PATUKAHETSUSPALVE

Mu Jumal!

Ma kahetsen ja põlastan oma patte kõigest südamest –

mitte ainult Sinu seatud karistuste pärast,

vaid eelkõige seepärast, et olen solvanud Sind,

Kõrgeim Hea, üksnes armastust väärt.

Seepärast tõotan – Sinu armu abiga –

pattu enam mitte teha ja ka ahvatlustest hoiduda.

Aamen.

PRECES COMMUNES

SIGNUM CRUCIS

In nómine Patris

et Fílii

et Spíritus Sancti. Amen.

GLORIA PATRI

Glória Patri

et Fílio

et Spirítui Sancto.

Sicut erat in princípio,

et nunc et semper

et in sæcula sæculórum. Amen.

AVE MARIA

Ave, María, grátia plena,

Dóminus tecum.

Benedícta tu in muliéribus,

et benedíctus fructus ventris tui, Iesus.

Sancta María, Mater Dei,

ora pro nobis peccatóribus,

nunc et in hora mortis nostræ. Amen.

ANGELE DEI

Ángele Dei,

qui custos es mei,

me, tibi commíssum pietáte supérna,

illúmina, custódi,

rege et gubérna. Amen.

REQUIEM ÆTERNAM

Réquiem ætérnam dona eis Dómine,

et lux perpétua lúceat eis.

Requiéscant in pace. Amen.

ANGELUS DOMINI

D. Ángelus Dómini
nuntiávit Maríæ.

C. Et concépit
de Spíritu Sancto.

Ave María...

D. Ecce ancílla Dómini.

C. Fiat mihi secúndum
verbum tuum.

Ave María...

D. Et Verbum caro factum est.

C. Et habitávit in nobis.

Ave María...

D. Ora pro nobis, sancta Dei génitrix,

C. Ut digni efficiámur
promissiónibus Christi.

Orémus.

Grátiam tuam, quǽsumus,

Dómine, méntibus nostris infúnde;

ut qui, Ángelo nuntiánte,

Christi Fílii tui incarnatiónem
cognóvimus,

per passiónem eius et crucem,

ad resurrectiónis glóriam perducámur.

Per eúmdem Christum
Dóminum nostrum. Amen.

Glória Patri...

REGINA CÆLI

(tempus paschale)

Regína cæli lætáre,
allelúia.

Quia quem meruísti portáre,
allelúia.

Resurréxit, sicut dixit,
allelúia.

Ora pro nobis Deum,
allelúia.

D.Gaude et lætáre, Virgo María,
allelúia,

C.Quia surréxit Dóminus vere,
allelúia.

Oremus. Deus, qui per resurrectionem Filii tui Do­mini nostri Iesu Christi mundum lætificare dignatus es, præsta, quæsumus, ut per eius Genitricem Vir­ginem Mariam perpetuæ ca­piamus gaudia vitæ.

Per Christum Dominum nostrum. Amen.

SALVE, REGINA

Salve, Regína,

Mater misericórdiæ,

vita, dulcédo et spes nostra, salve.

Ad te clamámus,

éxsules fílii Evæ.

Ad te suspirámus geméntes et flentes

in hac lacrimárum valle.

Eia ergo, advocáta nostra,

illos tuos misericórdes óculos ad nos
convérte.

Et Iesum
benedíctum fructum
ventris tui,

nobis, post hoc exsílium, osténde.

O clemens, o pia, o dulcis Virgo María!

MAGNIFICAT                                Magníficat ánima mea Dóminum,

et exultávit spíritus meus
in Deo salutári meo.

Quia respéxit humilitátem
ancíllæ suæ,

ecce enim ex hoc beátam
me dicent omnes generatiónes.

Quia fecit mihi magna
qui potens est,

et sanctum nomen eius.

Et misericórdia eius a progénie
in progénies

timéntibus eum.

Fecit poténtiam in bráchio suo,

dispérsit supérbos mente cordis sui.

Depósuit poténtes de sede

et exaltávit húmiles.

Esuriéntes implévit bonis,

et dívites dimísit inánes.

Suscépit Ísrael púerum suum,

recordátus misericórdiæ suæ,

sicut locútus est ad patres nostros,

Ábraham et sémini eius in sæcula.

Glória Patri et Fílio

et Spirítui Sancto.

Sicut erat in princípio et nunc et semper,

et in sæcula sæculórum.
Amen.

SUB TUUM

Sub tuum præsídium confúgimus,

Sancta Dei Génitrix.

Nostras deprecatiónes ne despícias

in necessitátibus,

sed a perículis cunctis
líbera nos semper,

Virgo gloriósa et benedícta.

BENEDICTUS

Benedíctus Dóminus, Deus Ísrael,

quia visitávit
et fecit redemptiónem plebis suæ,

et eréxit cornu salútis nobis

in domo David púeri sui,

sicut locútus est per os sanctórum,

qui a sǽculo sunt, prophetárum eius,

salútem ex inimícis nostris

et de manu ómnium,
qui odérunt nos,

ad faciéndam misericórdiam
cum pátribus nostris,

et memorári testaménti sui sancti,

iusiurándum, quod iurávit
ad Ábraham patrem nostrum,

datúrum se nobis,

ut sine timóre, de manu inimicórum
nostrórum liberáti,

serviámus illi,

in sanctitáte et iustítia coram ipso

ómnibus diébus nostris.

Et tu, puer,
prophéta Altíssimi vocáberis:

præíbis enim ante fáciem Dómini
paráre vias eius,

ad dandam sciéntiam salútis
plebi eius

in remissiónem peccatórum eórum,

per víscera misericórdiæ Dei nostri,

in quibus visitábit nos óriens ex alto,

illumináre hiis, qui in ténebris
et in umbra mortis sedent,

ad dirigéndos pedes nostros
in viam pacis.

Glória Patri et Fílio

et Spirítui Sancto.

Sicut erat in princípio
et nunc et semper,

et in sǽcula sæculórum.
Amen.

TE DEUM

Te Deum laudámus,
te Dóminum confitémur.

Te ætérnum Patrem,
omnis terra venerátur.

Tibi omnes ángeli,
tibi cæli et univérsæ potestátes:

Tibi chérubim et séraphim
incessábili voce proclámant:

Sanctus, Sanctus, Sanctus,
Dóminus Deus Sábaoth.

Pleni sunt cæli et terra
maiestátis glóriæ tuæ.

Te gloriósus apostolórum chorus,

te prophetárum laudábilis númerus,

te mártyrum candidátus
laudat exércitus.

Te per orbem terrárum
sancta confitétur Ecclésia,

Patrem imménsæ maiestátis;

venerándum tuum verum
et únicum Fílium;

Sanctum quoque Paráclitum Spíritum.

Tu rex glóriæ, Christe.

Tu Patris sempitérnus es Fílius.

Tu, ad liberándum susceptúrus
hóminem,
non horruísti Vírginis úterum.

Tu, devícto mortis acúleo,
aperuísti credéntibus regna cælórum.

Tu ad déxteram Dei sedes,
in glória Patris.

Iudex créderis esse ventúrus.

Te ergo quǽsumus,
tuis fámulis súbveni,
quos pretióso sánguine redemísti.

Ætérna fac cum sanctis tuis
in glória numerári.

Salvum fac pópulum tuum, Dómine, et bénedic hereditáti tuæ.

Et rege eos, et extólle
illos usque in ætérnum.

Per síngulos dies benedícimus te;

et laudámus nomen tuum
in sǽculum, et in sǽculum sǽculi.

Dignáre, Dómine,
die isto sine peccáto nos custodíre.

Miserére nostri, Dómine,
miserére nostri.

Fiat misericórdia tua,
Dómine, super nos,

quemádmodum sperávimus in te.

In te, Dómine, sperávi:
non confúndar in ætérnum.

VENI CREATOR SPIRITUS

Veni, Creátor Spíritus,

mentes tuórum vísita,

imple supérna grátia

quæ tu creásti péctora.

Qui díceris Paráclitus,

altíssimi donum Dei,

fons vivus, ignis, cáritas,

et spiritális únctio.

Tu septifórmis múnere,

dígitus patérnæ déxteræ,                        

tu rite promíssum Patris,

sermóne ditans gúttura.

Accénde lumen sénsibus,

infúnde amórem córdibus,

infírma nostri córporis

virtúte firmans pérpeti.

Hostem repéllas lóngius,

pacémque dones prótinus,

ductóre sic te prǽvio

vitémus omne nóxium.

Per te sciámus da Patrem,

noscámus atque Fílium,

teque utriúsque Spíritum

credámus omni témpore.

Deo Patri sit glória,

et Fílio, qui a mórtuis

surréxit, ac Paráclito,

in sæculórum sǽcula. Amen.

VENI, SANCTE SPIRITUS

Veni, Sancte Spíritus,

et emítte cœlitus

lucis tuæ rádium.

Veni, Pater páuperum,

veni, Dator múnerum,

veni, Lumen córdium.

Consolátor óptime,

dulcis hospes ánimæ,

dulce refrigérium.

In labóre réquies,

in æstu tempéries,

in fletu solátium.

O lux beatíssima,

reple cordis íntima

tuórum fidélium.

Sine tuo númine,

nihil est in hómine,

nihil est innóxium.

Lava quod est sórdidum,

riga quod est áridum,

sana quod est sáucium.

Flecte quod est rígidum,

fove quod est frígidum,

rege quod est dévium.

Da tuis fidélibus

in te confidéntibus

sacrum septenárium.

Da virtútis méritum,

da salútis éxitum,

da perénne gáudium. Amen.

ANIMA CHRISTI

Ánima Christi, sanctífica me.

Corpus Christi, salva me.

Sanguis Christi, inébria me.

Aqua láteris Christi, lava me.

Pássio Christi, confórta me.

O bone Iesu, exáudi me.

Intra tua vúlnera abscónde me.

Ne permíttas me separári a te.

Ab hoste malígno defénde me.

In hora mortis meæ voca me.

Et iube me veníre ad te,

ut cum Sanctis tuis laudem te

in sǽcula sæculórum. Amen.

MEMORARE

Memoráre, o piissima Virgo María, non esse auditum a saéculo, quem­quam ad tua curréntem præsidia, tua implorántem auxilia, tua petén­tem suffrágia, esse derelíctum. Ego tali animátus confidéntia, ad te, Vir­go Virginum, Mater, curro, ad te vé­nio, coram te gemens peccator assi­sto. Noli, Mater Verbi, verba mea despícere; sed áudi propitia et exáudi. Amen.

ROSARIUM

Mysteria gaudiosa
(in feria secunda et sabbato)

Annuntiátio.

Visitátio.

Natívitas.

Præsentátio.

Invéntio in Templo.

Mysteria luminosa

(in feria quinta)

Baptísma apud Iordánem.

Autorevelátio apud Cananénse
matrimónium.

Regni Dei proclamátio
coniúncta cum invitaménto
ad conversiónem.

Transfigurátio.

Eucharistíæ Institútio.

 

Mysteria dolorosa

(in feria tertia et feria sexta)

Agonía in Hortu.

Flagellátio.

Coronátio Spinis.

Baiulátio Crucis.

Crucifíxio et Mors.

Mysteria gloriosa

(in feria quarta et Dominica)

Resurréctio.

Ascénsio.

Descénsus Spíritus Sancti.

Assúmptio.

Coronátio in Cælo.

Oratio ad finem Rosarii dicenda

D. Ora pro nobis, sancta Dei génitrix.

C. Ut digni efficiámur
promissiónibus Christi.

Orémus.

Deus, cuius Unigénitus per vitam, mortem et resurrectiónem suam nobis salútis ætérnæ prǽmia comparávit, concéde, quǽsumus: ut hæc mystéria sacratíssimo beátæ Maríæ Vírginis Rosário recoléntes, et imitémur quod cóntinent, et quod promíttunt assequámur. Per eúmdem Christum Dóminum nostrum. Amen.

ACTUS FIDEI

Dómine Deus, firma fide credo et confíteor ómnia et síngula quæ sancta Ecclésia Cathólica propónit, quia tu, Deus, ea ómnia revelásti, qui es ætérna véritas et sapiéntia quæ nec fállere nec falli potest.

In hac fide vívere et mori státuo. Amen.

ACTUS SPEI

Dómine Deus, spero per grátiam tuam remissiónem ómnium peccatórum, et post hanc vitam ætérnam felicitátem me esse consecutúrum: quia tu promisísti, qui es infiníte potens, fidélis, benígnus, et miséricors.

In hac spe vívere et mori státuo.
Amen.

ACTUS CARITATIS

Dómine Deus, amo te super ómnia et próximum meum propter te, quia tu es summum, infinítum, et perfectíssimum bonum, omni dilectióne dignum. In hac caritáte vívere et mori státuo.

Amen.

ACTUS CONTRITIONIS

Deus meus, ex toto corde pǽnitet me ómnium meórum peccatórum, eáque detéstor, quia peccándo, non solum pœnas a te iuste statútas proméritus sum, sed præsértim quia offéndi te, summum bonum, ac dignum qui super ómnia diligáris. Ídeo fírmiter propóno, adiuvánte grátia tua, de cétero me non peccatúrum peccandíque occasiónes próximas fugitúrum.                       Amen.

 

Neljas osa. Teine jagu. ISSANDA PALVE – MEIE ISA

Neljas osa.  KRISTLIK PALVE

Teine jagu.   ISSANDA PALVE – MEIE ISA 

 

Meie Isa

Meie Isa, kes sa oled taevas,
pühitsetud olgu Sinu nimi,
Sinu riik tulgu,
Sinu tahtmine sündigu
nagu Taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba
anna meile tänapäev

ja anna meile andeks meie võlad,
nagu meiegi andeks anname oma võlglastele
ja ära saada meid kiusatusse,
vaid päästa meid ära Kurjast.

 

Pater Noster
Pater noster, qui es in cælis:
sanctificétur Nomen Tuum:
advéniat Regnum Tuum:
fiat volúntas Tua,
sicut in cælo, et in terra.
Panem nostrum
cotidiánum da nobis hódie,
et dimítte nobis débita nostra, 
sicut et nos dimíttimus debitóribus nostris.
et ne nos indúcas in tentatiónem;
sed líbera nos a Malo.

 
 
 

578. Kust pärineb Meie Isa palve? 

 

2759-2760, 2773

 

Jeesus õpetas meile selle asendamatu kristliku palve päeval, kui üks Tema õpilastest nägi Teda palvetamas ja ütles: „Õpeta meid palvetama!” (Lk 11:1). Kiriku liturgiline pärimus on alati kasutanud seda palvet püha Matteuse sõnastuses (Mt 6:9-13).

 

 

 

KOGU EVANGEELIUMI KOKKUVÕTE

 
 

579. Mis on Meie Isa palve koht Pühakirjas?

 

2761-2764, 2774

 

Meie Isa palve on „kogu Evangeeliumi kokkuvõte” (Tertullianus) ja „täiuslik palve” (Aquino püha Thomas). Mäejutluse keskel (Mt 5-7) võtab Ta palve kujul kokku Evangeeliumi põhilise sisu.

 
 

580.Miks hüütakse seda Issanda palveks?

 

2765-2766, 2775

 

Meie Isa palvet kutsutakse ka Issanda palveks(Oratio Dominica), sest selle õpetas meile Issand Jeesus ise.

 
 

581. Mis koht on Meie Isa palvel Kiriku palveelus?

 

2767-2772, 2776

 

Meie Isa on Kiriku palve selle kõige puhtamal kujul. See palve antakse edasi ristimisel märgina uuest sündimisest jumalikku ellu Jumala lapsena. Selletäistähenduse avab püha Missa, sest Meie Isa pöördumised toetuvad juba teostunud päästmise saladusele ja saavad täieliku vastuse Issanda tulekul. Meie Isa on tunnipalve oluline osa.

 
 

MEIE ISA, KES SA OLED TAEVAS

 
 

582. Miks võime täie usaldusega Jumala ette astuda?

 

2777-2778, 2797

 

Sest Jeesus, meie Lunastaja, viib meid Isa palge ette ja Püha Vaim teeb meist Tema lapsed. Nõnda võime palvetada Meie Isa palvet lihtsa ja lapseliku usalduse, rõõmsa kindluse ja alandliku söakusega, olles kindlad, et Jumal armastab ja kuuleb meid.

 
 

583. Kuidas on võimalik pöörduda Jumala poole sõnaga Isa?

 

2779-2785, 2789, 2798-2800

 

Me saame öelda Jumalale „Isa!”, sest inimeseks saanud Jumala Poeg on Teda meile ilmutanud ja Püha Vaim Teda tundma õpetanud. Pöördumine „Isa!” laseb meil siseneda Isa saladusse alati ja uuesti imetlustundega ning äratab meis soovi olla Tema lapsed. Sel moel palvetame Meie Isa palvet teadmises, et Pojas oleme ka meie Isa lapsed.

 
 

584. Miks me ütleme meie Isa?

 

2786-2790, 2801

 

Sõnameieväljendab täiesti uut suhet Jumalaga. Isa poole palvetades me kummardame ja ülistame Teda koos Poja ja Püha Vaimuga. Kristuses me oleme Tema rahvas ning Tema on meie Jumal, nüüd ja igavesti. Me ütleme „meie Isa” ka sellepärast, et Kristuse Kirik on suure hulga vendade ja õdede osadus, kellel on „üks süda ja üks hing” (Ap 4:32).

 
 

585. Millises osaduse ja missiooni vaimus palvetame Jumala kui meie Isapoole?

 

2791-2793, 2801

 

Kunameie Isa poole palvetamine on kõigi ristitute ühine õnnistus, tunneme endas suurt tungi ühineda üheskoos Jeesuse palves Tema õpilaste ühtsuse eest. Palvetada Meie Isa palvet tähendab palvetada koos kõigi inimestega ja kõigi inimeste eest, et nad tunneksid ära ainsa tõelise Jumala ning leiaksid tee ühtsusse.

 
 

586. Mida tähendab väljend  kes Sa oled taevas?

 

2794-2796, 2802

 

See piibliväljend ei tähenda kohta, vaid olemise viisi: Jumal on teisel pool kõike ja kõrgemal kõigest. Väljend viitab Jumala suurusele ja pühadusele ning samuti Tema olemasolule õigete südames. Taevas kui Isa kodu on meie tõeline kodumaa, mille poole me siin maa peal olles lootusega rändame. Elades „koos Kristusega Jumalas” (Kl 3:3), elame sellel kodumaal juba praegu.

 

 

 

SEITSE PALUMIST

 
 

587. Milline on Meie Isa palve ülesehitus?

 

2803-2806, 2857

 

Selles pöördutakse Jumal-Isa poole seitsme palumisega. Kolm esimest keskenduvad rohkem Jumalale ning juhatavad meid Tema auks Tema suunas – armastusele on omane mõelda ennekõike armastatu peale. Need pöördumised näitavad, mida peaksime Temalt eriti paluma: Tema nime pühitsemist, Tema riigi tulemist ja Tema tahte täitmist. Neli viimast pöördumist toovad halastava Isa ette meie viletsuse ja ootused: me palume, et Ta meid toidaks, meile andestaks, toetaks meid kiusatuste ajal ja päästaks Kurjast.

 
 

588. Mida tähendab pühitsetud olgu Sinu nimi?  

 

2807-2812, 2858

 

Jumala nime pühitsemine on ennekõike ülistuspalve, mis tunnustab Jumala pühadust. Jumal ilmutas oma püha nime Moosesele ning tahtis, et Tema rahvas oleks Tema jaoks pühitsetud püha rahvana, kelle keskel Ta võib elada.

 
 

589. Kuidas pühitsetakse Jumala nime meis ja maailmas?

 

2813-2815, 2858

 

Jumal kutsub meid „pühitsusele” (1Ts 4:7). Tema nime pühitsemine tähendab tahtmist, et meie ristimispühitsus hingestaks kogu meie elu. Lisaks tähendab see, et me palume oma elu ja palvetamisega, et Jumala nime tunneks ja õnnistaks iga inimene.

 
 

590. Mida palub Kirik, kui ta palvetab Sinu riik tulgu

 

2816-2821, 2859

 

Kirik palub Jumalariigi lõplikku saabumist Kristuse Taastulemisega kirkuses. Kirik palub samuti, et Jumalariik kasvaks juba nüüd inimeste pühitsemise läbi Vaimus ning nende pühendumise läbi õigluse ja rahu teenimisele Õndsakskiitmiste kohaselt. See palve on Vaimu ja Mõrsja kutse: „Tule, Issand Jeesus!” (Ilm 22:20).

 
 

591. Miks palvetame Sinu tahtmine sündigu – nagu Taevas, nõnda ka maa peal?

 

2822-2827, 2860

 

Jumal „tahab, et kõik inimesed pääseksid” (1Tm 2:4). Jeesus tuli selleks, et Isa päästmisplaan täiuslikult teoks teha. Me palume Jumal-Isa liita meie tahtmine Tema Poja omaga, nii nagu seda tegid Neitsi Maarja ja pühad inimesed. Me palume, et see armastav kavatsus täituks maa peal täies ulatuses, nii nagu see on juba toimunud Taevas. Palve läbi saab meile selgeks, „mis on Jumala tahtmine” (Rm 12:2) ja kuidas seda tahtmist „kannatlikkuses” täita  (Hb 10:36).

 
 

592. Mis mõte on palumisel meie igapäevast leiba anna meile tänapäev?

 

2828-2834, 2861

 

Jumalalt lapselikus usalduses meile vajalikku igapäevast toitu paludes me tunnistame, kui kõikeületavalt hea on Jumal. Ühtlasi palume armu, et mõista, kuidas toimida nii, et õiglus ja ühtekuuluvustunne laseksid ühtede küllusest leevendada teiste viletsust.

 
 

593. Mis on selle pöördumise eriliselt kristlik tähendus?

 

2835-2837, 2861

 

Kuna „inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis tuleb Jumala suust” (Mt 4:4), siis käib see pöördumine ühtlasi ka nälja kohta nii Jumala sõna ja Armulaual pakutava Kristuse Ihu kui ka Püha Vaimu järele. Suure usaldusega palume neid ande tänapäev – Jumala “täna” – ning saamegi need kõigepealt Euharistias, mis annab aimu Jumalariigi tulevasest pidusöömaajast.

 
 

594. Miks ütleme anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele?

 

2838-2839, 2862

 

Jumal-Isalt andekspalumisega me tunnistame Tema ees, et oleme patused. Samas kuulutame Tema halastust, sest Tema Pojas ja sakramentide läbi on meil „Lunastus” ja „pattude andeksandmine” (Kl 1:14). Siiski võetakse meie palumist kuulda alles siis, kui oleme enne ise omalt poolt andeks andnud.

 
 

595. Kuidas on andeksandmine võimalik?

 

2840-2845, 2862

 

Halastus pääseb meie südamesse ainult siis, kui me ise oleme õppinud andeks andma ka oma vaenlastele. Isegi kui sellise nõudmise täitmine näib olevat võimatu, suudab enda Pühale Vaimule avanud süda siiski Kristuse eeskujul armastada lõpuni, muuta oma haavad kaastundeks ja haiget saamised eestpalveks. Andeksandmine on osalemine Jumala halastuses ja kristliku palvetamise kõrgpunkt.

 
 

596. Mida tähendab ära saada meid kiusatusse?

 

2846-2849, 2863

 

Me palume Jumal-Isa, et Ta ei jätaks meid üksi ega kiusatuse kätte. Me palume Püha Vaimu, et Ta aitaks  meil mõista, kuidas teha vahet sellel, mis on katsumus ja mis on kiusatus, ning mille poolest erinevad kiusatuse talumine ja kiusatusega nõustumine. Katsumus kasvatab headust, kiusatus viib pattu ja surma. See palve ühendab meid Jeesusega, kes võitis kiusatuse palvega. Me palume endale valvsust ja lõpuni kindlaks jäämist.

 
 

597. Miks ütleme Meie Isa palve lõpus vaid päästa meid ära Kurjast?

 

2850-2854, 2864

 

Kuri märgib Saatana isikut, kes hakkab Jumalale vastu ja „eksitab kogu ilmamaad” (Ilm 12:9). Kristus saavutas täieliku võidu Saatana üle – nüüd me palume, et kogu inimsugu vabastataks Saatana ja tema tegude käest. Samuti palume kallist rahu andi ja armu püsida ustavalt Kristuse tulemise ootuses, kes meid lõplikult Kurjast päästab.

 
 

598. Mida ütleb palve viimane sõna aamen?        

 

2855-2856, 2865

 

Sa ütled palvet lõpetades „aamen“. Sõnaga „aamen“, mis tähendab „nõnda sündigu“,

 

paned sa käe alla kõigele sellele, mis Jumala õpetatud palves seisab.

 

(Jeruusalemma püha Kyrillos)

Neljas osa. Esimene jagu. PALVE KRISTLASE ELUS

Neljas osa.  KRISTLIK PALVE

Esimene jagu. PALVE KRISTLASE ELUS

534. Mis on palve?   

 

2558-2565, 2590

 

Palve on mõistuse ja südame tõstmine Jumala poole või Temalt millegi hea küsimine kooskõlas Tema tahtmisega. Palve on alati kink Jumalalt, kes tuleb inimesega kohtuma. Kristlastele on palve nende kui Jumala laste isiklik ja elav suhe oma lõputult hea Isaga, Tema Poja Jeesuse Kristusega ning Püha Vaimuga, kes elab usklike südameis.

 
 

1. ptkJUMALA ILMUTUS PALVEST

 
 

535. Miks on kõik kutsutud palvetama?   

 

2566-2567, 2591

 

Sest Jumal on loomise läbi kõik olendid olematusest ellu kutsunud. Ka pärast pattulangemist jääb inimesele alles võime oma Loojat ära tunda ning igatsus Tema järele, kes on inimese loonud. Kõik usundid, erilisel viisil aga kogu päästmise ajalugu, tunnistavad inimese igatsusest Jumala järele. Siiski on eelkõige Jumal ise see, kes lakkamatult tõmbab inimest endaga müstilisse kokkupuutesse palves.

 
 

VANA TESTAMENDI ILMUTUS PALVEST

 
 

536. Kuidas on palvetajale eeskujuks Aabraham?

 

2568-2573, 2592

 

Aabraham on palvetaja eeskuju, sest ta „käis Jumala palge ees” (1 Ms 17,1), kuulis ja kuulas Tema sõna. Tema palve oli usuvõitlus, sest ta jäi Jumala sõnapidamisse uskuma ka katsumustes. Pealegi, pärast seda, kui ta võõrustas oma telgis Issandat, kes andis talle seal teada oma kavatsused, söandas ta patuste eest paluda julge veendumusega.

 
 

537. Kuidas palvetas Mooses?

 

2574-2577, 2593

 

Moosese palve oli tüüpiline kaemuslik palve: Jumal, kes kutsus teda põlevast põõsast, jäi temaga tihti ja kaua kõnelema „palgest palgesse, nagu mees sõbraga” (2Ms 33:11). Sellest jumalalähedusest ammutas Mooses jõudu oma rahva eest visalt paluda. Nõnda on tema palve eelkujuks meie ainsa vahemehe, Jeesuse Kristuse eestpalvele.

 
 

538. Mis seos on Vanas Testamendis kuninga ja Templi ning palve vahel?

 

2578-2580, 2594

 

Jumala rahva palve arenes Jumala eluaseme – alguses Seaduselaeka, seejärel Templi – ümber oma karjaste juhtimise all. Üks neist oli Taavet, kuningas „Jumala südame järgi”: karjane, kes palvetas oma rahva eest. Tema palve oli eeskujuks rahva palvetamisele, sest see hoidis kinni Jumala tõotusest ja oli tulvil armastust Jumala vastu, kes on ainus Kuningas ja Issand.

 
 

539. Mis osa oli palvel prohvetite kuulutuses?

 

2581-2584, 2595

 

Prohvetid ammutasid palvest valgust ja väge rahva kutsumiseks usule ja meeleparandusele. Jõudnud Jumalale väga lähedale, kostsid nad oma vendade ja õdede eest ning kuulutasid neile, mida nad Issanda juures nägid ja kuulsid. Prohvetite, Jumala palge otsijate isa oli Eelija. Karmeli mäel pöördus rahvas usku tagasi, kui Jumal Eelija palve peale sekkus: „Vasta mulle, Issand! Vasta mulle!” (1Kn 18:37).

 
 

540. Mis tähtsus on palveelu jaoks psalmidel?

 

2585-2589, 2596-2597

 

Psalmid on Vana Testamendi palve tipp: siin saab Jumala sõna inimese palveks. Pühast Vaimust sisendatud psalmides, mille puhul isikliku ja ühise palve element on lahutamatult seotud, lauldakse Looja aulistest tegudest loomises ja õndsusloos. Kristus palvetas psalmidega ja viis need täiuseni. Seepärast jäävad psalmid Kiriku palve oluliseks ja püsivaks osaks, mis sobivad igale inimesele igal pool ja igal ajal.

 
 

PALVE TÄIELIK ILMUTAMINE JA TEOSTUMINE JEESUSES

 
 

541. Kellelt õppis Jeesus palvetamist?

 

2598-2599

 

Inimesena õppis Jeesus palvetamist oma Emalt ja juudi pärimusest, kuid Tema palve pärines peidetumast allikast, sest Ta on Jumala igavene Poeg, kelle püha inimloomus pöördub täiuslikus lapsemeelses palves Isa poole.

 
 

542. Millal Jeesus palvetas?

 

2600-2604, 2620

 

Evangeelium näitab meile sageli Jeesust palves. Me näeme Teda minemas üksildasse paika palvetama isegi öösiti. Ta palvetab enne otsustavaid hetki enda ja oma apostlite võitlustes. Tegelikult on kogu Jeesuse elu palve, sest Tema armastuse osadus Isaga on katkematu.

 
 

543. Kuidas palvetas Jeesus oma Kannatuse ajal?

 

2605-2606, 2620

 

Jeesuse palve Ketsemani aia heitlustes ja Tema viimased sõnad Ristil toovad välja Tema pojaliku palve sügavuse. Jeesus viib täide Isa armastava kavatsuse ning võtab enda kanda kõik inimsoo ängid ning kõik õndsusloo appihüüud ja anumised. Ta esitab need Isale, kes võtab need kuulda ning annab neile kõiki lootusi ületava vastuse, äratades oma Poja surnuist üles.

 
 

544. Kuidas õpetab Jeesus meile palvetamist?                 

 

2607-2614, 2621

 

Jeesus ei õpeta meile palvetamist mitte üksnes Meie Isa palve abil, vaid ka siis, kui Ta ise palvetab. Nõnda õpetab Ta lisaks sisule ka iga tõelise palve puhul hädavajalikku seesmist hoiakut: südamepuhtust, mis otsib Jumalariiki ja andestab vaenlastele; julget ja lapsemeelset usku, mis läheb kaugemale sellest, mida me tunneme ja mõistame, ning valvsust, mis kaitseb jüngrit kiusatuses.

 
 

545. Miks on meie palve mõjus?    

 

2615-2616, 2621

 

Meie palve on mõjus, kuna see on usus ühendatud Jeesuse palvega. Temas muutub kristlik palve  armastuse osaduseks Isaga. Kui me sel viisil esitame oma soovid Jumalale, võetakse meid kuulda: „Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!” (Jh 16:24).

 
 

546. Kuidas palvetas Neitsi Maarja?

 

2617-2618, 2622, 2674

 

Neitsi Maarja palvet iseloomustas usk ning enese täielik ja suuremeelne loovutamine Jumalale. Jeesuse Ema on ühtlasi uus Eeva, „kõige elava Ema”. Ta palub Jeesust kõigi inimeste vajaduste eest.

 
 

547. Kas evangeeliumis on olemas Neitsi Maarja palve?

 

2617, 2622

 

Lisaks Maarja palvele Galileas Kaana pulmas annab evangeelium meile Maarja ülistuslaulu (ld Magnificat, Lk 1:46-55), mis on Jumalaema ja kogu Kiriku kiituslaul, rõõmus tänutoomine, mis tõuseb vaeste südameist, sest Jumal on nende lootustele vastanud ja oma tõotused teoks teinud.

 
 

PALVE KIRIKU AJASTUL

 
 

548. Kuidas palvetas algristikogudus Jeruusalemmas?

 

2623-2624

 

Apostlite tegude raamatu alguses on kirjas, et Jeruusalemma algkoguduse usklikud, keda Püha Vaim palvetama õpetas, „püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes” (Ap 2:42).

 
 

549. Kuidas võtab Püha Vaim osa Kiriku palvest?

 

2623, 2625

 

Püha Vaim kui kristliku palve sisemine õpetaja kasvatab Kiriku palveelu ja laseb tal pääseda üha sügavamalt Kristuse sõnulseletamatu saladuse sisekaemusse ja ühendusse sellega. Kristliku palve normiks jäävad apostellikes ja kanoonilistes kirjutistes esitatud palvevormid.

 
 

550. Mis on kristliku palve olemuslikud vormid?

 

2644

 

Need on õndsakskiitmine, kummardamine, palumine ning eestpalve, tänu ja ülistus. Kõiki palvevorme sisaldab ja väljendab püha Missa.

 
 

551. Mis on õndsakskiitmine?

 

2626-2627, 2645

 

Õndsakskiitmise palve on inimese vastus Jumala andidele: me kiidame Kõigeväelist õndsaks, sest Tema on meid esimesena õnnistanud ja oma andidega täitnud.

 
 

552. Mida tähendab kummardamine?

 

2628

 

Kummardamisega tunnistavad inimesed alandlikult, et nad on püha kolmainsa Looja loodud.

 
 

553. Missugused erivormid on palumise palvel?

 

2629-2633, 2646

 

See võib olla andekspalumine või alandlikult ja usaldusega mis tahes meile vajaliku vaimse või materiaalse vajaduse pärast palumine. Esimene asi, mida paluda, on siiski Jumalariigi tulemine.

 
 

554. Milles seisneb eestpalve?         

 

2634-2636, 2647

 

Eestpalve seisneb kellegi teise eest palumises. See ühendab ja kujundab meie palve sarnaseks Jeesuse palvega, kes koos Isaga kostab kõikide, eriti patuste eest. Eestpalvet tuleb pidada ka vaenlaste eest.

 
 

555. Millal tuuakse Jumalale tänu?

 

2637-2638, 2648

 

Kirik tänab Jumalat lakkamatult, eriti püha Missat pühitsedes, milles Kristus annab talle võimaluse koos Temaga Isale tänu tuua. Kristlasele annab iga elusündmus põhjust Jumalat tänada.

 
 

556. Mis on ülistuspalve?

 

2639-2643, 2649

 

Ülistus on see palvevorm, mis tunnistab kõige otsesemalt Jumala Jumalaks. See on täiesti omakasupüüdmatu palve: ta toob Jumalale ülistust üksnes Jumala enda pärast ja annab Talle au lihtsalt seepärast, et Tema on.

 
 

2. ptk  PALVEPÄRIMUS

 
 

557. Kui tähtis on Pärimus palveelu jaoks?

 

2650-2651, 2661

 

Kirikus õpetab Püha Vaim Jumala lapsi palvetama elava Pärimuse raames. Palvet ei saa taandada spontaanseks sisemise meeleliigutuse puhanguks, vaid sellega käib kaasas sisekaemus, õppimine ja kogetava vaimse reaalsuse mõistmine.

 
 

PALVEALLIKATE JUURES

 
 

558. Mis on kristliku palve allikad?

 

2652-2660, 2662

 

Need on Jumala sõna, mis annab meile „Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse” (Fl 3:8); Kiriku liturgia, mis kuulutab, toob kohale ja vahendab päästmise müsteeriumi; jumalikud voorused ning igapäevased elujuhtumid, sest nendes me kohtame Jumalat.

 
 

Issand, ma armastan Sind, ja ainus arm, mida ma Sinu käest palun, on armastada Sind igavesti. Mu Jumal – kui ka mu keel igal silmapilgul ei suuda öelda, et Sind armastan, korraku mu süda seda igal hingetõmbel. (Püha Jean-Marie Vianney, Ars’i küree)

 
 

PALVE TEE

 
 

559. Kas Kirikus on mitmeid palvetamise viise?

 

2663

 

Tulenevalt erisugusest ajaloo, ühiskonna ja kultuuri taustast leidub Kirikus erinevaid palvetamisviise. Kiriku Õpetusameti ülesanne on otsustada selle üle, kas need palveviisid vastavad apostlite usu Pärimusele. Hingekarjaste ja usuõpetajate ülesanne on selgitada nende tähendust, mis osutab alati Jeesusele Kristusele.

 
 

560. Kes on meie palve tee?

 

2664-2669, 2680-2681

 

Meie palve tee on Kristus, sest palve on küll suunatud Jumal-Isale, ent Temani jõuame üksnes siis, kui palvetame Jeesuse nimel, isegi kui teeme seda vaikimisi. Jeesuse Kristuse inimloomus ongi ainus tee, mida mööda Püha Vaim õpetab meid Isa paluma. Seepärast lõpevad liturgilised palved väljendiga „Jeesuse Kristuse, meie Issanda nimel”.

 
 

561. Mis osa on palves Pühal Vaimul? 

 

Kuna Püha Vaim on kristliku palve sisemine õpetaja ning meie ise „ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab” (Rm 8:26), siis kutsub Kirik meid Teda igal võimalusel appi hüüdma ja anuma: „Tule, Püha Vaim!”

 
 

562. Kuidas on kristlik palve maarjalik palve?

 

2673-2679, 2682

 

Maarja koostöö Püha Vaimu tegevusega oli ainulaadne. Seepärast armastab Kirik palvetada Maarja poole ning Maarjaga, kes on “täiuslik palvetaja”, ning  ülistada ja anuda Issandat koos temaga. Maarja näitab meile kätte “Tee”, kes on tema poeg Jeesus, meie ainus Vahendaja.

 
 

563. Kuidas pöördub Kirik Maarja poole?

 

2676-2678, 2682

 

Eelkõige Ingli tervituse (Lk 1:26-38)palvega, milles Kirik küsib Neitsi eestpalvet. Maarjapalved on ka Roosipärg, hümn Akathistos, Paraklees ning suur hulk muid erinevate kristlike pärimuste hümne ja vaimulikke palvelaule.

 
 

PALVETAMISE TEEJUHID

 
 

564. Kuidas on pühakud teejuhiks palve juurde?           

 

2683-2684, 2692-2693

 

Pühakud on meile palvetamises eeskujuks. Me palume neil ka kosta meie ja kogu maailma eest Pühima Kolmainsuse ees. Pühakute eestpalved on nende kõrgeim Jumala kavatsuste teenimise viis. Pühade osaduses on nad Kirikus aegade jooksul arendanud erisuguseid vaimsusi, mis õpetavad meid, kuidas palvetada ja palves elada.

 
 

565. Kes saab meid õpetada palvetama?

 

2685-2690, 2694-2695

 

Esimene koht palve õppimiseks on kristlik perekond. Eriti soovitab Kirik igapäevast perepalvet, sest see on lastele esmane tunnistus Kiriku palveelust. Ka usuõpetus, palvetamise rühmad ja vaimulik juhtimine on palvetamise kool ja abi.

 
 

566. Millised paigad soodustavad palvetamist?

 

2691, 2696

 

Palvetada saab kõikjal, ent kohase paiga valimine ei ole palvetamise puhul vähetähtis asi. Liturgilise ühispalve ja adoratsiooni õige paik on pühakoda. Palvetada aitavad muudki paigad – palvenurk kodus, klooster või palverännupühamu.

 
 

3. ptk  PALVEELU

 
 

567. Millised ajad sobivad palveks?

 

2697-2698, 2720

 

Palvetada võib igal ajal, kuid Kirik soovitab usklikele kindlat palverütmi, mis toetaks pidevat palvetamist – hommiku- ja õhtupalve, palve enne ja pärast söömist, tunnipalved, pühapäevane Missa, Roosipärg, kirikupühad.

 
 
 

Me peame mõtlema Jumalale sagedamini kui hingame. (Nazianzi püha Gregorius)

 
 

568. Mis väljendusviisid on palveelul?      

 

2699, 2721

 

Kristlik Pärimus on alles hoidnud kolm palve väljendamise ja palves elamise viisi: suulise, mõtiskleva ja sisekaemusliku palve. Nende kõigi ühine joon on südame keskendumus.

 
 

PALVEVÄLJENDUSED

 
 

569. Mis iseloomustab suulist palvet?

 

2700-2704, 2722

 

Suulises palves ühineb keha südame sisemise palvega. Suulise palveta ei tule toime ka kõige sügavaim sisim palve. Igal juhul peab palve lähtuma palvetaja isiklikust usust. Meie Isa palve näol õpetas Jeesus meile suulise palve täiusliku vormi.

 
 

570. Mis on mõtisklev palve (meditatsioon)?        

 

2705-2708, 2723

 

Mõtisklev palve on palveline järelemõtlemine, mille lähtekoht on eelkõige Jumala sõna Piiblis. See palveviis rakendab mõistust, kujutlusi, tundmusi ja igatsusi, et süvendada meie usku, pöörata meie südant ning kinnitada meie tahet Kristust järgida. Mõtisklev palve on esimene samm armastuse osaduse poole meie Issandaga.

 
 

571. Mis on sisekaemuslik palve (kontemplatsioon)?

 

2709-2719,  2724

 

Sisekaemuslik palve on lihtne pilk Jumalale vaikuses ja armastuses. See on Jumala and, puhta usu hetk, mil palvetaja otsib Kristust, annab end Isa armastava tahte alla ning üleni Püha Vaimu käsutusse. Avila püha Teresa sõnul on sisekaemuslik palve lähim sõbrasuhe, „milles võtame sageli aega, et olla Jumalaga omavahel, teades, et Ta meid armastab”.

 

 

 

PALVEVÕITLUS

 
 

572. Miks on palvetamine võitlus?

 

2725, 2752

 

Palve on Jumala armu and, ent eeldab alati meie otsusekindlat vastust, sest palvetaja peab võitlema iseenda, ümbruse ja eelkõige Kiusajaga, kes teeb kõik, mida suudab, et teda palvest eemale eksitada. Palvevõitlus on lahutamatu edenemisest vaimses elus. Me palvetame nagu elame, kuna me elame nagu palvetame.

 
 

573. Mis on vastuväited palvetamise vastu?

 

2726-2728, 2753

 

Peale selle, et esineb palju väärkäsitusi palvest, arvavad paljud, et neil pole palveks aega või et palvest pole kasu. Palvetajaid võivad heidutada raskused ja näiline edutus. Nende takistuste ületamiseks läheb tarvis alandlikkust, usaldust ja visadust.

 
 

574. Missuguseid raskusi tuleb ette palvetamisel?

 

2729-2733, 2754-2755

 

Üks sagedasemaid raskusi on hajameelsus. See viib meietähelepanu Jumalalt kõrvale ning võib meile paljastada, kus on meie tegelikud huvid. Siis peame oma südames alandlikult Jumala poole tagasi pöörduma. Sageli ahistab palvet hingeline põud. Selle raskuse ületamine lubab meil jääda usus Issanda juurde ka siis, kui me ei leia sellest mingitki lohutust. Üks vaimulaiskuse vorme,mis tuleneb vähenenud valvsusest ja südame ükskõiksusest, on tüdimus.

 
 

575. Kuidas kinnitada oma lapselikku usaldust?

 

2734-2741, 2756

 

Lapseliku usalduse paneb proovile mõte, et meie palveid ei võeta kuulda.Siis tuleb endalt küsida: kas Jumal on tõesti Isa, kelle tahtmist ma püüan täita, või hoopis vahend minu tahtmise täitmiseks. Kui meie palve on ühenduses Jeesuse omaga, siis teame, et Tema annab meile palju enam kui selle või teise kingituse. Me saame Püha Vaimu, kes teeb uueks meie südamed.

 
 

576. Kas palvetada on võimalik kogu aeg?

 

2742-2745, 2757

 

Palvetamine on alati võimalik, sest aeg on kristlasele ülestõusnud Kristuse aeg, kes on meie juures „iga päev” (Mt 28, 20). Seepärast on palve ja kristlik elu lahutamatud.

 
 

Alati on võimalik innukalt palvetada – nii turuplatsil, üksi ringi jalutades kui oma poes istudes ostmise ja müümise, koguni toidukeetmise ajal. (Püha Johannes Chrysostomos)

 
 

577. Mis on Jeesuse tunnipalve?   

 

2604, 2746-2751, 2758

 

Jeesuse tunni palveks nimetatakse Jeesuse ülempreesterlikku palvet Viimsel Õhtusöömaajal. Jeesus, Uue Lepingu ülempreester, pöördub oma Isa poole, kui on tulemas Tema ohverdamise tund, Tema Isa juurde ülemineku tund.

 

 

Kolmas osa. Teine jagu. KÜMME KÄSKU

Kolmas osa. ELU KRISTUSES

Teine jagu. KÜMME  KÄSKU

 

 
 

2. Moosese raamatu 20:2-17 

Mina olen Issand, sinu Jumal,

kes sind tõi välja Egiptusemaalt,
orjusekojast. 

Sul ei tohi olla muid jumalaid

minu palge kõrval!
Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest,
mis on ülal taevas, ega sellest,
mis on all maa peal, ega sellest,

mis on maa all vees!
Sa ei tohi neid kummardada ega
neid teenida, sest mina, 
Issand, sinu Jumal,
olen püha vihaga Jumal,
kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile,
kes mind vihkavad, 

aga kes heldust osutab tuhandeile neile,
kes mind armastavad
ja mu käske peavad!

Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime

asjata suhu võtta,

sest Issand ei jäta seda nuhtlemata,

kes Tema nime asjata suhu võtab!

 

Pea meeles, et sa pead

hingamispäeva pühitsema!
Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki

oma talitusi, aga seitsmes päev on

Issanda, sinu Jumala hingamispäev.

Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust,

ei sa ise ega su poeg ja tütar,

ega su sulane ja teenija,

ega su veoloom ega võõras,

kes su väravais on!

Sest kuue päevaga tegi

Issand Taeva ja maa, mere ja kõik,

mis neis on, ja Ta hingas

seitsmendal päeval:

seepärast Issand õnnistas

hingamispäeva ja pühitses selle.

Sa pead oma isa ja ema austama,

et su elupäevi pikendataks sellel maal,
mille Issand, su Jumal, sulle annab!
Sa ei tohi tappa!
Sa ei tohi abielu rikkuda!
Sa ei tohi varastada!
Sa ei tohi tunnistada oma ligimese
vastu valetunnistajana!
Sa ei tohi himustada oma ligimese koda!

Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit
ega midagi, mis su ligimese päralt on!

 

 
 
 
 

5. Moosese raamatu 5:6-21 

Mina olen Issand,

sinu Jumal, kes tõi sind välja

Egiptusemaalt, orjusekojast.

Sul ei tohi olla muid

jumalaid minu palge kõrval…

Sa ei tohi Issanda,

oma Jumala nime

asjata suhu võtta…

Sa pead pühitsema

hingamispäeva…

Sa pead austama

oma isa ja ema…

Sa ei tohi tappa.

Sa ei tohi abielu rikkuda. 

Sa ei tohi varastada. 

Sa ei tohi tunnistada

oma ligimese vastu valetunnistajana.

Sa ei tohi himustada

oma ligimese naist.

Sa ei tohi himustada…

midagi, mis su

ligimese päralt on.

Katehheetiline sõnastus

1.      Mina olen Issand, sinu Jumal.

     Ärgu olgu sul teisi jumalaid.

      2.   Ära kuritarvita Jumala nime.

      3.  Pühitse pühapäeva.

      4.  Austa oma isa ja ema.

5.      Ära tapa.

6.      Ära riku abielu.

7.      Ära varasta.

8.      Ära tunnista valet oma ligimese vastu.

9.      Ära himusta oma ligimese naist.

  1. Ära himusta oma ligimese vara.

 
 

434. „Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?” (Mt 19:16)

 

2052-2054, 2075-2076

 

Noormehele, kes seda küsis, ütles Jeesus: „Kui sa tahad ellu minna, siis pea käsud!” ning lisas: „Tule, käi minu järel!” (Mt 19:16-21). Käskude pidamine kuulub Jeesuse järgimise juurde: need pole tühistatud, vaid inimest kutsutakse taasavastama Seadust jumaliku Õpetaja isikus. Tema täitis Seadust täiuslikult, ilmutas täies ulatuses selle tähenduse ning kinnitas selle jäävat kehtivust.

 
 

435. Kuidas seletas Jeesus Seadust?

 

2055

 

Jeesus seletab Seadust üheainsa, olgugi kahetise armastamisekäsu valguses, mis ongi Seaduse täitumus: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest südamest, kõigest hingest ja kõigest meelest! See on suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid” (Mt 22:37-40).

 
 

436. Mida tähendab sõna dekaloog?

 

2056-2057

 

See tähendab „kümmet käsusõna” (2Ms 34:28). Need sõnad võtavad kokku Seaduse, mille Jumal andis Iisraeli rahvale Moosese vahendatud liidulepingu raames: armastada Jumalat (esimesed kolm) ja armastada kaasinimest (ülejäänud seitse). Nendega näitab Jumal kogu äravalitud rahvale ja igale üksikisikule teed ellu, mis on patu orjusest vaba.

 
 

437. Milline on dekaloogi seos Vana Lepinguga?

 

2058-2063, 2077

 

Dekaloogi tuleb mõista Lepingu valguses, milles Jumal ennast ilmutas ja tegi teatavaks oma tahte. Käskude pidamisega näitas rahvas, et ta kuulub Jumalale ning vastas tänulikkusega Tema armastuse osutamisele.

 
 

438. Kui tähtsaks peab dekaloogi Kirik?  

 

2064-2068, 2078

 

Kirik on ustav Pühakirjale ja Jeesuse eeskujule ning tunnistab dekaloogi põhjapanevat tähtsust ja tähendust. Kristlase kohus on sellest  kinni pidada.

 
 

439. Miks moodustab dekaloog ühtse terviku?

 

2069, 2079

 

Kümme käsku moodustavad ühtse ja jagamatu terviku, sest iga käsk viitab teistele ja tervele dekaloogile. Ühe käsu rikkumine tähendab seega kogu Seaduse rikkumist.

 
 

440. Miks käivad dekaloogiga kaasas tõsised kohustused?

 

2070-2073, 2080-2081

 

See on nii, sest kümme käsku väljendavad inimese põhikohustusi Jumala ja kaasinimeste suhtes.

 
 

441. Kas on võimalik kümnest käsust kinni pidada?

 

2074, 2082

 

On küll, sest Kristus, kelleta me ei suuda teha midagi, teeb selle meile võimalikuks oma Vaimu ja armu andidega.

 
 

1.     ptk  „ARMASTA ISSANDAT, OMA JUMALAT, KOGU SÜDAMEST,

 

2.     KOGU HINGEST JA KOGU MEELEST”

 

Esimene käsk: MINA OLEN ISSAND, SINU JUMAL.

 

ÄRGU OLGU SUL TEISI JUMALAID

 
 

442. Mida tähendab Jumala kinnitus: Mina olen Issand, sinu Jumal (2Ms 20:2)?

 

2083-2094, 2133-2134

 

See tähendab, et uskliku kohus on hoida ja kasvatada endas jumalikke voorusi ning hoiduda nende vastu patustamast. Usk tähendab uskuda Jumalasse ning lükata tagasi kõik, mis usule vastandub nagu tahtlik kahtlemine, uskumatus, hereesia (väärõpetus), apostaasia (usust taganemine), skisma (allumatus). Lootus tähendab oodata usaldusega Jumala õndsat nägemist ja Tema abi, vältides meeleheidet või jultumust. Armastus tähendab armastada Jumalat üle kõige ning jätta seepärast ükskõiksus, tänamatus, leigus, vaimulik laiskus ning uhkusest sündiv jumalavihkamine.

 
 

443. Mida tähendavad meie Issanda sõnad: Kummarda Issandat, oma Jumalat, ja teeni ainult teda! (Mt 4:10)?                       

 

2095-2105, 2135-2136

 

Need sõnad tähendavad Jumala kummardamist kõige oleva Issandana, Tema väärilist teenimist üksinda ja kogukonnas; kiituse, tänu ja vajaduste Tema ette toomist palves; ohverdamist Temale, eelkõige oma elu toomist vaimulikuks ohvriks ühenduses Kristuse täiusliku Ohvriga; ning kõige Jumalale lubatu või tõotatu täitmist.

 
 

444. Kuidas rakendab inimene oma õigust teenida Jumalat tões ja vaimus?

 

2104-2109, 2137

 

Igal inimesel on õigus ja moraalne kohus otsida tõde, eriti Jumalasse ja Tema Kirikusse puutuvas. Kui tõde on teada saadud, on igal inimesel õigus ja moraalne kohus see omaks võtta, seda ustavalt hoida ning Jumalat õigesti teenida. Samas nõuab inimese väärikus, et usulistes asjades ei sunnita kedagi tegema midagi oma südametunnistuse vastast või jätma avaliku korra õiglastes raamides tegemata midagi südametunnistuse kohast. See kehtib nii era- kui avalikus elus, nii üksinda kui koos teistega.

 
 

445. Mida keelab Jumal oma käsuga: Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! (2Ms 20:2)?

 

2110-2128, 2138-2140

 

See käsk keelab

 

  •        mitme-või ebajumalausu: millegiloodu, võimu, raha või isegi deemonite jumaldamise;

 

  •        ebausu:kõrvalekaldumise tõelise Jumala teenimisest, mis võib väljenduda „selgeltnägemises“, maagias, nõidumises, spiritismis;

 

•          usupõlguse: Jumala kiusamise sõnas ja teos; pühaduseteotuse (sakrileegi) – pühitsetud isikute ja esemete, eriti Euharistia rüvetamise; simoonia ehk vaimulike asjade, ametite vms müütamise;

 

  •        ateismi: Jumala olemasolu eitamise, mis tugineb tihti väärale arusaamale inimese sõltumatusest;

 

  •        agnostitsismi: väite, et Jumalat ei saa tunnetada – mis tähendab usulist ükskõiksust ja praktilist ateismi.

 
 

446. Kas Jumala käsk „Sa ei tohi endale teha mingit pilti või kuju Jumalast…” (2Ms 20:4) keelab piltide ja kujude austamise?

 

2129-2132, 2141

 

Vana Testament keelas selle käsuga igasuguse kujutise Jumalast, kes on absoluutselt meelteülene (transtsendentne). Seevastu kristlikku pühapiltide ja -kujude austamist õigustab Jumala Poja Lihakssaamine (nagu kinnitas 787. aastal Nikaia Kirikukogu), sest selle austamise aluseks on inimeseks sündinud Jumala Poja müsteerium, mille läbi transtsendentne Jumal saab ka nähtavaks. See ei tähenda kujutise kummardamist, vaid sellel kujutatud isiku – Kristuse, ülipüha Neitsi Maarja, inglite või pühakute – austamist.

 
 

Teine käsk: ÄRA KURITARVITA JUMALA NIME

 
 

447. Kuidas austatakse Jumala nime pühadust?

 

2142-2149, 2160-2163

 

Jumala nimele antakse au seda õnnistades, kiites ja ülistades. Seepärast on keelatud kasutadaJumala nime selleks, et õigustada kuritegu. Samuti on vale kasutada Jumala püha nime igasugusel sobimatul viisil nagu Jumalat needa(see on loomu poolest raske patt), kiruda või murda tõotust, mis on antud Tema nimel.

 
 

448. Miks on valevanne keelatud?

 

2150-2151, 2163-2164

 

See on keelatud, sest siis kutsutakse valet õigeks tunnistama Jumal, kes on Tõde ise.

 
 

Ära vannu midagi ei Looja ega loodu nimel, kui puudub tõde, hädavajadus või aukartus!

 

(Loyola püha Ignatius).

 
 

449. Mis on vande murdmine?

 

2152-2155

 

Vande murdmine on millegi vande all tõotamine, mida tõotaja ei kavatsegi teha, või vandega kinnitatud tõotuse rikkumine. See on raske patt Jumala vastu, kes peab alati oma lubadusi.

 
 

Kolmas käsk: PÜHITSE PÜHAPÄEVA

 
 

450. Miks Jumal „õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle” (2Ms 20:11)?

 

2168-2172, 2189

 

Jumal tegi seda, sest hingamispäev meenutab seitsmendat loomispäeva, mil Jumal hingas (puhkas), samuti Iisraeli vabastamist Egiptuse orjapõlvest ning lepingut, mille Issand sõlmis oma rahvaga.

 
 

451. Kuidas toimis Jeesus hingamispäeva suhtes?           

 

2173

 

Jeesus tunnistas hingamispäeva pühadust ning andis oma jumaliku autoriteediga sellele õige tõlgenduse: „Hingamispäev on seatud inimeste jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks” (Mk 2:27).

 
 

452. Mis põhjusel on hingamispäev (algselt laupäev, sabat) asendunud kristlastel pühapäevaga?

 

2174-2176, 2190-2191

 

Põhjus on see, et pühapäev on Kristuse Ülestõusmise päev. „Nädala esimese päevana” (Mk 16:2) meenutab see loomise algustja hingamispäevale järgneva „kaheksanda päevana” sümboliseerib Kristuse Ülestõusmisega sisse juhatatud uut loomist. Nii on sellest saanud kristlaste jaoks esimene kõigi päevade ja pühade hulgas. See on Issanda päev, mil Kristus viis Paasaohvrina täide juutide hingamispäeva vaimse mõtte ja kuulutas välja inimese igavese rahu Jumalas.

 
 

453. Kuidas pühitseda pühapäeva?

 

2177-2185, 2192-2193

 

Kristlane pühitseb pühapäeva ja seatud kirikupühi pühast Missast osavõtmisega ning hoidub tegevustest, mis võiksid takistada Jumala teenimist või häirida Issanda päevale omast rõõmu või ka hingele ja ihule vajalikku puhkust. Lubatud on perekondlikest kohustustest või tähtsatest ühiskondlikest ülesannetest tulenev tegevus, kui sellest ei kujune harjumust, mis võiks kahjustada pühapäeva pühadust, perekondlikku elu ja tervist.

 
 

454. Miks on pühapäeva tunnustamine seadusliku puhkepäevana tähtis?

 

2186-2188, 2194-2195

 

See on tähtis, et kõik saaksid tõelise võimaluse küllalt puhata ja leida aega, et hoolitseda oma usu-, perekonna-, kultuuri- ja ühiskondliku elu eest. See on tähtis ka selleks, et leida sobiv aeg mediteerimiseks, mõtisklemiseks, vaikimiseks, õppimiseks ja heategevuseks (eriti haigete ja eakate hulgas).

 
 

2. ptk„ARMASTA OMA LIGIMEST NAGU ISEENNAST”

 

Neljas käsk:  AUSTA OMA ISA JA EMA

 
 

455. Mida nõuab neljas käsk?       

 

2196-2200, 2247-2248

 

See nõuab, et austaksime oma vanemaid ja neid, kellele Jumal on meie heaks andnud oma meelevalla.

 
 

456. Missugune on perekond Jumala kava kohaselt?

 

2201-2206, 2249

 

Perekonna moodustavad abielus ühinenud mees ja naine koos oma lastega. Perekonna lõi ja perekonnale andis põhiolemuse Jumal. Abielu ja perekonna sihiks on kaasade heaolu ning laste soetamine ja kasvatamine. Ühe perekonna liikmed loovad omavahel isiklikud suhted ja esmase vastutuse. Kristuses saab perekonnast kodukirik, sest see on usu, lootuse ja armastuse kogukond.

 
 

457. Milline koht on perekonnal ühiskonnas?

 

2207-2208

 

Perekond on ühiskonna algrakk ning on seepärast esmane mistahes ühiskondliku võimu tunnustuse suhtes. Perekondlikud väärtused ja põhimõtted moodustavad ühiskondliku elu aluse. Perekonnaelu on sissejuhatus ühiskonnaellu.

 
 

458. Mis kohustused on ühiskonnal perekonna ees?

 

2209-2213, 2250

 

Ühiskonna kohus on toetada ja kindlustada nii abielu kui perekonda, austades subsidiaarsuse põhimõtet. Avalik võim peab tunnustama, kaitsma ja edendama abielu ja perekonna tõelist loomust, avalikku kõlblust, vanemlikke õigusi ja perede majanduslikku kindlustatust.

 
 

459. Mis kohustused on lastel vanemate ees?

 

2214-2220, 2251

 

Lapsed võlgnevad vanematele (lapselikult vaga) austuse, tänu, tähelepanu ja kuulekuse. Austades vanemaid ja pidades häid suhteid õdede-vendade vahel, aitavad nad kaasa terve perekonna üldisele kasvamisele kooskõlas ja pühaduses. Täiskasvanud laste kohus on anda oma vanematele materiaalset ja moraalset tuge, kui nad on hädas, haiged, üksinduses või vanad.

 
 

460. Mis kohustused on vanematel laste ees?       

 

2221-2231

 

Osalistena Jumala isaksolemises kannavad vanemad esmavastutust oma laste kasvatamise eest ning on neile ka esimesed usukuulutajad. Nende kohus on armastada ja austada oma lapsi kui isikuid ja Jumala lapsi ning kanda võimalust mööda hoolt nende ihu ja hinge vajaduste eest. Nad peaksid valima lastele sobiva kooli ning andma neile arukat nõu kutse ja eluviisi valikul. Eriliselt on nende ülesandeks laste kasvatamine ristiusus.

 
 

461. Kuidas peavad vanemad lapsi ristiusus kasvatama?

 

2252-2253

 

Vanemad kasvatavad neid eeskuju, palve, koduse usuõpetuse ning Kiriku elust osavõtmise varal.

 
 

462. Kas perekondlikud sidemed on absoluutne hüve?

 

2232-2233

 

Perekondlikud sidemed on tähtsad, ent mitte absoluutsed, sest kristlase esmane kutsumus on järgida Kristust ja Teda armastada: „Kes isa ja ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart  armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt” (Mt 10:37). Vanemad peaksid rõõmuga toetama oma laste valikut mis tahes viisil Jeesust järgida – ka pühendunud elus või pühas preestriteenistuses.

 
 

463. Kuidas tuleb rakendada võimu ühiskonna erinevates valdkondades?

 

2234-2237, 2254

 

Võimu tuleb alati rakendada teenimisena, austades põhilisi inimõigusi, õiglast väärtuste hierarhiat, seadusi ning väljajagava õigluse (ld justitia distributiva) ja subsidiaarsuse põhimõtteid. Kõik, kes rakendavad võimu, peaksid seadma kogukonna huvid enda huvidest kõrgemale ning oma otsustes juhinduma tõest Jumala, inimese ja maailma kohta.  

 
 

464. Mis kohustused on kodanikel võimuorganite ees?

 

2238-2241, 2255

 

Need, kes alluvad võimule, peaksid nägema võimu omajates Jumala esindajaid ning tegema nendega lojaalselt koostööd avaliku ja ühiskondliku elu õigeks toimimiseks. See koostöö hõlmab kodumaa-armastust ja -teenimist, valimisõigust ja -kohustust, maksude maksmist, kodumaa kaitsmist ning konstruktiivse kriitika tegemise õigust.

 
 

465. Millal on kodanikul keelatud võimuorganitele kuuletuda?

 

2242-2246, 2256-2257

 

Kodanikel on kohustus oma südametunnistuse järgi mitte kuuletuda võimuorganite seadustele, mis on vastuolus kõlbluskorra nõuetega: „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna” (Ap 5:29).

 
 

Viies käsk:  ÄRA TAPA

 
 

466. Miks peab austama inimelu? 

 

2258-2262, 2318-2320

 

Inimese elu tuleb austada, kuna see on püha. Inimelu vajab algusest peale Jumala loovat tegevust ning see jääb igavesti eriliselt seotuks Loojaga, oma ainsa eesmärgiga. Mitte kellelgi ei ole luba süütut inimest surma saata: see on ränk eksitus inimväärikuse ja Looja pühaduse vastu. „Sa ei tohi tappa süütut ega õiget” (2Ms 23:7).

 
 

467. Miks ei ole selle käsuga vastuolus inimeste ja ühiskonna õigustatud kaitsmine?

 

2263-2265, 2321

 

Sest valides õigustatud enesekaitse, austatakse enese või teiste õigust elada ega valita tapmist. Mõnede jaoks, kes vastutavad teiste elu eest, võib õigustatud enesekaitse osutuda mitte ainult õiguseks, vaid tõsiseks kohustuseks, mille juures aga ei tohi kasutada ülearust jõudu.

 
 

468. Mis on karistuse mõte?

 

2266

 

Seadusliku võimuorgani määratud karistuse eesmärgiks on kaotadasüüteo läbi tekkinud korratus, kaitsta avalikku korda ja inimeste kindlustunnet ning aidatasüüdlasel ennastparandada.

 
 

469. Mis laadi  karistust võib rakendada?

 

2267

 

Karistus peab vastama kuriteo raskusele. Kuna riigil on tänapäeval võimalusi kuritegevust tõhusalt ennetada ja takistada süüdlasi uuesti kahju tegemast, esineb tänapäeval „äärmiselt harva, praktiliselt peaaegu mitte enam” juhtumeid, kus surmanuhtlus on asendamatu (entsüklika Evangelium vitae). Kui sellest kergemad karistused täidavad oma ülesande, tuleks võimul nendega piirduda – see on paremini kooskõlas ühise hüve ja inimväärikusega ega võta süüdlaselt lõplikult võimalust ennast parandada.

 
 

470. Mis on viienda käsu järgi keelatud?

 

2268-2283, 2322-2325

 

Viies käsk keelab rasked eksimused kõlblusseaduse vastu:

 

  •        otsene ja tahtlik mõrv ning sellele kaasaaitamine;

 

  •        otsene abort – nii eesmärgi kui vahendina – ja sellele kaasaaitamine. Selle patuga kaasneb  sakramendiosadusest eraldamise (ekskommunikatsiooni) karistus. Inimelutuleb tingimusteta austada ja puutumatuna kaitsta viljastumise hetkest alates;

 

  •        otsene eutanaasia – vigase, haige või surija elu lõpetamine teoga või vajaliku teo tegematajätmisega;

 

  •        enesetappning sellele tahtlik kaasaitamine, sest see on raske patt Jumala, iseenda ja kaasinimese õiglase armastamise vastu. Avaliku pahameele (skandaali) tekitamine võib raskendada enesetapja vastutust, vaimne häiritus ja sügav hirm võivad seda kergendada.

 
 

471. Missugused surmaeelsed arstlikud meetmed on lubatud?

 

2278-2279

 

Kui konstateeritakse haige peatset surma, ei tohi tema tavalist hooldamist katkestada. Lubatud on kasutada valuvaigisteid, mis ei ole suunatud surmale, ning võib loobuda erakorralistest arstlikest meetmetest, mis ei tõota paranemist.

 
 

472. Miks peab ühiskond kaitsma iga loodet?

 

2273, 2323

 

Iga inimese võõrandamatu õigus elule viljastumise hetkest alates on tsiviilühiskonna ja tema seadusandluse põhialuseid. Kui riik ei rakenda oma võimu kõigi kodanike ja eriti kõige haavatavamate, sealhulgas sündimata laste õiguste teenistusse, õõnestab ta sellega õigusriigi aluseid.

 
 

473. Kuidas hoiduda hukutamast?

 

2284-2287, 2326

 

Hukutamise, teiste ahvatlemise kurjale teole, hoiab ära lugupidamine inimese hinge ja ihu vastu. Kes tahtlikult ahvatleb rasket pattu tegema, teeb ise rasket pattu.

 
 

474. Mis kohustused on meil oma ihu suhtes?

 

2288-2291

 

Meie kohuseks on mõistlik hoolitsus enese ja teiste tervise eest, hoidudes siiski kehakultusest ja igasugustest liialdustest. Samuti tuleb hoiduda elu ja tervist tõsiselt kahjustavatest narkootilistest ainetest, aga ka liigsest toidust, alkoholist, tubakast ja arstimite tarbimisest.

 
 

475. Millal on teaduslikud, meditsiinilised või psühholoogilised eksperimendid inimestega või inimrühmadega kõlbeliselt lubatavad?                                     

 

2292-2295

 

Need on kõlbeliselt lubatavad, kui nad teenivad inimisiku ja ühiskonna hüve tervikuna, seadmata liigselt ohtu asjaosaliste elu, nende ihulikku ja vaimset tervist. Katsealused peavad olema tingimustest teadlikud ja nendega nõus.

 
 

476. Kas elundite siirdamine ja doonorlus enne ja pärast surma on lubatav?

 

2296

 

Siirdamine on kõlbeliselt vastuvõetav doonori nõusolekul ja kui see pole talle liigselt ohtlik. Elundi pärandamise õilsa teo puhul tuleb veenduda, et loovutaja on enne elundi eemaldamist tõesti surnud.

 
 

477. Missugused teod on vastuolus kehalise puutumatuse austamisega?

 

2297-2298

 

Need on inimrööv ja pantvangiks võtmine, terrorism, piinamine, vägivald ja sundsteriliseerimine. Kehaosade amputeerimine või vigastamine on kõlbeliselt lubatav ainult üheselt terapeutilistel põhjustel.

 
 

478. Kuidas tuleb hoolitseda surijate eest?

 

2299

 

Surijal on õigus maise elu väärikatele viimsetele hetkedele, eelkõige eestpalvete ja sakramentide abile, mis valmistavad teda ette kohtumiseks elava Jumalaga.

 
 

479. Kuidas tuleb käituda surnukehaga?

 

2300-2301

 

Lahkunu surnukeha tuleb kohelda armastuse ja austusega. Tuhastamine on lubatud, kui sellega ei taheta näidata, et eitatakse usku ihu ülestõusmisesse.

 
 

480. Mida nõuab Issand igalt inimeselt selles, mis puutub rahusse?     

 

2302-2303, 2330

 

Issand kuulutas: „Õndsad on rahutegijad” (Mt 5:9). Ta kutsus üles südamerahule ja mõistis hukka kõlblusvastase viha, mis on soov maksta kätte kogetud ülekohtu eest, ning vaenamise, mis kavatseb kurja kaasinimese vastu. Kui need hoiakud on olulise tähtsusega asjade puhul tahtlikud ja nendega sisimas nõustutakse, on nad rasked patud armastuse vastu.

 
 

481. Mis on rahu selles maailmas?

 

2304-2305

 

Rahu maailmas, mis on vajalik inimelu austamise ja arenemise pärast, ei tähenda üksnes sõja puudumist või vaenupoolte jõutasakaalu. Rahu on „korrast lähtuv rahu” (ld tranquillitas ordinis – püha Augustinus), „õigluse vili” (Js 32:17) ja armastuse tulemus. Maapealne rahu on Kristuse rahu kuju ja vili.      

 
 

482.  Mida on vaja teha rahu heaks maailmas?

 

2304-2306

 

Rahu maailmas nõuab inimeste hüvede õiglast jagamist ja kaitsmist, vaba suhtlemist inimeste vahel, üksikisiku ja rahvaste väärikuse austamist, õigluse ja vennalike suhete pidevat viljelemist.

 
 

483.  Millal on relvajõu kasutamine kõlbeliselt lubatav?

 

2307-2309

 

Relvajõu kasutamine on moraalselt õigustatud, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

 

  •        ründaja poolt põhjustatav kannatus on kauakestev, raske ja kindel;

 

  •        on ilmnenud, et kõigist muudest rahumeelsetest vahenditest pole kasu;

 

  •        väljavaated edule on hästi põhjendatud;

 

  •        relvajõu kasutamine ei tohi põhjustada suuremat kurja kui see, mida likvideerima asuti, eriti arvestades tänapäeva massihävitusrelvade võimsust.

 
 

484. Kelle kohustus on sõjaohu korral läbi kaaluda, kas need tingimused on täidetud?

 

2309-2311

 

See kohustus on arukat hinnangut andvatel valitsusjuhtidel, kellel on ka õigus kohustada kodanikke oma riiki kaitsma. Erandiks sellest kohustusest on isiklik õigus südametunnistuse alusel keelduda, kuid sel juhul tuleb kohustust täita ühiskonda mõnel muul viisil teenides.

 
 

485. Milliseid nõudeid esitab kõlblusseadus sõjaolukorras?

 

2312-2314, 2328

 

Kõlblusseadus kehtib ka sõjaolukorras ning nõuab tsiviilelanikkonna, haavatud sõdurite ja sõjavangide inimlikku kohtlemist. Tahtlik tegu rahvusvahelise õiguse vastu nagu ka selle teostamiseks antud  käsk on kuritegu, mida ei õigusta pimeda kuuletumise argument. Massiline hukkamine, samuti mõne rahva või etnilise grupi hävitamine on üliraske kuritegu. Iga inimene on kõlbeliselt kohustatud keelduma sellist kuritegu nõudva käsu täitmisest.

 
 

486. Mida peab tegema, et vältida sõda?

 

2315-1217, 2327-2330

 

Kurja ja ebaõigluse tõttu, mida sõda kaasa toob, peame tegema kõik, mis on mõistlikult võimalik, et seda vältida. Sel põhjusel on eriti tähtis vältida:

 

  •        relvade kogumist ja müüki väljaspool võimuorganite korraldusi;

 

  •        igat laadi majanduslikku ja ühiskondlikku ebaõiglust;

 

  •        etnilist ja religioosset diskrimineerimist;

 

  •        kadedust, usaldamatust, ülbust ja kättemaksuvaimu.

 

Kõik, mida tehakse nende ja teiste ebakõlade kõrvaldamiseks, aitab edendada rahu ja hoida ära sõda.

 
 

Kuues käsk:  ÄRA RIKU ABIELU

 
 

487. Mis vastutus on inimestel omaenda sugulise identiteedi suhtes?

 

1331-2336, 2392-2393

 

Jumal lõi inimese meheks ja naiseks, võrdse väärikusega isikuteks, kutsumusega elada armastuses ja osaduses. Igal inimesel tuleb aktsepteerida oma identiteeti kas mehe või naisena ning tunnustada selle tähtsust isiku kui terviku jaoks nii sugude erinevuse kui vastastikuse täiendamise mõttes.

 
 

488. Mis on suguline karskus? (ld castitas)

 

2337-2338, 2395

 

Suguline karskus tähendab seksuaalsuse positiivset lõimumist isiksusse. Seksuaalsus saab tõeliselt inimlikuks, kui see toimib isikutevahelises suhtes õigel viisil. Karskus on kõlbeline voorus, Jumala kingitus – arm ja Püha Vaimu vili.

 
 

489. Mis käib kaasas karskuse voorusega?          

 

2339-2343, 2346

 

Karskuse voorusega käib kaasas enesevalitsemise harjutamine kui inimese vabaduse väljendus, mis on suunatud eneseandmisele. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik terviklik ja pidev, aste-astmeline kasvatus.

 
 

490. Mis vahendid aitavad elada karskuses?

 

2340-2347

 

Käepärast on palju vahendeid: Jumala arm, sakramentide abi, palve, iseenda tundmaõppimine, erinevatele olukordadele vastav askees, kasvamine voorustes, eriti mõõdukuse vooruses, mis taotleb, et kirgi juhiks mõistus.

 
 

491. Mil viisil on kõik kutsutud elama karsket elu?

 

2348-2350, 2394

 

Kristust, karskuse kõrgeimat eeskuju järgides on kõik ristitud kutsutud elama karskelt, igaüks vastavalt oma seisusele elus. Mõned on valinud neitsilikkuse või pühendunud tsölibaadi, mis lubab neil kinkida ennast jagamatu südamega erilisel viisil ainuüksi Jumalale. Teised, kui nad on abielus, elavad abielulises karskuses, või loobumises, kui nad on vallalised.

 
 

492. Missugused on peamised patud karskuse vastu?

 

2351-2359, 2396

 

Rasked patud karskuse vastu erinevad oma objekti poolest: abielurikkumine, eneserahuldamine, liiderdamine, pornograafia, prostitutsioon, vägistamine, homoseksuaalsed teod. Neis kõigis väljendub himuruse pahe. Need patud on veelgi raskemad, kui nendega rikutakse alaealiste füüsilist ja kõlbelist puutumatust.

 
 

493. Miks keelab kuues käsk, mis ütleb ainult Ära riku abielu, kõik patud karskuse vastu?

 

2336

 

Olgugi et Piibli käsutekst ütleb vaid: „Sa ei tohi abielu rikkuda!” (2Ms 20:14), järgib Kiriku Pärimus kõikehõlmavalt kogu Vana ja Uue Testamendi kõlblusõpetust ning koondab kõik karskusevastased patud kuuenda käsu alla.

 
 

494. Mis on ametivõimude kohus karskuse suhtes?

 

2354

 

Kuna ametivõimude kohus on edendada inimväärikuse austamist, peavad nad kujundama karskusesõbralikku elukeskkonda. Ennetamaks ülalmainitud raskeid eksimusi eriti alaealiste ning teiste ühiskonna nõrgemate liikmete vastu, tuleks tal kehtestada kohane seadusandlus.

 
 

495. Mis on abielulise suguelu hüved, mis korrastavad seksuaalsust?

 

2360-2361, 2397-2398

 

Abielulise armastuse hüved, mida ristitute jaoks pühitseb abielusakrament, on ühtsus, truudus, lahutamatus, avatus soojätkamiseks.

 
 

496. Mis on abielulise suguakti tähendus?

 

2362-2367

 

Abielulisel suguaktil on kahetine tähendus: ühekssaamine (kaasade täielik andumine teineteisele) ja soojätkamine (avatus elu edasiandmiseks). Mitte keegi ei tohi rikkuda Jumala seatud lahutamatut seost nende kahe tähenduse vahel, välistades ühe või teise.

 
 

497. Millal on sündide reguleerimine kõlbeliselt õige?

 

2368-2369, 2399

 

Sündide reguleerimine, mis on üks vanemliku vastutuse aspekte, on kõlbeliselt vastuvõetav, kui kaasad teevad seda välise sunni ja egoistlike taotlusteta tõsistel põhjustel ning kõlbluse objektiivseid kriteeriumejärgivatemeetodite abil. See tähendab suguühtest hoidumist viljakate perioodide ajal ja selleks viljatute perioodide valimist.

 
 

498. Missugused sündide reguleerimise vahendid on kõlblusvastased?

 

2370-2372

 

Olemuselt kõlblusvastane on iga toiming, mille sihiks on takistada soojätkamist kas eesmärgi või vahendina, nii enne abielulist suguakti, selle ajal kui ka pärast seda selle loomulike tagajärgede arenemisel. Siia kuuluvad näiteks otsene steriliseerimine või rasestumisvastaste vahendite kasutamine.        

 
 

499. Miks on kõlblusvastased kunstlik seemendamine ja kunstlik viljastamine?

 

2373-2377

 

Need on kõlblusvastased, sest nii lahutatakse soojätkamineaktist, milles kaasad anduvad teineteisele, ning antakse ülemvõim inimisiku päritolu ja saatuse üle tehnoloogia kätte. Paariväline kunstlik seemendamine või viljastamine, mille puhul abielupaarile lisandub kolmas isik, riivab otseselt ka lapse õigust põlvneda isast ja emast, keda ta tunneb, kes on ühendatud abielus ja kellel on eriline õigus saada lapsevanemaks ainult läbi teineteise.

 
 

500. Kes on laps?     

 

2378, 2398

 

Laps on Jumala and, abielu suurim kingitus. Õigust last saada („laps iga hinna eest“) ei ole olemas. Küll aga on lapsel õigus olla oma vanemate ühekssaamise vili, samuti kuulub lapse õiguste hulka, et teda austataks kui isikut viljastumise hetkest peale.

 
 

501. Mida võivad teha abikaasad, kel ei ole lapsi?

 

2379

 

Kui abielupaarile pole kingitud lapsi ja arstiteaduse pakutavad loomuseaduse kohased võimalused on ammendunud, võivad abikaasad näidata oma suuremeelsust tugivanemaks olemise või lapsendamisega või teistele tähtsaid teenuseid pakkudes. Sel kombel teevad nad teoks hinnalise vaimse viljakuse anni.

 
 

502. Mis on abieluväärikuse rikkumised?  

 

2380-2391, 2400

 

Need on abielurikkumine, lahutamine, polügaamia, verepilastus, vabad liidud (kooselu, konkubinaat), suguelu enne ja väljaspool abielu.

 
 

Seitsmes käsk:  ÄRA VARASTA

 
 

503. Millest räägib seitsmes käsk?

 

2401-2402

 

See käsib austada varade määratust üleüldiseks otstarbeks ja nende õiglast jaotamist, nende eraomandit, ning austada inimesi, nende vara ja loodu puutumatust. Kirik näeb selles käsus ka oma sotsiaaldoktriini alust, mis hõlmab õiget käitumisviisi majandus-, ühiskonna- ja poliitilises elus, inimese õigust ja kohustust töötada, rahvusvahelist õiglust ja solidaarsust ning vaeste armastamist.

 
 

504. Mis tingimustel on olemas õigus eraomandile?

 

2403, 2452

 

Õigus eraomandile on olemas eeldusel, et omand on hangitud või saadud õiglasel viisil ning et varade üleüldine otstarve – rahuldada kõikide põhivajadused – jääb esikohale.

 
 

505. Mis on eraomandi otstarve?

 

2404-2406

 

Eraomandi otstarve on tagada üksikisiku vabadus ja väärikus, võimaldades tal rahuldada nii temast sõltuvate kui ka teiste inimeste põhivajadusi.

 
 

506. Mida nõuab seitsmes käsk?

 

2407-2415, 2450-2451

 

Seitsmes käsk nõuab teistele kuuluvate hüvede austamist õigluse ja armastuse, mõõdukuse ja solidaarsuse praktiseerimise alusel. Eriti nõuab see seda, et peetaks kinni antud lubadustest ja sõlmitud kokkulepetest; et toimepandud ülekohus hüvitataks ja varastatud asjad tagastataks; et austataks loodu puutumatust, kasutades maapõue-, taime- ja loomavarusid arukalt ja mõõdukalt, pidades eelkõige silmas väljasuremisohus liike.

 
 

507. Mis hoiak peaks inimestel olema loomade suhtes?

 

2418, 2456-2457

 

Loomi – Jumala loomingut – tuleb kohelda heatahtlikult, hoidudes nii liialdavast armastusest kui ka hoolimatust kohtlemisest, eriti teaduslikes eksperimentides, mis ületavad mõistlikke piire ning põhjustavad loomadele asjatut piina.

 
 

508. Mida keelab seitsmes käsk?   

 

2408-2414, 2453-2455

 

Kõigepealt keelab see käsk varguse, s.t võõra vara võtmise või kasutamise omaniku mõistliku tahte vastaselt. See võib toimuda ka ebaõiglase töötasu maksmisega, hindadega spekuleerimisega saavutamaks kasu teiste arvel, maksutõendite ja arvete võltsimisega. See käsk ei luba äri- ja maksupettust, era- või avaliku omandi tahtlikku rikkumist. Keelatud on ka liigkasuvõtmine, korruptsioon, ühisvara kasutamine isiklikes huvides, meelega lohakalt tehtud töö ning pillamine.

 
 

509. Mida sisaldab Kiriku sotsiaaldoktriin?         

 

2419-2423

 

Kiriku sotsiaaldoktriin on inimese väärikust ja ühiskondlikkust puudutavate evangeelsete tõdede loomulik edasiarendus, mis pakub lähtealuseid järelemõtlemiseks, kriteeriumeid hindamiseks ning tegevuse norme ja juhiseid.

 
 

510. Millal sekkub Kirik ühiskonnaellu?

 

2420, 2458

 

Kirik sekkub kõlbelise hinnangu andmisega majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes siis, kui seda nõuavad põhilised inimõigused, ühine hüve või hingede päästmine.

 
 

511. Kuidas kujundada ühiskonna- ja majanduselu?

 

2426, 2459

 

Seda tuleb kujundada valdkonnaomaste meetodite järgi kõlbluskorra ja ühiskondliku õigluse piires, nii et see teeniks inimest ja ühiskonda täies ulatuses. Ühiskonna- ja majanduselu tegija, kese ja eesmärk peab olema inimene.

 
 

512. Mis on Kiriku sotsiaaldoktriiniga vastuolus?

 

2424-2425

 

Kiriku sotsiaaldoktriiniga on vastuolus ühiskondlikud ja majanduslikud süsteemid, mis toovad ohvriks inimese põhiõigused või mis teevad kasumist ainsa normi ja lõppeesmärgi. Seepärast lükkab Kirik tagasi ideoloogiad, mida kaasajal seostatakse kommunismiga või sotsialismi ateistlike ja totalitaarsete vormidega. Kuid kapitalismi praktikas lükkab Kirik samuti tagasi enesekeskse individualismi ning turuseaduste absoluutse ülimuslikkuseinimtöö suhtes.

 
 

513. Mis tähendus on tööl?

 

2427-2428, 2460-2461

 

Töö on ühtaegu kohustus ja õigus, mille kaudu inimesed teevad koostööd Loojaga. Hoolsalt ja oskuslikult tehtud tööga teostame oma loomusesse kuuluva potentsiaali, austame Loojalt saadud andeid, kanname hoolt iseenda ja oma pere eest ning teenime kogu ühiskonda. Jumala armu abiga võib töö meid ka pühitseda ning saada koostööks Kristusega teiste päästmiseks.

 
 

514.  Missugust tööd on õigus saada igaühel?

 

2429-2430, 2433-2434

 

Igaühel peab olema võimalik teha kindlat ja ausat tööd ilma diskrimineerimiseta ning pidades aus  õiglast tasumist ning vaba majanduslikku algatust.

 
 

515. Mis vastutus on riigil töö osas?

 

2431, 2433

 

Riigi roll on tagada isikuvabaduse ja eraomandi kaitse, rahakursi stabiilsus ja avalike teenuste toimimine. Riik peab ka jälgima ja suunama inimõiguste järgimist majanduselus. Võimaluse piires peab riik aitama kodanikel tööd leida.

 
 

516. Mis on ärijuhtide ülesanne?   

 

2432

 

Ärijuhid vastutavad oma tegevuse majanduslike ja keskkonnatagajärgede eest. Nad peavad võtma arvesse inimeste heaolu, mitte ainult kasumi kasvu, kuigi ka kasum on vajalik investeeringute, ettevõtte tuleviku, tööhõive ja majanduselu arenemise tagamiseks.

 
 

517. Mis on töötajate kohustused?

 

2435-2436

 

Nad peavad tegema tööd südametunnistusega, oskuslikult ja pühendunult, püüdes mis tahes vastuolusid lahendada dialoogi abil. Vägivallavabale streigile minek on kõlbeliselt lubatav, kui see osutub vajalikuks hüvede õiglase jaotamise saavutamiseks ning võtab arvesse ühist hüve.

 
 

518. Kuidas saavutada õiglust ja solidaarsust rahvusvahelistes suhetes?

 

2437-2441

 

Rahvusvahelisel tasandil peavad kõik riigid ja institutsioonid järgima solidaarsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid, et välja juurida või vähemalt leevendada vaesust, ressursside ja majandusliku potentsiaali ebavõrdsust, majanduslikku ja sotsiaalset ülekohut, inimeste ekspluateerimist, vaeste riikide võlakoorma kuhjumist ning rikutud mehhanisme, mis pärsivad vähem edasijõudnud riikide arengut.

 
 

519. Mil viisil võtavad kristlased osa poliitilisest ja ühiskondlikust elust?

 

2442

 

Ilmikutest usklikud osalevad otseselt poliitilises ja ühiskondlikus elus, hingestades ajalikku reaalsust kristliku vaimuga ning tehes koostööd kõigi tõeliste Evangeeliumi tunnistajate ning rahu ja õigluse eest seisjatega.

 
 

520.  Millest saab innustust vaeste armastamine?

 

2443-2449, 2462-2463

 

Vaeseid armastama innustavad evangeeliumi õndsakskiitmised* ja Jeesuse eeskuju, kellel olid vaesed alati südamel: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle!” (Mt 25:40). Armastus vaeste vastu näitab ennast võitlusena niihästi ainelise kui ka kultuurilise, kõlbelise ja usulise vaesuse vastu. Vaimsed ja ihulikud halastusteod ning paljud heategevusasutused, mis on loodud sajandite jooksul, näitavad selgesti, et Jeesuse järgijatele on vaeste eriline armastamine  tüüpiline joon.

 
 

*Mt 5, 2-22

 
 

Kaheksas käsk:  ÄRA TUNNISTA VALET OMA LIGIMESE VASTU

 
 

521. Milleks kohustab inimest tõde?

 

2464-2470, 2505

 

Kõik on kutsutud siirusele ja tõemeelele nii sõnas kui teos. Kõik on kohustatud tõde otsima, selle omaks võtma ja korraldama kogu oma elu tõe nõudmiste kohaselt. Kogu Jumala tõde on saanud ilmsiks Jeesuses Kristuses: Temaon Tõde ise. Need, kes Teda järgivad, elavad tõe Vaimus ning hoiduvad kahekeelsusest, valskusest ja silmakirjalikkusest.

 
 

522. Kuidas anda tunnistust tõe kohta?

 

2471-2474, 2505-2506

 

Kristlane peab tunnistama Evangeeliumi tõde kõikjal oma tegevuses, nii avalikus kui ka eraelus ning vajaduse korral Evangeeliumi eest ka elu andma. Märtrisurm on ülim tunnistus usutõele.

 
 

523. Mida keelab kaheksas käsk? 

 

2475-2487, 2507-2509

 

Kaheksas käsk keelab:

 

•          tunnistada või vanduda valet ja valetada; eksimuse raskus oleneb tõest, mida moonutatakse, asjaoludest, valetaja kavatsustest ning kahjust, mida vale kannatajatele põhjustab;

 

•          põhjuseta hukka mõista, taga rääkida, levitada laimu või kuulujutte, mis riivavad või rikuvad head nime ja au, millele igal inimesel on õigus;

 

•          libekeelsuse, pugemise, onupojapoliitika, eriti kui see on suunatud raskele patule või põhjendamatute eeliste saavutamisele.

 

Patt tõe vastu nõuab hüvitust, kui see on põhjustanud teistele kahju.

 
 

524. Mida nõuab kaheksas käsk?

 

2488-2492, 2510-2511

 

Kaheksas käsk nõuab tõe austamist, mida saadab armastusest kantud kaalutlusoskus:

 

•          teabelevis, kus tuleb silmas pidada nii era- kui ühishüve, eraelu kaitstust ja skandaaliohtu;

 

•          ametisaladuste pidamisel, välja arvatud erandjuhtudel raske ja olulise põhjuse olemasolul;

 

•          usalduslike saladuste hoidmisel.

 
 

525. Kuidas kasutada teabevahendeid?

 

2493-2499, 2512

 

Meedias edastatav teave peab teenima ühist hüve. Selle sisu peab vastama tõele ning olema õigluse ja armastuse piires ka ammendav. Edastamisel tuleb olla aus ja asjakohane ning pidada kõrvalekaldumatult kinni kõlblusest, seaduslikkusest ja inimväärikusest.

 
 

526. Mis suhtes on omavahel tõde, ilu ja sakraalne kunst?

 

2500-2503, 2513

 

Tõde on kaunis, ta kannab endas vaimse ilu sära. Lisaks tõe väljendamisele sõnadega on olemas täiendavaid tõe väljendusi, eelkõige kunstiteoste ilu kujul. Need on niihästi Jumala kingitud annete kui ka inimlike pingutuste vili. Sakraalne kunst, mis on ehe ja kaunis, aitab näha ja ülistada Kristuses nähtavaks saanud Jumala saladust ning juhatab kummardama ja armastama Jumalat, Loojat ja Päästjat, kes on ülim, nähtamatu tõe ja armastuse ilu.

 
 

Üheksas käsk: ÄRA HIMUSTA OMA LIGIMESE NAIST

 
 

527.  Mida nõuab üheksas käsk?

 

2514-2517, 2528-2530

 

Üheksas käsk nõuab lihahimust ülesaamist mõttes ja soovis. Võitlus sellise himu vastu nõuab südame puhastamist ja mõõdukuse vooruse harjutamist.

 
 

528. Mida keelab üheksas käsk?   

 

2518-2519, 2531

 

Üheksas käsk keelab jääda mõtete ja soovidega kuuendas käsus keelatud tegevuste juurde.

 
 

529. Kuidas saavutada südamepuhtus?

 

2520, 2530

 

Korrastamata himude vastu võideldes on kristlane Jumala armu toel võimeline saavutamasüdamepuhtuse, kui ta toetub karskuse voorusele ja annile, taotluste aususele, nii ihu- kui vaimusilma puhtusele, tundmuste ja kujutlusvõime valitsemisele ning palvele.

 
 

530. Mida südamepuhtus veel nõuab?

 

2521-2527, 2533

 

Südamepuhtus nõuab kombekust, mis kaitseb inimese sisimat ja väljendab tema karsket peenetundelisust. See ohjab tema silmavaadet ja käitumist teiste inimeste suhtes kooskõlas isikuväärikuse ja inimestevahelise suhtlemise väärikusega. Südamepuhtus vabastab laialtlevinud erotomaaniast ning hoiab eemal sellest, mis äratab ebatervet uudishimu. Samuti nõuab südamepuhtus ühiskonna vaimse atmosfääri puhastamist pideva võitlusega inimese vabaduse väärkäsitusest tuleneva kõlbelise kõikelubatavuse vastu.

 
 

Kümnes käsk:  ÄRA HIMUSTA OMA LIGIMESE VARA

 
 

531. Mida nõuab ja mida keelab kümnes käsk?

 

2534-2543, 2551-2554

 

Kümnes käsk, mis on üheksanda täiendus, nõuab sisemist austavat hoiakut võõra omandi suhtes ning keelab ahnitsemise, talitsematu soovi teiste asju endale saada ning kadeduse, mis on meelehärm teiste heaolu ja vara pärast koos ihaga see endale saada.

 
 

532. Mida tähendab Jeesuse kutse vaesusele vaimus?

 

2544-2547, 2555-2556

 

Jeesus kutsub oma järgijaid eelistama Teda kõigele ja kõigile. Varandusest loobumine evangeeliumis nõutud vaesuse vaimus ja enda usaldamine Jumala ettehoolduse alla teeb meid vabaks murest tuleviku pärast ning valmistab meid ette õndsuseks: „Õndsad on vaesed vaimus, sest nende päralt on Taevariik” (Mt 5:3).

 
 

533. Mis on inimese suurim igatsus?

 

2548-2550, 2557

 

Üle kõige igatseb inimene näha Jumalat, kogu tema olemus hüüab: „Ma tahan näha Jumalat!” Inimene saavutab tõelise ja täiusliku õnne üksnes selles, kui ta näeb ja tunneb õndsust Jumalas, kes on ta armastusest loonud ning teda ääretu armastusega enda poole tõmbab.

 
 

Kes näeb Jumalat, on võitnud kätte kõik varandused, mida üldse on võimalik ette kujutada. ( Nyssa püha Gregorius)

 

Kolmas osa. Esimene jagu. INIMESE KUTSUMUS - ELU PÜHAS VAIMUS

Kolmas osa. ELU KRISTUSES
Esimene jagu.  INIMESE KUTSUMUS - ELU PÜHAS VAIMUS

357. Mil viisil on kristlik kõlblus seotud usu ja sakramentidega?

 

1691-1698

 

Sakramendid vahendavad seda, millest tunnistab usutunnistus. Sakramentide läbi võtavad usklikud vastu Kristuse armu ja Püha Vaimu annid, mis teevad neil võimalikuks elada uut Jumala lapse elu Kristuses, kelle nad on vastu võtnud usus.

 
 

Ristiinimene, tunneta oma väärikust!” (Püha Leo Suur).

 
 

1. ptkINIMESE VÄÄRIKUS

 

INIMENE ON JUMALA NÄGU

 
 

358. Mis on inimväärikuse alus?

 

1699-1715

 

Inimese väärikuse alus on see, et ta on loodud Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks. Inimesel on vaimne ja surematu hing, mõistus ja vaba tahe, tema sihiks on seatud Jumal ning ta on kutsutud oma ihu ja hingega igavesele õndsusele.

 
 

MEIE KUTSUMUS ÕNDSUSELE

 
 

359. Kuidas saavutab inimene õndsuse?   

 

1716

 

Me saavutame õndsuse Kristuse armu läbi, mis teeb meist osalised Jumala elus. Evangeeliumis juhatab Kristus nn õndsakskiitmistes (Mt 5:1-11) oma õpilastele kätte tee, mis viib igavesele õnnele – õndsusse. Kristuse arm toimib ka igas inimeses, kes õigest südametunnistusest lähtudes otsib ja armastab tõde ja headust ning hoidub kurja eest.

 
 

360. Miks on õndsakskiitmised meie jaoks olulised?

 

1716-1717, 1725-1726

 

Õndsakskiitmised on Jeesuse kuulutuse kese ning need võtavad kokku ning viivad täiuseni Jumala antud tõotused Aabrahamist alates. Nad näitavad Jeesuse tõelist palet ja ehedat kristlikku elu. Nad toovad välja inimtegevuse viimse eesmärgi –  igavese õndsuse.

 
 

361. Mis seos on õndsakskiitmistel inimese püüdlusega õnne järele?

 

1718-1719, 1725

 

Õndsakskiitmised on vastus kaasasündinud õnnepüüdlusele, mille Jumal on pannud inimese südamesse, et teda enda poole tõmmata. Seda taotlust saab rahuldada ainult Jumal ise.

 
 

362. Mis on igavene õndsus?

 

1720-1724, 1727-1729

 

Igavene õndsus on Jumala nägemine igaveses elus, kus me saame täiel määral osa „jumalikust loomusest” (2Pt 1:4), Kristuse kirkusest ja Pühima Kolmainsuse elu rõõmust. See õnn ületab meie inimliku võimise. Ta on Jumala üleloomulik kingitus, mida me pole pälvinud, nagu ka arm, mis selleni viib. See tõotatav õnn seab meid silmitsi oluliste kõlbeliste valikutega maiste hüvede suhtes ning innustab armastama Jumalat üle kõige.

 
 

INIMESE VABADUS

 
 

363. Mis on vabadus?

 

1730-1733, 1743-1744

 

Vabadus on Jumala kingitud võime toimida või mitte toimida, teha seda või teist ning nõnda korda saata teadlikke tegusid omaenda vastutusel. Vabadus on inimlike tegude eriomane joon. Mida enam keegi teeb head, seda vabamaks ta muutub. Vabadus saavutab talle loomuomase täiuse, kui see on suunatud Jumalale, ülimale hüvele ja meie õndsusele. Vabadusega käib kaasas võimalus valida hea ja kurja vahel. Kurja valimine on vabaduse kuritarvitamine ning viib patu orjusse.

 
 

364.     Kuidas on seotud vabadus ja vastutus?

 

1734-1737, 1745-1746

 

Vabadus teeb inimesed oma tegude eest vastutavaks sel määral, kuivõrd need on tahtlikud, kuigi teadmatus, tähelepanematus, surve, hirm, ülemäärased tundeerutused või harjumus võivad süüd ja vastutust teo eest vähendada või mõnikord need ka tühistada.

 
 

365. Miks on igaühel õigus vabadusele?

 

1738, 1747

 

Õigus vabadusele on igaühel, sest seda ei saa lahutada inimese väärikusest. Seetõttu tuleb seda õigust alati austada, eriti kõlbelistes ja religioossetes küsimustes. Ilmalik võim peab õigust vabadusele tunnustama ja kaitsma ühise hüve ja õiglase ühiskonnakorra piirides.

 
 

366. Mis koht on inimese vabadusel päästmisplaanis?

 

1739-1742, 1748

 

Pärispatu tõttu on meie vabadus nõrgenenud. Järgnevad patud võimendavad seda nõrkust veelgi, kuid „Kristus on meid vabaduse jaoks vabastanud” (Gl 5:1). Tema armu läbi juhatab Püha Vaim meid vaimsesse vabadusse ning teeb meist Tema vabad kaastöölised Kirikus ja maailmas.

 
 

367. Mis annab inimese teole kõlbelise väärtuse?

 

1749-1754, 1757-1758

 

Inimese teod saavad kõlbelise väärtuse kolmest allikast: valitud objektist (tõeline või näiline hüve), tegutseja taotlusest (eesmärk, milleks tegutsetakse) ja tegevuse asjaoludest (kaasa arvatud teo tagajärjed).

 
 

368. Millal on tegu kõlbeliselt hea?

 

1755-1756, 1759-1760

 

Tegu on kõlbeliselt hea, kui ühtaegu on head niihästi selle objekt, taotlus kui ka asjaolud. Ainuüksi valitud objekt võib rikkuda kogu teo, isegi selle võimalikust heast taotlusest hoolimata. Ei ole lubatav teha kurja, et sellest võiks tõusta head. Kuri taotlus rikub teo isegi siis, kui objekt on iseenesest hea. Samas ei tee hea taotlus tegu heaks, kui teo objekt on kuri, sest eesmärk ei õigusta abinõu. Asjaolud võivad tegutseja vastutust vähendada või suurendada, ent ei saa muuta tegude endi kõlbelist väärtust; mitte kunagi ei saa nad teha heaks tegu, mis iseenesest on kuri.

 
 

369. Kas leidub tegusid, mis pole kunagi lubatavad?

 

1756, 1761

 

On tegusid, mis on iseenesest alati lubamatud oma objekti tõttu (näiteks jumalateotus, mõrv, abielurikkumine). Sellise teo valimine toob kaasa tahtehäire, s.t kõlbelise kurja, mida ei saa kunagi õigustada võimalikele headele tagajärgedele viitamisega.

 
 

TUNNETE KÕLBELINE VÄÄRTUS

 
 

370. Mis on tunded (ld passiones)?

 

1762-1766, 1771-1772

 

Tunded on emotsioonid, meeleliigutused ja kired – inimese psüühika loomuomased komponendid –, mis kallutavad inimese toimima või toimimata jätma sõltuvalt sellest, mida kogetakse heana või kurjana. Põhilised tunded on armastus ja vihkamine, himu ja hirm, rõõm, kurbus ja viha. Peamine tunne on armastus, mille kutsub välja hüve ligitõmme. Armastada saab ainult seda, mis on hea –tõeliselt või näiliselt.

 
 

371. Kas tunded on kõlbeliselt head või halvad?

 

1767-1770, 1771-1772

 

Tunded pole meeleliigutustena iseenesest head ega halvad. Nad on head, kui nad aitavad kaasa heale teole, ning nad on halvad vastupidisel juhul. Neid võib ülendada voorustesse kaasates või väärastada pahede läbi.

 
 

SÜDAMETUNNISTUS

 
 

372. Mis on südametunnistus?       

 

1776-1780, 1795-1797

 

Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda oma teo eest vastutust. Võttes kuulda oma südametunnistust, võib tark inimene kuulda Jumala häält, kes temaga räägib.

 
 

373. Mis tähendus on inimese väärikusel südametunnistuse jaoks?

 

1780-1782, 1798

 

Inimese väärikus nõuab õiget südametunnistust – mis tähendab, et see oleks kooskõlas sellega, mis mõistuse ja Jumala seaduse järgi on õiglane ja hea. Inimese isikuväärikuse tõttu ei saa kedagi sundida toimima tema südametunnistuse vastaselt ega ühise hüve raames takistada toimimast südametunnistusega kooskõlas, eriti religiooni valdkonnas.

 
 

374. Kuidas kujundatakse südametunnistus õigeks ja tõeseks?

 

1783-1788, 1799-1800

 

Õige ja tõese südametunnistuse kujundavad kasvatus, Jumala sõna tundmaõppimine ja Kiriku õpetus. Kujundamist toetavad Püha Vaimu annid ja nõuanded tarkadelt inimestelt. Inimese kõlbelisele kujunemisele aitab samuti kaasa palvetamine ja südametunnistuse läbiuurimine.

 
 

375. Millistest reeglitest peab südametunnistus alati kinni pidama?

 

1789

 

Kehtib kolm üldist reeglit: 1) ei tohi kunagi teha kurja, et sellest võiks tõusta head; 2) „Kõike, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!” (nn kuldreegel, Mt 7:12); 3) armastus käib alati läbi kaasinimese ja tema südametunnistuse austamise, kuid see ei tähenda millegi heaks tunnistamist, mis on tegelikult kuri.

 
 

376. Kas südametunnistus võib teha ekslikke otsuseid?

 

1790-1794, 1801-1802

 

Inimene peab alati alluma oma südametunnistuse kindlale otsusele, kuid ta võib teha ekslikke otsuseid põhjustel, mis ei pruugi teda alati vabastada isiklikust süüst. Siiski ei saa inimese süüks arvata kurja tegu, mis tulenes tahtmatust teadmatusest, ehkki tegu ise jääb ometi objektiivselt kurjaks. Seega tuleb südametunnistuse vigade parandamiseks näha vaeva.

 
 

VOORUSED

 

 

 
 

377. Mis on voorus (ld virtus)?       

 

1803, 1833

 

Voorus on harjumuspärane ja kindel kalduvus teha head. „Voorusliku elu eesmärk on saada Jumala sarnaseks” (Nyssa püha Gregorius). Voorused jagunevad inimlikeks ja jumalikeks.

 
 

378. Mis on inimlikud voorused?

 

1804, 1810-1811, 1834, 1839

 

Inimlikud voorused on mõistuse ja tahteharjumuspärased ja püsivad head omadused, mis juhivad meie tegusid, korrastavad meie kirgi ning suunavad meie käitumist mõistuse ja usu alusel. Need omandatakse ja neid tugevdatakse kõlbeliselt heade tegude kordamisega. Neid puhastab ja ülendab Jumala arm.

 
 

379. Millised on peamised inimlikud voorused?

 

1805, 1834

 

Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus.

 
 

* ld cardouksehing, sagar

 
 

380. Mis on mõistlikkus(ld prudentia)?

 

1806, 1835

 

Mõistlikkus kallutab mõistuse tundma igas olukorras ära seda, mis on meile tõeliselt hea ning valima õiged vahendid selle saavutamiseks. Mõistlikkus suunab teisi voorusi, näidates kätte nende korra ja määra.

 
 

381. Mis on õiglus (ld justitia)?

 

1807, 1836

 

Õiglus on kindel ja püsiv tahe anda igaühele, mis talle kuulub. Õiglust Jumala suhtes nimetatakse religiooni vooruseks.

 
 

382. Mis on meelekindlus(ld fortitudo)?

 

1808, 1837

 

Meelekindlus tagab, et raskes olukorras jäädakse kindlaks ja ollakse püsiv hea taotlemises. Meelekindlus ulatub isegi võimeni ohverdada vajaduse korral oma elu õige asja eest.

 
 

383. Mis on mõõdukus(ld temperantia)?

 

1809, 1838

 

Mõõdukus mahendab naudingute ligitõmmet; tagab, et loomusund allub tahtele, ning annab loodud asjade kasutamisele õige tasakaalu.

 
 

384. Mis on jumalikud (teologaalsed) voorused?

 

1812-1813, 1840

 

Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Need antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos Pühima Kolmainsusega. Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele. Need on tagatis sellele, et inimese olemises on kohal ja toimiv Püha Vaim.

 
 

385. Mis voorused on jumalikud?

 

1813, 1814

 

Jumalikud voorused on usk, lootus ja armastus.

 
 

386. Mis on usk?

 

1814-1816, 1842

 

Usk on jumalik voorus, mille läbi me usume Jumalasse ja kõigesse, mida Tema on meile ilmutanud ja Kirik meile uskumiseks esitab, sest Jumal on Tõde ise. Usu läbi usaldab inimene end vabatahtlikult Jumala hoolde. See, kes usub, püüab mõista ja teha Jumala tahtmist, sest usk on „tegev läbi armastuse” (Gl 5:6).

 
 

387. Mis on lootus?  

 

1817-1821, 1843

 

Lootus on jumalik voorus, mille läbi me ihkame ja loodame Jumalalt igavest elu kui õndsust, usaldades Kristuse tõotusi ja toetudes Püha Vaimu armu abile, et püsida ustavana maise elu lõpuni ja teenida õndsus välja.

 
 

388. Mis on armastus?

 

1822-1829, 1844

 

Armastus on jumalik voorus, mille läbi me armastame Jumalat üle kõige ning Jumala armastamise pärast oma kaasinimest nagu iseennast. Jeesus seab armastuse uueks käsuks, mis on kogu Seaduse täitumine. Armastus on „täiuslikkuse side” (vrd Kl 3:14), alus, millele on rajatud kõik teised voorused, mida ta elustab, innustab ja korrastab. „Kui mul ei oleks armastust, ei oleks ma midagi” ja „ma ei saavutaks midagi” (1Kr 13:1-3).

 
 

389. Mis on Püha Vaimu annid?

 

1830-1831, 1845

 

Püha Vaimu annid on püsivad valmisolekud, mis lasevad meil kuulekalt järgida Jumala sisendusi. Püha Vaimu ande on seitse: tarkus, mõistmine, nõu, meelekindlus, teadmine, vagadus ja jumalakartus.

 
 

390. Mis on Püha Vaimu viljad?

 

1832

 

Püha Vaimu viljad on täiuslikud omadused, mis on meis välja kujunenud kui igavese kirkuse esimesed viljad. Kiriku Pärimuse järgi on neid kaksteist: armastus, rõõm, rahu, kannatlikkus, lahkus, headus, pikameelsus, leebus, ustavus, tagasihoidlikkus, mõõdukus, suguline karskus (Gl 5:22-23, Vulgata alusel).

 
 

PATT

 
 

391. Mida nõuab meilt Jumala halastuse omaksvõtmine?

 

1846-1848, 1870

 

See nõuab meilt oma eksimuste tunnistamist ja pattude kahetsemist. Jumal ise oma Sõna ja Vaimuga paljastab meie patud ning annab meile südametunnistuse tõe ja andestuse lootuse.

 
 

392. Mis on patt?

 

1849-1851, 1871-1872

 

Patt on „Igavese Seadusega vastuolus seisev sõna, tegu või soov” (Püha Augustinus). Patt on Jumala solvamine allumatusega Tema armastusele. Patt haavab inimese olemust ja vigastab inimeste ühtekuuluvust. Kristus näitas oma Ristikannatuses, kui tõsine asi on patt ning võitis selle oma halastusega.

 
 

393. Kas patte on mitmesuguseid?

 

1852-1853, 1873

 

On väga mitmesuguseid patte. Neid võib liigitada objekti või selle järgi, missuguse vooruse või käsu vastu eksitakse. Nad võivad käia otseselt Jumala, kaasinimese või meie endi kohta. Neid võib jagada ka mõtte, sõna, teo või tegematajätmise pattudeks.

 
 

394. Kuidas eristatakse patte raskusastme alusel?

 

1854

 

Raskusastme järgi tehakse vahet surmapattude ja andestatavate pattude vahel.

 
 

395. Millal on tegemist surmapatuga?      

 

1855-1861, 1874

 

Surmapatt tehakse siis, kui esinevad üheaegselt järgmised asjaolud: eksitakse tähtsas asjas, täie teadmisega ja tahtliku nõustumisega. Selline patt hävitab meis armastuse, jätab meid ilma pühitsevast armust ning kahetsemata jäämise korral saadab meid Põrgusse, igavesse surma. Surmapatu saab üldise korra kohaselt andeks ristimise ja meeleparanduse sakramentide abil.

 
 

396. Millal on tegemist andestatava patuga?        

 

1862-1864, 1875

 

Andestatav patt, mis oma olemuselt on surmapatust erinev, tehakse siis, kui tegemist on vähem tähtsa asjaga või ka tähtsa asjaga, agajuhul, kui puudub täielik teadmine või täielik nõustumine. Andestatav patt ei katkesta liitu Jumalaga, küll aga nõrgestab armastust ja näitab loodud hüvede korrastamata himustamist. Ta takistab hinge edenemist vooruste praktiseerimisel ja kõlbeliselt heade tegude sooritamisel. See patt toob kaasa puhastava ajaliku karistuse.

 
 

397. Kuidas patt levib?

 

1865, 1876

 

Patt tekitab kalduvuse patustada, samade tegude kordamisest sünnib pahe.

 
 

398. Mis on pahed? 

 

1866-1867

 

Pahed on vooruste vastandid. Nad on rikutud harjumused, mis tumestavad südametunnistust ja kallutavad kurjusele. Pahesid võib seostada nn seitsme põhipatuga: uhkus, ihnsus, kadedus, viha, himurus, õgardlus, laiskus.

 
 

399. Kas me vastutame teiste inimeste pattude eest?

 

1868

 

Me vastutame nende eest juhul, kui me neile süüdivalt kaasa aitame.

 
 

400. Mis on patu struktuurid?       

 

1869

 

Patustruktuurid on ühiskondlikud olukorrad ja institutsioonid, mis on vastuolus Jumala seadusega. Need on isiklike pattude väljendus ja tulemus.

 
 

2. ptk INIMÜHISKOND

 

INIMISIK JA ÜHISKOND

 
 

401. Milles seisneb inimese ühiskondlikkus?        

 

1877-1880, 1890-1891

 

Koos isikliku kutsega õndsusele on inimese loomuse ja kutsumuse olemuslikuks osaks ka kogukondlikkus: on ju kõik kutsutud taotlema sama eesmärki – Jumalat ennast. On olemas mõningane sarnasus Jumala isikute osaduse ja vennalikkuse vahel, mis inimestel tuleb omavahel luua tões ja armastuses. Kaasinimese armastamine on Jumala armastamisest lahutamatu.

 
 

402. Mis suhe valitseb inimese ja ühiskonna vahel?

 

1881-1882, 1892-1893

 

Inimene kui isikon ja peab olema kõigi ühiskondlike institutsioonide alus, kandja ning eesmärk. Mõned inimkooslused, näiteks perekond ja kodanikuühiskond, on inimesele hädavajalikud. Kasulikud on ka teised riikliku ja rahvusvahelise tasandi ühendused, mis austavad subsidiaarsuse põhimõtet.

 
 

403. Mis on subsidiaarsuse põhimõte?

 

1883-1885, 1894

 

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei tohi kõrgema astme kogukond võtta üle madalama tasandi kogukonna ülesandeid ega jätta teda ilma võimust, vaid kõrgem aste peab vajaduse korral madalamat toetama.

 
 

404. Mis on veel vajalik tõelise ühiskonna jaoks?

 

1886-1889, 1895-1896

 

Tõeline ühiskond nõuab õigluse austamist, õiglast väärtuste hierarhiat ning ainelise ja tungidega seotu allutamist sisemisele ja vaimsele. Eriti seal, kus patt on ühiskonna seisundit väärastanud, on hädavajalik kutsuda inimesi oma südames pöörduma ning Jumala armu paluma, et saavutada ühiskondlikud muutused, mis tõesti teenivad iga inimest tema terviklikkuses. Suurim ühiselu käsk on armastus. See nõuab õiglast käitumist ja teeb selle võimalikuks.

 
 

OSAVÕTT  ÜHISKONNAELUST

 
 

405. Millel põhineb ühiskondlik võim?

 

1897-1902, 1918-1920

 

Iga inimkogukond vajab õiguspärast võimu, mis hoiab alal korda ning aitab kaasa ühise hüve teostumisele. Sellise võimu alus asub inimloomuses, sest see vastab Jumala seatud korrale.

 
 

406. Millal rakendatakse võimu õiguspäraselt?

 

1901, 1903-1904, 1921-1922

 

Võimu rakendatakse õiguspäraselt, kui see toimub ühise hüve huvides ning selleks kasutatakse kõlbeliselt lubatud vahendeid. Seetõttu peavad poliitilised režiimid olema määratletud oma kodanike vabade otsustega ning austama seaduslikkuse põhimõtet, mille kohaselt on ülimuslik seadus, aga mitte inimeste suvaline tahe. Ebaõiglased seadused ning meetmed, mis on vastuolus kõlbluskorraga, ei ole südametunnistusele siduvad.

 
 

407. Mis on ühine hüve?

 

1905-1906, 1924

 

Ühise hüve all mõistetakse kõiki neid ühiskonnaelu tingimusi ühtekokku, mis võimaldavad nii inimrühmadel kui ka üksikutel inimestel saavutada oma täiuslikkus.

 
 

408. Mis kuulub ühisesse hüvesse?

 

1925

 

Ühisesse hüvesse kuulub isiku põhiõiguste austamine ja edendamine, isiku ja ühiskonna vaimsete ja ajalike hüvede arendamine ning rahu ja kõikide julgeolek.

 
 

409. Kus teostub ühine hüve kõige täielikumal viisil?     

 

1910-1912, 1927

 

Ühine hüve teostub kõige täielikumalt nendes poliitilistes kogukondades, mis kaitsevad ja edendavad oma kodanike ja vaherühmade hüve, unustamata kogu inimkonna üleüldist hüve.

 
 

410. Kuidas saab võtta osa ühise hüve teostamisest?

 

1913-1917, 1926

 

Iga inimene võtab osa ühise hüve edendamisest vastavalt oma kohale ja rollile, austades õiglasi seadusi ja hoolitsedes nende valdkondade eest, mille eest tema on isiklikult vastutav – nagu perekond ja amet. Kodanikud peaksid võtma aktiivselt osa avalikust elust nii palju kui võimalik.

 
 

SOTSIAALNE ÕIGLUS

 
 

411. Kuidas tagab ühiskond sotsiaalse õigluse?

 

1928-1933, 1943-1944

 

Ühiskond tagab sotsiaalse õigluse, kui ta austab inimväärikust ja inimõigusi ühiskonna enda tõelise eesmärgina. Lisaks püüdleb ühiskond sotsiaalse õigluse poole, mis on seotud ühise hüvega ja võimu teostamisega, kui ta loob tingimused, mis võimaldavad üksikisikutel ja kooslustel saavutada seda, millele neil on õigus.

 
 

412. Millel põhineb inimeste võrdsus?

 

1934-1935, 1945

 

Kõik inimesed on väärikuse ja põhiõiguste poolest võrdsed, sest nad on loodud ühe Jumala näo järgi, neil on ühesugune mõistuslik hing, üks loomus ja päritolu ning ühine kutsumus taevasele õndsusele Kristuses, ainsas Päästjas.

 
 

413. Kuidas tuleb suhtuda ühiskondlikku ebavõrdsusse?          

 

1936-1938, 1946-1947

 

Kristuse Rõõmusõnumile otseselt vastanduv, õigluse, inimväärikuse ja rahu vastane ühiskondlik ja majanduslik ebavõrdsus mõjutab miljoneid inimesi. Ent on olemas ka erisugustest asjaoludest põhjustatud inimestevahelised erinevused, mis vastavad Jumala kavatsustele. Jumal tahab, et iga inimene saaks teistelt seda, mida ta vajab, ning et need, kes on saanud erilised annid, jagaksid neid teistega. Sellised erinevused julgustavad ja tihti kohustavad inimesi suuremeelsusele, lahkusele ja hüvede jagamisele ning aitavad ka kultuuridel vastastikku rikastuda.

 
 

414. Milles avaldub solidaarsus inimeste vahel?

 

1939-1942, 1948

 

Solidaarsus, mis pärineb inimlikust ja kristlikust vendlusest, avaldub eeskätt hüvede õiglases jagamises, töö õiglases tasumises ning õiglasema ühiskonnakorra poole püüdlemises. Solidaarsuse voorustähendab ka usu vaimulike hüvede jagamist, mis on isegi tähtsam kui aineliste hüvede jagamine.

 
 

3. ptk JUMAL PÄÄSTAB: SEADUS JA ARM

 

KÕLBLUSSEADUS

 
 

415. Mis on kõlblusseadus?

 

1950-1953, 1975-1978

 

Kõlblusseadus on Jumala tarkuse tegu. Ta kirjutab ette rajad ja käitumisreeglid, mis viivad tõotatud õndsusse ning keelab rajad, mis viivad Jumalast eemale.

 
 

416. Milles seisneb loomupärane kõlblusseadus?

 

1954-1960, 1978-1979

 

See Looja poolt iga inimese südamesse kirjutatud seadus on osalemine Jumala tarkuses ja headuses. Ta väljendab algset kõlbelist tunnetust, mis võimaldab mõistusega teha vahet hea ja kurja vahel. Ta on üldkehtiv ja muutumatu ning määrab ära aluse niihästi üksikisiku kohustustele ja põhiõigustele kui ka ühiskonnale ja  tsiviilseadustele.

 
 

417. Kas loomuseadust tunnevad kõik?

 

1960

 

Patu tõttu ei taju kõik inimesed alati loomuseadust või siis ei tunnusta seda ühtviisi selgelt ja vahetult.

 
 

Sel põhjusel “kirjutas Jumal käsulaudadele Seaduse, mida inimesed ei osanud lugeda oma südameist”. (Püha Augustinus)

 
 

418. Mis suhe on loomuseaduse ja Vana Seaduse vahel?

 

1961-1962, 1980

 

Vana Seadus on ilmutatud Seaduse esimene aste. Ta väljendab paljusid tõdesid, milleni võib mõistusega jõuda loomulikul teel ning mida päästeleping seega kinnitab ja kehtivaks kuulutab. Tema kõlblusnormid võtab kokku dekaloogi kümme käsku, mis paneb aluse inimese kutsumusele – kirjutab ette, mis on Jumala ja kaasinimese armastamises olemuslik, ning keelab ära, mis sellele vastu käib.

 
 

419. Mis koht on Vanal Seadusel päästmisplaanis?

 

1963-1964, 1981-1982

 

Vana Seadus võimaldas mõista paljusid mõistusele tabatavaid tõdesid, näitas, mis tuleb teha ja mis tegemata jätta, ning eelkõige valmistas kogenud õpetajana ette meeleparandust ja Hea Sõnumi omaksvõtmist ning kallutas inimesed sellele. Kuigi Vana Seadus oli püha, vaimne ja hea, oli see siiski ebatäiuslik, sest iseenesest ei andnud ta tugevust ja Vaimu armu enda järgimiseks.

 
 

420. Mis on Uus Seadus ehk Evangeeliumiseadus?

 

1965-1972, 1977, 1983-1985

 

Kristuse kuulutatud ja täidetud Uus Seadus ehk Evangeeliumiseadus on jumaliku seaduse – nii loomuseaduse kui ilmutatud seaduse – täidesaatmine ja täius. Selle kokkuvõtteks on käsk armastada Jumalat ja kaasinimest ning armastada üksteist nii, nagu Kristus on meid armastanud. See on ühtlasi meie sisemine reaalsus: Püha Vaimu arm, mis teeb sellise armastuse võimalikuks. See on „vabaduse seadus” (Jk 1:25), sest ta kallutab meid armastuse ajendusel tegutsema sundimatult.

 
 

Uus Seadus on põhiliselt seesama Püha Vaimu arm, mis saab osaks neile, kes usuvad Kristusesse. (Aquino püha Thomas)

 
 

421. Kust võib leida Uue Seaduse?

 

1971-1974, 1986

 

Uue Seaduse võib leida Kristuse elust tervikuna ja Tema kuulutusest ning apostlite moraaliõpetusest. Selle põhiväljendus on Mäejutlus.

 
 

ARM JA ÕIGEKSMÕISTMINE

 
 

422. Mis on õigeksmõistmine?

 

1987-1995, 2017-2020

 

Õigeksmõistmine on Jumala armastuse õilsaim tegu. See on Jumala halastav ja tasuta tegu, mis annab andeks meie patud ning teeb meid kogu meie olemuses õigeks ja pühaks. See sünnib Püha Vaimu armu läbi, mille on meie jaoks välja teeninud Kristus oma Kannatusega ning mis antakse meile ristimises. Õigeksmõistmisest algab inimese vaba vastus, s.t usk Kristusesse, ning koostöö Püha Vaimu armuga.

 
 

423. Mis on õigeksmõistev arm?

 

1996-1998, 2005, 2021

 

See arm on and, mida me pole pälvinud ja millega Jumalvõtab meid osalema Pühima Kolmainsuse elus ning annab meile võime tegutseda Tema armastusest. Seda armu nimetatakse ka pühitsevaks, jumalikustavaksvõi püsiarmuks, sest see pühitseb ja teeb Jumala sarnaseks. Ta on üleloomulik, sest sõltub täielikult Jumala vabast algatusest (me pole seda pälvinud) ning ületab inimeste mõistuse ja tahtejõu võimalused. Seepärast jääb ta väljapoole meie kogemust.

 
 

424. Milliseid armu liike veel on?

 

1999-2000, 2003-2004, 2023-2024

 

Lisaks pühitsevale armule on veel nn aktuaalne arm (and eriliste olukordade jaoks), sakramentaalne arm (iga sakramendi jaoks) ja karisma (and, mis on mõeldud Kiriku ühiseks hüveks). Viimasesse liiki kuulub ka seisusearm kiriklike teenistuste ja argielu eest vastutajaile.

 
 

425. Mis suhe on armu ja inimese vabaduse vahel?

 

2001-2002, 2022

 

Arm käib meie vaba vastuse eel, valmistab selle ette ning toob esile. Ta vastab inimvabaduse sügavatele igatsustele, kutsub seda koostööle ja viib täiuse poole.

 
 

426. Mis on teene?   

 

2006-2010, 2025-2026

 

Üldiselt viitab teene õigusele saada hea teo eest teenitud tasu. Jumalalt ei saa me tegelikult endale midagi teenida, sest kõik, mis meil on, oleme saanud Jumalalt tasuta. Sellest hoolimata annab Ta meile siiski võimaluse pälvida teeneid, kui me ühineme Kristuse armastusega, mis on meie teenete allikas Jumala ees. Teened heade tegude eest võlgneme seega eelkõige Jumala armule – ning alles siis oma vabale tahtele.

 
 

427. Milliseid hüvesid saame endale teenida?

 

2010-2011, 2027

 

Püha Vaimu sisendusel saame teenida nii endale kui teistele armu, mis aitab inimest pühitseda ja igavesse ellu jõuda. Samuti võime teenida ajalikke hüvesid, mis Jumala kava kohaselt on meile kasuks. Mitte keegi ei suuda aga teenida esmast armu, millest algab pöördumine ja õigeksmõistmine.

 
 

428. Kas kõik on kutsutud kristlikule pühadusele?

 

2012-2016, 2028-2029

 

Kõik usklikud on kutsutud kristlikule pühadusele. See on kristliku elu ja armastuse täius, mis saavutatakse lähedases ühenduses Kristusega ja Tema läbi Pühima Kolmainsusega. Kristlase tee pühadusele kulgeb Risti kaudu ja selle lõpp on õigete ülestõusmine, mil Jumal saab kõigeks kõiges.

 
 

KIRIK – EMA  JA ÕPETAJA

 
 

429. Kuidas toidab Kirik kristlase kõlblust?        

 

2030-2031, 2047

 

Kirik on see kogukond, milles kristlane võtab vastu Jumala sõna, „Kristuse seaduse” (Gl 6:2) õpetused ja sakramentide armu. Kristlased on ühendatud Kristuse euharistilise Ohvriga sel viisil, et nende kõlbeline elu on vaimne jumalateenistus. Nad õpivad pühadust ülipüha Neitsi Maarja ja pühakute elu eeskujust.

 
 

430. Miks Kiriku Õpetusamet käsitleb kõlblust?

 

2032-2040, 2049-2051

 

Õpetusameti ülesanne on kuulutada usku, mida tuleb uskuda ja ellu rakendada. See laieneb ka loomuseaduse erilistele nõuetele, millest kinnipidamine on pääsemiseks hädavajalik.

 
 

431. Mis on Kiriku käskude eesmärk?

 

2041, 2048

 

Kiriku viis käsku on mõeldud kindlustama usklikele nende vähimat hädavajalikku osadust palvevaimus ja sakramentides, püüet kõlblusele ning kasvamist Jumala ja kaasinimese armastamises.

 
 

432. Mis on  Kiriku viis käsku?

 

2042-2043

 

Need on: 1. Osaleda pühal Missal pühapäeval ja suurematel kirikupühadel ning jätta kõik tööd-tegemised, mis võiksid häirida nende päevade pühadust.  2. Vähemalt kord aastas – meeleparandust vastu võttes – pihtida oma patud.  3. Võtta vastu püha Armulaud vähemalt ülestõusmisajal.  4. Pidada Kiriku seatud paastu- ja lihast loobumise päevi.   5. Toetada jõukohaselt Kirikut tema materiaalsetes vajadustes.

 
 

433. Miks on kristlikult kõlbeline eluviis Evangeeliumi kuulutamise juures vältimatu?

 

2044-2046

 

Kui kristlaste elu kasvab kokku Issanda Jeesuse eluga, siis tõmbavad nad teisi kaasa usule tõelisse Jumalasse, ehitavad Kirikut, täidavad maailma Evangeeliumi vaimuga ning kiirendavad Jumalariigi tulemist.

Teine osa. Teine jagu. KIRIKU SEITSE SAKRAMENTI

Teine osa. RISTIUSU SALADUSE PÜHITSEMINE

 

Teine jagu.  KIRIKU SEITSE SAKRAMENTI

 

250. Kuidas sakramente liigitatakse?

 

1210-1211

 

Sakramendid jagunevad sisenemissakramentideks (ristimine, kinnitamine ja Euharistia (Armulaud)), tervendussakramentideks (meeleparandus, haigete salvimine) ning osadust ja missiooni teenivateks sakramentideks (vaimulik seisus, abielu). Sakramendid puudutavad kõiki kristliku elu tähtsaid asjaolusid, kõik nad koonduvad Euharistia ümber, mis Aquino püha Thomase sõnutsi on „nende eesmärk”.

 
 

1. ptk SISENEMISSAKRAMENDID

 
 

251. Kuidas toimub sisenemine kristlikku seisundisse (initsiatsioon)?

 

1212, 1275

 

Kristlikusse seisundisse sisenetakse sakramentidega, mis rajavad kristliku elu aluse: ristimises uuesti sündinud usklikke tugevdab kinnitamine ja seejärel toidab Euharistia.

 

 

 

RISTIMISE SAKRAMENT

 
 

252. Mis on esimene sisenemissakrament?           

 

1213-1216, 1276-1278                          

 

Seda sakramenti kutsutakse ristimiseks. Tema keskne toiming on „vettekastmine”. Vee all ühineb ristitav Kristuse Surmaga ning tõuseb koos Temaga veest juba kui „uus loodu” (2Kr 5:17). Ristimist nimetatakse ka „uuestisünni pesemise” ja „Pühas Vaimus uuendamise” (Tt 3:5) ning „valgustuse” sakramendiks, sest ristitud inimesed on „valguse lapsed” (Ef 5:8).

 
 

253. Kuidas kuulutab ristimist ette Vana Leping?

 

1217-1222

 

Vanas Lepingus leidub mitmeid ristimist ettekuulutavaid märke: vesi, elu ja surma allikas; Noa laev, pääs uputuse käest; minek läbi Punase mere, Iisraeli vabanemine orjusest; Jordani jõe ületamine, Iisraeli jõudmine Tõotatud Maale, mis on igavese elu sümbol.

 
 

254. Kes viis täide Vana Lepingu ettekuulutused?

 

1223-1225

 

Kõik Vana Lepingu ettekuulutused said täielikult teoks Jeesuses Kristuses. Oma avaliku tegevuse alguses laskis Ta end Ristija Johannesel ristida Jordani jões. Ristil voolas Tema läbitorgatud küljest veri ja vesi – Euharistia ja ristimise märgid. Surnuist ülestõusnuna andis Ta apostlitele ülesande: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Mt 28:19).

 
 

255. Mis ajast peale ja kellele jagab Kirik ristimise sakramenti?

 

1226-1228

 

Nelipühist peale jagab Kirik ristimise sakramenti kõikidele, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse.

 
 

256. Mis on ristimistalituse keskne osa?

 

1229-1245, 1278

 

Selle sakramendi keskne osa on, et ristitav kastetakse üleni vette või valatakse vett tema pähe, kutsudes Isa ja Poja ja Püha Vaimu nime. 

 
 

257. Kes võib ristimist vastu võtta?           

 

1246-1252

 

Ristimist võib vastu võtta iga inimene, kes ei ole veel ristitud.

 
 

258. Miks Kirik ristib ka lapsi?

 

1250, 1282

 

Kirik ristib lapsi, sest nad sünnivad pärispatu seisundis. Nad tuleb vabastada Kurja võimu alt ja tuua vabaduse valda, mis kuulub Jumala lastele.

 
 

259. Mida nõutakse ristitavalt?

 

1253-1255

 

Igalt ristitavalt nõutakse usu tunnistamist. Täiskasvanu teeb seda ise, lapse ristimisel aga tunnistavad usku tema vanemad ja Kirik. Ka vaderid ja kiriklik kogukond kannavad vastutust nii ristimise ettevalmistamise (katehhumenaadi) kui ka ristimises saadud usu ja armu hoidmise ja kasvamise eest.

 
 

260. Kes tohib ristida?

 

1256, 1284

 

Tavaliselt ristib piiskop või preester, Ladina Kirikus ka diakon. Hädavajaduse korral võib ristida iga inimene, kui tal on sama taotlus, mis Kirikul. Selleks valatakse vett ristitava pähe ja lausutakse Kolmainsusele pühendamist väljendavad ristimissõnad: „Mina ristin sind Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.”

 
 

261. Kas ristimine on pääsemiseks hädavajalik?

 

1257, 2377

 

Ristimine on pääsemiseks hädavajalik kõigile neile, kellele on kuulutatud Evangeeliumi ning kellel on olnud võimalus endale seda sakramenti paluda.

 
 

262. Kas ka ristimata inimene võib pääseda?

 

1258-1261, 1281, 1283

 

Kuna Kristus suri kõigi päästmiseks, võivad pääseda need, kes surevad usu eest (vereristimine), samuti katehhumeenid (usuõppijad) ja kõik need, kes ka Kristust ja Kirikut tundmata otsivad ikkagi (armu mõjul) siiralt Jumalat, püüdes teha Tema tahtmist (sooviristimine). Ristimata surnud lapsed usaldab Kirik oma liturgias Jumala halastuse hoolde.

 
 

263. Mis toime on ristimisel?

 

1262-1274, 1279-1280

 

Ristimine kustutab pärispatu, kõik isiklikud patud ja patukaristused ning annab ristitule osaluse Kolmainsuse jumalikus elus. See sünnib pühitseva ja õigeksmõistva armu toimel, mille läbi saadakse Kristuse ja Kiriku liikmeks ning Kristuse preestriameti osaliseks. Ristimine loob ka aluse osaduseks kõigi kristlastega, annab jumalikud voorused ning Püha Vaimu annid. Ristitu kuulub jäädavalt Kristusele. Ta kannab Kristuse kustutamatut märki (sakramentaalne pitser). 

 
 

264. Mis tähendus on ristimisega saadud nimel?

 

2156-2159, 2165-2167

 

See nimi on tähtis, sest Jumal tunneb igaüht meist nimepidi, s.t meie isikute  ainulaadsuses. Ristimisega saab kristlane oma Kiriku-nime. Eelistama peaks mõne pühaku nime, kes oleks ristitule pühaduse eeskujuks ja kindlustaks talle eestkoste Jumala ees.

 
 

KINNITAMISE SAKRAMENT

 
 

265. Mis koht on kinnitamisel Jumala päästmisplaanis?

 

1285-1288, 1315

 

Vana Lepingu prohvetid kuulutasid ette, et Issanda Vaim jääb püsima Messia ja kogu Tema rahva peale. Kogu Jeesuse elu ja missioon kulgesid täielikus Püha Vaimu osaduses. Nelipühil võtsid apostlid vastu Püha Vaimu ning hakkasid kuulutama „Jumala suuri tegusid” (Ap 2:11). Käte pealepanemisega kinkisid nad vastristituile Püha Vaimu. Kirik on jäänud läbi sajandite ikka selles Vaimus elama ning seda oma lastele jagama.

 
 

266. Miks nimetatakse seda sakramenti kinnitamiseks ehk salvimiseks?

 

1289

 

Seda nimetakse kinnitamiseks, sest ta kinnitab ja kasvatab ristimisel saadud armu. Idakirikud nimetavad seda salvimiseks (kr chrismation) – olulise talituse järgi, mis kasutab püha mürri või kriisami õli.

 
 

267. Mis on kinnitamistalituse keskne osa?

 

1290-1301, 1318, 1320-1321

 

Kinnitamise keskne osa on salvimine püha kriisamiga (piiskopi pühitsetud oliiviõli ja palsami segu), mis toimub sakramendi jagaja käe pealepanemise ja jagamissõnade lausumisega. Ladina riituses salvitakse ristitu laupa ja öeldakse: „Võta vastu Püha Vaimu anni pitser.” Bütsantsi riituses salvitakse ka teisi kehaosi, lausudes: „Püha Vaimu anni pitserimärk.”

 
 

268. Mis toime on kinnitamisel?

 

1302-1305, 1316-1317

 

Kinnitamine toob kaasa Püha Vaimu erilise väljavalamise, nagu see juhtus Nelipühil. See väljavalamine jätab hinge kustutamatu pitseri ning kasvatab ristimisel saadud armu. Kinnitamine teeb sügavamalt Jumala lapseks, liidab kindlamini Kristuse ja Kirikuga ning elustab hinges Püha Vaimu ande. Ta annab erilist jõudu tunnistada ristiusku.

 
 

269. Kes võib seda sakramenti vastu võtta?

 

1306-1311, 1319

 

Seda sakramenti võib vastu võtta juba ristitud inimene, kes peakski seda tegema – aga ainult üks kord. Tõhusaks kinnitamise vastuvõtmiseks peab kinnitatav viibima armuseisundis.

 
 

270. Kes jagab kinnitamise sakramenti?

 

1312-1314

 

Kinnitamise algne jagaja on piiskop. Sel viisil tehakse ilmsiks kinnitatava koht Kiriku apostellikus mõõtmes. Kui kinnitamist jagab preester – mis on tavaks Ida- ja erandiks Läänekirikus –, siis väljendab kinnitatava sidet piiskopi ja Kirikuga preestri isik, kes on piiskopi abiline, ja piiskopi poolt pühitsetud kriisamiõli.

 
 

EUHARISTIA (ARMULAUASAKRAMENT)

 
 

271. Mis on Euharistia?

 

1322-1323, 1409

 

Euharistia on Issand Jeesuse Ihu ja Vere ohverdamine, mille Tema seadis Ristiohvri jäädvustamiseks läbi aegade, kuni Tema Taastulemiseni kirkuses. Nõnda usaldas Ta oma Surma ja Ülestõusmise mälestamise Kiriku hoolde. Euharistia on ühtsuse märk, armastuse side, Paasasöömaaeg, millel Kristus toidab endaga ristitut, täidab tema meele armuga ning annab talle tulevase kirkuse pandi.

 
 

272. Millal seadis Jeesus Kristus Euharistia?

 

1323, 1337-1340

 

Jeesus seadis Euharistia Suurel Neljapäeval, „sel ööl, mil Ta ära anti” (1Kr 11:23), kui Ta pidas apostlitega Viimset Õhtusöömaaega.

 
 

273. Kuidas seadis Kristus Euharistia?

 

1337-1340, 1365, 1406

 

Kui Tema ja Ta apostlid olid kogunenud ülemisse kambrisse, võttis Jeesus leiva, murdis sellest, ulatas neile ja ütles: „Võtke ja sööge sellest kõik: see on minu Ihu, mis teie eest antakse.” Seejärel võttis Ta veinikarika ja lausus: „Võtke ja jooge sellest kõik: see on Uue ja Igavese Lepingu karikas, minu Veri, mis teie ja paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks. Tehke seda minu mälestuseks.”

 
 

274. Mida tähendab Euharistia Kiriku elus?

 

1324-1327, 1407

 

Euharistia on kogu kristliku elu allikas ja tipp. Euharistias saavutab kõrgpunkti nii Jumala pühitsustegevus meie suhtes kui Tema kummardamine meie poolt. Euharistias sisaldub Kiriku kogu vaimulik aare – Kristus ise, meie Paasatall. Euharistias väljendub ja saab teoks Jumala rahva ühtsus ja osadus Jumala eluga. Euharistiat pühitsedes ühineme juba nüüd taevase liturgiaga ning saame eelaimuse igavesest elust.

 
 

275. Mis on selle sakramendi nimed?

 

1328-1332

 

Selle sakramendi ammendamatu rikkus väljendub erinevates nimedes, mis rõhutavad tema eri tahke. Kõige levinumad nimed on Euharistia, püha Missa, Issanda söömaaeg, Leivamurdmine, Tänutoomine, Issanda Kannatamise, Surma ja Ülestõusmise mälestus, püha Ohver, püha ja jumalik Liturgia, püha Müsteerium, Pühim Altarisakrament, püha Kommunioon.

 
 

276. Mis koht on Euharistial Jumala päästmisplaanis?

 

1333-1344, 1406

 

Vanas Lepingus kuulutas Euharistiat ette eelkõige Paasasöömaaeg, mida juudid pühitsesid kord aastas hapendamata leibadega, et mälestada oma kunagist kiirustamist põgenemisel Egiptusest vabadusse. Jeesus kuulutas Euharistiat ette oma õpetuses ning seadis selle, kui pühitses Viimsel Õhtusöömaajal oma apostlitega Paasasöömaaega. Kirik,ustavana Issanda käsule „Tehke seda minu mälestuseks!” (1 Kr 11, 24), on pühitsenud Euharistiat alati, eelkõige pühapäeval, mis on Jeesuse Ülestõusmise päev.

 
 

277.  Kuidas pühitsetakse Euharistiat?

 

1345-1355, 1408

 

Euharistia koosneb kahest peamisest osast, mis kokku moodustavad ühe ühtse teenistuse. Sõnaliturgias kuulutatakse ja kuulatakse Jumala sõna. Tänuliturgias (kr Eucharistia tänupalve, tänutoomine) tuuakse annid – leib ja vein –,  lausutakse pühitsussõnu (konsekratsioonisõnu) sisaldav anafoor (missakaanon) ja jagatakse Armulauda.  

 
 

278. Kes pühitseb Euharistiat?

 

1348, 1410-1411

 

Euharistiat pühitseb kehtivalt ametissepühitsetud preester (piiskop või preester), kes teeb seda Kristuse – Kiriku Pea – isikus ja Kiriku nimel.

 
 

279. Millised ained on Euharistia pühitsemiseks olemuslikud ja hädavajalikud?       

 

1350, 1412

 

Need olemuslikud annid on nisuleib ja viinamarjavein.

 
 

280. Mil viisil on Euharistia Kristuse Ohvri mälestamine?         

 

1356-1367, 1412

 

Euharistiaon mälestamine selles mõttes, et ta toob reaalselt ja tegusalt kohale Ohvri, mille tõi Kristus Ristil Isale üks kord ja igaveseks kogu inimkonna eest. Püha Euharistiaohverduslik olemus on ilmne selle seadmissõnades endis: „See on minu Ihu, mis teie eest antakse… See karikas on uus leping minu Veres, mis teie eest valatakse” (Lk 22:19-20). Ristiohver ja Euharistia Ohver on üks ja seesama Ohver. Ohver ja ohverdaja on sama,  erineb vaid ohverdamise viis: verine Ristil ja veretu Euharistias.

 
 

281. Mil viisil võtab Kirik osa euharistilisest Ohvrist?

 

1368-1372, 1414

 

Euharistial saab Kristuse Ohvrist ka Tema Ihu liikmete ohver. Usklike elu, nende ülistus, kannatus, eestpalve ja töö saavad üheks Kristuse omaga. Ohvrina tuuakse Euharistia kõikide – nii elavate kui surnud usklike eest, nende pattude hüvitamiseks ning selleks, et saada Jumalalt vaimulikke ja ajalikke hüvesid. Kristuse ohvrianniga liitub ka taevane Kirik.

 
 

282. Kuidas Kristus on kohal Euharistias (Armulauasakramendis)?   

 

1373-1375, 1413

 

Kristus on Armulauasakramendis kohal ainulaadsel ja võrreldamatul viisil. Ta kohalolek on tõeline, reaalne ja substantsiaalne – Tema Ihu ja Verd ning Tema hinge ja jumalikkust hõlmav. Nõnda on Armulauas sakramentaalsel viisil – armulaualeiva ja -veini kujude all – kohal kogu Kristus, Jumal ja inimene.

 
 

283. Mis on olemusmuutus (transsubstantsiatsioon)?

 

1376-1377, 1413

 

Olemusmuutus tähendab, et leib muutub olemuselt Kristuse Ihuks ja vein Tema Vereks. Neid muudab Kristuse sõnade ja Püha Vaimu toime kaanonipalves. Leiva ja veini – armulauaandide kujude – välised omadused seejuures ei muutu.  

 

284. Kas leivamurdmine jagab Kristuse osadeks?

 

1377, 1390

 

Leivamurdmine ei jaga Kristust. Ta on tervikuna ja täielikult olemas igas armulauaanni kujus ning nende igas osas.

 
 

285. Kui kauaks jääb Kristus kohale Armulauasakramendis?

 

1377

 

Kristuse kohalolek Armulauasakramendis kestab nii kaua, kui on alles armulauaandide kujud.

 
 

286. Millist austust tuleb osutada Armulauasakramendile?

 

1378-1381, 1418

 

Nii Armulaua pühitsemisel püha Missa ajal kui väljaspool seda on kohane selle  sakramendi kummardamine (latria), ülistus, mida tohib osutada ainuüksi Jumalale. Kirik hoiab suurima hoolega alles pühitsetud Hostiat, viib seda haigetele ja teistele, kes ei saa Missal osaleda, toob Ta pidulikuks kummardamiseks välja usklikele ja kannab protsessioonidel. Kirik innustab sageli külastama ja austama tabernaaklis hoitud Pühimat Altarisakramenti.

 
 

287. Miks on Euharistia Paasasöömaaeg?

 

1382-1384, 1391-1396

 

Euharistia on Paasasöömaaeg, sest Kristus toob selles sakramentaalselt kohale oma  paasa, jagab meile toidu ja joogina oma Ihu ja Verd, ühendab meid selles Ohverduses endaga ja omavahel.

 
 

288. Mis tähendus on altaril?

 

1383, 1410

 

Altar kujutab Kristust ennast, kes on kohal niihästi kui ohvriand (ohverdamise altar) kui ka meile kingitud taevane roog (altar kui Issanda laud).

 
 

289. Millal kohustab Kirik oma liikmeid Euharistias osalema?

 

1389, 1417

 

Kirik kohustab oma liikmeid võtma osa Euharistiast igal pühapäeval ja seatud kirikupühadel, kuid soovitab seda teha ka teistel päevadel.

 
 

290. Millal tuleb võtta vastu püha Armulauda?

 

1389, 1417

 

Kirik soovitab, et usklikud, kui nad on nõutavas seisundis, võtaksid püha Armulauda vastu alati, kui nad osalevad pühal Missal. Kohustuslik  on see vähemalt üks kord aastas  ülestõusmisajal.

 
 

291. Mida nõutakse neilt, kes võtavad vastu püha Armulauda?

 

1385-1388, 1415

 

Et võtta vastu püha Armulauda, tuleb olla täies osaduses katoliku Kirikuga ja viibida armuseisundis – enda teada vaba surmapatust. Enda teada rasket pattu teinu peab enne Armulauda esmalt vastu võtma meeleparanduse sakramendi. Samuti on püha Armulaua vastuvõtmiseks tähtis keskendumise ja palve vaim, Kiriku poolt ettenähtud paastu pidamine ning sobiv kehaline olek (hoiak, riietus) kui märk aukartusest Kristuse ees.

 
 

292. Mis on püha Armulaua viljad?

 
 

1391-1397, 1416

 

Püha Armulaud süvendab meie ühtsust Kristuse ja Tema Kirikuga. Ta hoiab alal ja uuendab ristimise ja kinnitamisega saadud armuelu ning kasvatab meie kaasinimesearmastust. Ta tugevdab meie armastust, kustutab kerged patud ning hoiab meid tulevikus eemal surmapattudest.

 
 

293. Millal on võimalik jagada püha Armulauda teistele kristlastele?

 

1398-1401

 

Katoliku vaimulikud tohivad püha Armulauda korrakohaselt jagada usklikele Hommikumaa kirikutest, mis pole täielikus osaduses katoliku Kirikuga, kui need seda omast tahtest soovivad ning nende seisund vastab vajalikele nõuetele. Teiste kiriklike kogukondade liikmeile tohivad katoliku vaimulikud korrakohaselt jagada Armulauda ainult siis, kui need raske hädavajaduse korral seda omast tahtest soovivad, nende seisund vastab vajalikele nõuetele ning nad tunnistavad selle sakramendi suhtes katoliku usku.

 
 

294. Miks on Euharistia tulevase kirkuse pant?

 

1402-1405, 1419

 

Euharistia on tulevase kirkuse pant, kuna ta täidab meid iga armu ja taevase õnnistusega. Ta annab meile jõudu maiseks teekonnaks ning paneb igatsema igavest elu. Ta ühendab meid juba praegu Kristusega, kes istub Isa paremal käel, ning taevase Kiriku, pühima Neitsi Maarja ja kõigi pühakutega.

 
 

Euharistias me murrame „leiba, mis on surematuse oode, rohi surma vastu, ja toit, mis laseb meid elada Jeesuses Kristuses nüüd ja igavesti” (Antiookia püha Ignatius).

 
 

2. ptk  TERVENDUSSAKRAMENDID

 
 

295. Miks Kristus seadis meeleparanduse ja haigete salvimise sakramendid?

 

1420-1421

 

Kristus, meie hinge ja ihu ravija, seadis need sakramendid sel põhjusel, et uus elu, mille Ta meile kingib sisenemissakramentides, võib patu tagajärjel nõrgeneda või kaduda. Seetõttu oli Tema tahe, et Kirik jätkaks nende kahe sakramendi abil Tema pääste- ja tervendustööd.

 
 

MEELEPARANDUSE JA LEPITAMISE SAKRAMENT

 
 

296. Kuidas seda sakramenti nimetatakse?

 

1422-1424, 1486

 

Seda sakramenti kutsutakse meeleparanduse, lepitamise, andeksandmise, pihi-, pöördumise ja patukahetsuse sakramendiks.

 
 

297. Miks on lisaks ristimisele veel lepitussakrament?

 

1425-1426, 1486

 

Kuna ristimisega saadud uus elu Jumala armus ei tee olematuks inimloomusele omast nõrkust ja kalduvust patule (himu), seadis Kristus selle sakramendi tagasipöördumiseks neile ristitutele, kes patu läbi on Temast eraldatud.

 
 

298. Millal Ta seadis selle sakramendi?

 

1485

 

Ülestõusnud Issand seadis selle sakramendi Ülestõusmispäeva õhtul, kui Ta näitas end apostlitele ja ütles: „Võtke vastu Püha Vaim! Kellele teie iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud” (Jh 20:22-23).

 
 

299. Kas ristitud vajavad meeleparandust?

 

1427-1429, 1487-1489

 

Kristuse kutse meeleparandusele jääb ristitute elus pidevalt kõlama. Meeleparandus on kogu Kiriku püsikohustus. Kirik on küll püha, ent tema liikmete hulgas on patuseid.

 
 

300. Mis on sisemine meeleparandus?

 

1430-1433, 1490

 

See on „rusutud südame” (Ps 51:19) teisenemine Jumala armu abil, vastamaks Looja halastavale armastusele. See toob kaasa kahetsuse ja põlguse tehtud pattude vastu, kindla otsuse mitte enam patustada ning Jumala abi usaldamise. Meeleparandust toidab lootus Jumala halastusele.

 
 

301.Mis kujul meeleparandus kristlase elus avaldub?

 

1434-1439

 

Meeleparandust saab väljendada mitmel eri viisil, kuid eelkõige paastumise, palvetamise ja almustega. Need ja paljud muudki meeleparanduse vormid sobivad kristlase igapäevaellu, eriti paastuajal ning reedel, patukahetsuspäeval.

 
 

302. Mis on meeleparandussakramendi kesksed osad?

 

1440-1449

 

Olulisi osi on kaks: Püha Vaimu toimel pöördunud patukahetseja toimingud ning pattudest lahtimõistmine* vaimuliku poolt, kes Kristuse nimel andestab ja määrab hüvitamise viisi.

 
 

* absolutsioon

 
 

303. Mis on patukahetseja toimingud?

 

1450-1460, 1490-1492, 1494

 

Need on: hoolikas süümejuurdlus (südametunnistuse läbiuurimine); pattude kahetsemine, mis on täiuslik, kui lähtub armastusest Jumala vastu, ning ebatäiuslik, kui tugineb muudele motiividele, ning mis hõlmab kindlat otsust mitte enam pattu teha; pihtimine, mis on pattude tunnistamine vaimulikule; ja hüvitus (patukaristus) ehk teatud tegude sooritamine, mis vaimulik määrab patukahetsejale, et hüvitada patust tingitud kahju.

 
 

304. Missuguseid patte peab pihtima?

 

1456

 

Pihile tuleb tuua kõik seni pihtimata rasked patud, mis hoolikal süümejuurdlusel meelde tulevad. Raskete pattude pihtimine on ainus korraline viis nende andekssaamiseks.

 
 

305. Millal on kohustuslik pihtida surmapatte?

 

1457

 

Iga mõistuse kasutamise ikka jõudnud usklik peab pihtima oma surmapatud vähemalt kord aastas ja alati enne püha Armulauda.

 
 

306. Miks võib pihtida ka kergemaid patte?

 

1458

 

Kirik soovitab kindlasti ka kergemate pattude pihtimist, olgugi et see pole rangelt hädavajalik. See aitab kujundada õiget südametunnistust ja võidelda halbade kalduvuste vastu. See laseb Kristusel meid ravida ning meil vaimulikus elus areneda.

 
 

307. Kes jagab meeleparandussakramenti?

 

1461-1466, 1495

 

Kristus usaldas lepitamisameti apostlite ja nende järglaste piiskoppide ning preestrite, piiskoppide kaastööliste kätte. Neist kõigist saavad sellega Jumala halastuse ja õigluse tööriistad. Nad kasutavad pattude andestamise meelevalda Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.

 
 

308. Kellele kuulub ainuõigus teatud pattudest lahti mõista?

 

1463

 

Teatud eriti rasketest pattudest (nagu need, mis toovad kaasa Kiriku osadusesteraldamise(ekskommunikatsiooni))lahtimõistmise ainuõigus on Apostelliku Aujärje või kohaliku piiskopi või nende poolt määratud preestrite pädevuses. Surmaohu korral on aga igal preestril luba lahti mõista mistahes patust või Kiriku osadusest eraldamise karistusest.

 
 

309. Kas vaimulik on kohustatud pihist vaikima?

 

1467

 

Selle teenistuse ülevuse ja tähtsuse, aga ka inimestele võlgnetava lugupidamise tõttu on iga vaimulik, kellele pihitakse, kohustatud erandeid tegemata ja raske karistuse ähvardusel hoidma “sakramentaalset pitserit”, mis tähendab absoluutset vaikimiskohustust talle pihil avaldatud pattude osas.

 
 

310. Mis toime on sellel sakramendil?

 

1468-1470, 1496

 

Meeleparandussakramendi toime on lepitus Jumalaga ning seepärast pattude andekssaamine; lepitus Kirikuga; armuseisundi taastumine, kui see oli kaotatud; vabanemine surmapattudega pälvitud igavesest karistusest ning ka vähemalt osaline vabanemine patu läbi teenitud ajalikust karistusest; südame- ja meelerahu, puhas südametunnistus, vaimulik troost; kristlikuks eluvõitluseks vajaliku vaimuliku jõu kasv.

 
 

311. Kas seda sakramenti võib teatud puhkudel jagada üldise pihi ja lahtimõistmisena?

 

1480-1484

 

Raske hädavajaduse korral (näiteks otseses surmaohus) võib pühitseda meeleparandust üldise patutunnistuse ja ühise pattudest lahtimõistmisega, kui järgitakse Kiriku seatud korda ning kui üksikud patukahetsejad on valmis pihtima oma  rasked patud tavalisel ajal isiklikult.

 
 

312. Mis on indulgents?

 

1471-1479, 1498

 

Indulgents on juba andekssaadud pattudega kaasneva ajaliku karistuse kustutus Jumala ees. Õigesti meelestatud usklik saab määratud eeltingimustel indulgentsi iseendale või lahkunule, mille Kirik kui lunastusarmu vahendaja jagab Kristuse ja pühade isikute teenete varamust.

 
 

HAIGETE SALVIMISE SAKRAMENT

 
 

313.  Kuidas käsitab haigust Vana Testament?

 

1499-1502

 

Vanas Testamendis kogeti haigust kui nõrkuse märki, mis samas oli salapärasel kombel seotud patuga. Prohvetid aimasid, et haigusel võib olla ka lunastav väärtus haige või tema kaasinimeste pattude suhtes. Nõnda põeti haigust Jumala pilgu ees, kellelt paluti tervekssaamist.

 
 

314. Mis tähtsus on sellel, et Jeesus tundis kaasa haigetele?

 

1503-1505

 

Jeesuse kaastunne haigete vastu ja Tema mitmed tervendamised olid selge märk, et koos Temaga oli saabunud Jumalariik ning seepärast võit patu, kannatuse ja surma üle. Omaenda Kannatuse ja Surmaga andis Kristus uue tähenduse meie kannatusele, millest võib siis, kui see on ühenduses Kristuse omaga, saada meile endile ja kaasinimestele puhastuse ning pääsemise vahend.

 
 

315.  Mis hoiak on Kirikul haigete suhtes?           

 

1506-1513, 1526-1527

 

Issandalt saadud tervendamisülesannet püüab Kirik täita haigete eest hoolitsemise ning nende eest palvetamisega. Kirikul on haigete tarvis ka eriline sakrament, mille seadis Kristus jamillest püha Jaakobus tunnistab: „Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel” (Jk 5:14).

 
 

316.Kes võib vastu võtta haigete salvimise sakramenti?

 

1514-1515, 1528-1529

 

Seda sakramenti võib vastu võtta iga usklik kohe, kui teda haiguse või vanadusnõtruse tõttu ähvardab surmaoht. Usklik võib seda vastu võtta mitu korda uuesti, kui haigus süveneb või kui lisandub veel mõni raske haigus. Kui võimalik, peab haige enne selle sakramendi pühitsemist isiklikult pihtima.

 
 

317. Kes jagab seda sakramenti?

 

1516, 1530

 

Seda sakramenti võivad jagada ainult piiskopid või preestrid.

 
 

318. Kuidas pühitsetakse seda sakramenti?

 

1517-1519, 1531

 

Selle sakramendi pühitsemise juures on keskne salvimine õliga  – kui võimalik, piiskopi pühitsetud õliga, kusjuures salvitakse haige laupa ja käsi (rooma riitus) või ka veel muid kehaosi (teised riitused) –, mida saadab vaimuliku palve selle sakramendi erilise armu eest.

 
 

319. Mis toime on sellel sakramendil?

 

1520-1523, 1532

 

See sakrament annab erilise armu, mis liidab haige tihedamini Kristuse Kannatusega – tema enda ja Kiriku hüvanguks. See toob talle lohutust, südamerahu, julgust ja ka pattude andeksandmise, kui ta ise ei suuda enam pihtida. Kui see on Jumala tahtmine, võib see sakrament tuua kehalise tervenemise. Igal juhul valmistab salvimine ette haige teekonda Isa koju.

 
 

320. Mis on viaatikum (ld viaticum)?

 

1524-1525

 

Viaatikum on püha Armulaud, mida võtavad vastu need, kes valmistuvad lahkuma sellest elust igavesse. Osadus surnud ja ülestõusnud Kristuse Ihu ja Verega siit maailmast Isa juurde mineku hetkel on igavese elu seeme ja ülestõusmise vägi.

 
 

3. ptk OSADUST JA MISSIOONI TEENIVAD SAKRAMENDID

 
 

321. Millised sakramendid teenivad osadust ja missiooni?

 

1533-1535

 

Kaks sakramenti – vaimulik seisus (ordinatsioon) ja abielu – annavad erilise armu kindla ülesande teostamiseks Kirikus Jumala rahva teenimisel ja kasvatamisel. Need sakramendid toetavad erilisel viisil kiriklikku osadust ning päästmistööd.

 
 

VAIMULIKUSEISUSE SAKRAMENT

 
 

322. Mis on vaimulikuseisuse sakrament?

 

1536

 

See on sakrament, mille kaudu Kirik jääb Kristuse poolt apostlitele usaldatud missiooni teostama kuni aegade lõpuni.

 
 

323. Miks nimetatakse seda sakramenti ka ordinatsiooniks?

 

1537-1538

 

Mõiste ordo tähendab Kiriku vaimulikkonda, mille liikmeks pääseb erilise pühitsuse (ordinatsiooni) kaudu. See sakrament annab pühitsetule Püha Vaimu erilise anni abil püha väe teenida Jumala rahvast Kristuse nimel ja Tema meelevallaga.

 
 

324. Mis koht on vaimulikuseisuse sakramendil Jumala päästmisplaanis?

 

1539-1545, 1590-1591

 

Seda sakramenti kuulutasid Vana Lepingu ajal ette leviitide teenistus, Aaroni preestriamet ja seitsmekümne „vanema” amet (4Ms 11:25). Need ettetähendused saavad teoks Jeesuse Kristuse isikus, kes Ristiohvri läbi on ainus „vahemees Jumala ja inimeste vahel” (1Tm 2:5) „ülempreester Melkisedeki korra järgi” (Hb 5:10). Kristus kui ainus preester on meie keskel preestriteenistuse kujul.

 
 

Ainuüksi Kristus on tõeline preester, kõik teised on vaid Tema teenrid.

 

(Aquino püha Thomas)

 
 

325. Mis on vaimulikuseisuse sakramendi astmed?

 

1554, 1593

 

Vaimulikuseisuse sakrament koosneb kolmest astmest, mis on Kiriku orgaanilise ülesehituse seisukohast asendamatud. Need on piiskopi-, preestri- ja diakoniseisus.

 
 

326. Mis toime on piiskopiks pühitsemisel?

 

1555-1559, 1594

 

Piiskopiks pühitsemine annab vaimuliku seisuse sakramendi täiuse. See teeb piiskopist apostlite õiguspärase ametijärglase ja liidab ta piiskoppide kolleegiumisse, et kanda koos paavsti ja teiste piiskoppidega hoolt kõikide kirikute eest. See annab talle õpetamise, pühitsemise ja juhtimise ametid.

 
 

327. Mis on piiskopi ülesanne tema hoolde usaldatud osakirikus?

 

1560-1561

 

Piiskop, kelle hoolde on usaldatud osakirik, on selle kiriku ühtsuse nähtav alus ja pea. Selle osakiriku heaks täidab ta kui Kristuse asetäitja oma preestrite ja diakonite abiga karjase ametit.

 
 

328. Mis toime on preestriks pühitsemisel?

 

1562-1567, 1595

 

Püha Vaimuga salvimine kinnitab preestrile kustutamatu vaimuliku pitseri, mis teeb ta Kristuse kui preestri sarnaseks ja võimaldab tal toimida Kristuse kui Pea nimel. Piiskopi kaastöölisena on ta pühitsetud kuulutama Evangeeliumi ja pühitsema jumalateenistust, eriti Euharistiat, millest ta ammutab oma ameti jaoks jõudu, ning olema usklikele karjaseks.

 
 

329. Kuidas viib preester täide oma ametit?

 

1568

 

Olgugi et preester on pühitsetud ülemaailmseks missiooniks, peab ta oma ametit ühes kindlas osakirikus sakramendivendluses koos teiste preestritega, kes moodustavad presbüteeriumi (preesterkonna). Koos piiskopiga ja temale alludes kannavad nad vastutust oma osakiriku eest.

 
 

330. Mis toime on diakoniks pühitsemisel?

 

1569-1571, 1596

 

Diakon, kes saab Kristuse – kõikide teenija – sarnaseks, pühitsetakse Kiriku teenimiseks oma piiskopi alluvuses sõna, jumalateenistuse, hingehoiu ja heategeva armastuse alal.

 
 

331. Kuidas toimub vaimuliku seisuse sakramendi pühitsemine?

 

1572-1574, 1597

 

Vaimuliku seisuse sakrament antakse igal astmel edasi nii, et piiskop asetab oma käed pühitsetava pea peale ja ütleb pühitsemispalve, millega ta palub Jumalalt pühitsetavale erilist Püha Vaimu jagamist ning neid Vaimu ande, mis on vajalikud selleks teenistuseks, millesse ta pühitsetakse.

 
 

332. Kellel on õigus seda sakramenti jagada?      

 

1575-1576, 1600

 

Vaimuliku seisuse sakramenti võivad jagada üksnes kehtivalt pühitsetud piiskopid kui apostlite ametijärglased.

 
 

333. Kes võib seda sakramenti vastu võtta?

 

1577-1578, 1598

 

Vaimuliku seisuse sakramenti võib kehtivalt vastu võtta ainult ristitud mees. Kirik tunnistab enda seotuks selle valikuga, mille tegi Issand ise. Vaimuliku seisuse sakramenti ei saa ükski inimene endale ise nõuda, vaid Kiriku võimukandjad peavad tunnistama ta teenistusse sobivaks.

 
 

334. Kas vaimuliku seisuse sakramendi vastuvõtja peab olema vallaline?

 

1579-1580, 1599

 

Piiskopiks pühitsemiseks on tsölibaat tingimata nõutav. Preestriks pühitsemiseks valitakse ladina Kirikusreeglina usklikke mehi, kes tahavad jääda vallalisteks „Taevariigi pärast” (Mt 19:12). Idakirikud ei luba abielluda pärast preestriks pühitsemist. Nn püsidiakoniteks võib pühitseda ka abielus mehi.

 
 

335. Mis toime on vaimulikuseisuse sakramendil?          

 

1581-1589

 

See sakrament kingib Püha Vaimu erilise jagamise, mis teeb pühitsetava vastavalt pühitsusastmele Kristuse sarnaseks Tema preestri-, prohveti- ja kuningaametis. Pühitsemine annab kustutamatu vaimse loomuse ning seetõttu pole võimalik seda korrata nagu ka pühitseda piiratud ajaks.

 
 

336. Mille alusel teenitakse preestrina?

 

1546-1553, 1592

 

Pühitsetud preestrid ei räägi ega tegutse oma pühas teenistuses omaenda meelevallaga ega ka mitte koguduse ülesandel või volitusel, vaid Kristuse kui Pea isikus ja Kiriku nimel. Seega erineb teenistus ametisse pühitsetud preestrina olemuslikult ning mitte ainult määra poolest üldisest preestriametist, mis on ühine kõigile usklikele, kelle teenimiseks Kristus eraldi preestriseisuse seadis.

 
 

ABIELUSAKRAMENT

 
 

337. Mis on Jumala kava mehe ja naise suhtes?

 

1601-1605

 

Jumal, kes on armastus ja kes lõi mehe ja naise armastuse pärast, kutsub neid armastama. Kui Ta lõi mehe ja naise, kutsus Ta nad elu- ja armastuseosadusse abielus, „nõnda et nad ei ole nad enam kaks, vaid üks liha” (Mt 19:6). Jumal õnnistas neid ja ütles: „Tehke sugu ja saagu teid palju” (1Ms 1:28).

 
 

338. Mis eesmärgil seadis Jumal abielu?

 

1643-1644, 1652-1654, 1659-1660

 

Mehe ja naise abielu, mille on rajanud Looja ja millele Ta on andnud oma erilised seadused, on loomu poolest suunatud abielupaari osadusele ja hüvele ning laste sigitamisele ja kasvatamisele. Jumala algse kava kohaselt on see abieluliit lahutamatu – Jeesuse Kristuse kinnitusel: „Mis Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!” (Mk 10:9).

 
 

339. Kuidas patt seab ohtu abielu?

 

1606-1608

 

Pärispatu pärast, mis katkestas Jumala antud osaduse mehe ja naise vahel, ohustavad abieluliitu väga sageli lahkhelid ja truudusetus. Siiski kingib Jumal oma suurest halastusest armu, et viia mehe ja naise kooselu kooskõlla Jumala algse kavaga.

 
 

340. Mida õpetab abielu kohta Vana Testament?

 

1609-1611

 

Jumal aitas oma rahval peamiselt Seaduse ja prohvetite õpetuse kaudu pidevalt süvendada oma arusaama abielu ühtsusest ja lahutamatusest. Abieluleping Jumala ja Iisraeli vahel valmistas ette ja andis märgi Uuest Lepingust, mille Jumala Poeg Jeesus Kristus sõlmis oma Mõrsja, Kirikuga.

 
 

341. Mida uut andis abielule juurde Kristus?

 

1612-1617, 1661

 

Kristus mitte ainult ei taasta algset korda, vaid annab abielule ka sakramendi väärikuse ning kingib abikaasadele erilise armu elada oma abielu nii, et see väljendab Kristuse armastust oma Mõrsja – Kiriku – vastu: „Mehed, armastage naisi, nii nagu Kristus on armastanud Kirikut” (Ef 5:25).

 
 

342. Kas abielu on kõigile kohustuslik?

 

1618-1620

 

Abielu ei ole kõigile kohustuslik, eriti sellepärast, et Jumal kutsub mõningaid mehi ja naisi järgima Issand Jeesust ja elama Taevariigi nimel neitsilikku või tsölibaatset elu. Nad loobuvad suurest abieluhüvest, et keskenduda Issanda asjadele ning püüda olla Temale meelepärane. Nõnda saab neist märk Kristuse armastamise ülimuslikkusest ning Tema aulise tulemise palavast igatsemisest.

 
 

343. Kuidas pühitsetakse abielusakramenti?

 

1621-1624, 1663

 

Kuna abielu kinnitab abikaasad avaliku elu staatusesse Kiriku raames, pühitsetakse abielu avalikult – preestri (või Kiriku poolt volitatud tunnistaja) ja teiste tunnistajate juuresolekul.

 
 

344. Mis on abielunõusolek?

 

1625-1632, 1662

 

Mees ja naine annavad abielunõusoleku, kui nad väljendavad tahet anda ennast pöördumatult teineteisele, et elada truu ja viljaka armastuse liidus. Kuna nõusolek loob abielu, on see tingimata vajalik ja asendamatu. Et abielu oleks kehtiv, peab nõusoleku sihiks olema tõeline abielu ning nõusolek ise olema inimlik otsus, mis on teadlik ja vabatahtlik ning ei põhine ei survel ega sundusel.

 
 

345. Mis on nõutav, kui üks abielupooltest ei ole katoliiklane?

 

633-1637

 

Segaabielu puhul (katoliiklane ja ristitud mittekatoliiklane) tuleb sakramendi seaduslikkuse saavutamiseks taotleda luba kirikuvõimult; kultusliku lahknevuse (katoliiklane ja ristimata inimene) puhul tuleb kehtivuse jaoks nõutada teatud reeglitest vabastav otsus (dispensatsioon). Mõlemal juhul on oluline, et osapooled ei välistaks abielu olemuslike eesmärkide ja omadustega nõustumist ning et katoliiklasest kaasa kohustuks säilitama usku, laskma ristida oma lapsed ning kasvatama neid katoliiklikult. Mittekatoliiklasest kaasa peab olema sellest kohustusest teadlik.

 
 

346. Mis toime on abielusakramendil?

 

1638-1642

 

See sakrament loob abikaasade vahel jääva ja ainulise sideme. Jumal ise kinnitab abikaasade abielunõusoleku. Seepärast pole kahe ristitud inimese sõlmitud abielu ja täideviidud abielu kunagi lahutatav. Abielusakrament annab mehele ja naisele vajaliku armu, et saavutada abielus pühadus, võtta vastutustundlikult vastuneile kingitavad lapsed ning neid kasvatada.

 
 

347. Millised patud on rängas vastuolus abielusakramendiga?

 

1645-1648, 1664

 

Abielurikkumine ja polügaamia on vastuolus abielusakramendiga, kuna nad eitavad mehe ja naise võrdset väärikust ning abielulise armastuse ühtsust ja ainulisust. Veel on selliste pattude hulgas tahtlik sigimisest keeldumine, mis jätab abielulise armastuse ilma laste kingist, ja abielulahutus, mis astub vastu abielu lahutamatusele.

 
 

348. Millistel juhtudel lubab Kirik abikaasadel elada lahus?

 

1629, 1649

 

Kirik võimaldab abikaasadel elada lahus, kui kooselu osutub tõsistel põhjustel praktiliselt võimatuks, olgugi et veel võib olla lootust ära leppida. Uude abiellu ei saa partneri eluajal astuda kumbki, välja arvatud juhul, kui abielu ei kehti ja Kirik tunnistab seda.

 
 

349. Kuidas suhtub Kirik inimestesse, kes on lahutatud ja siis uuesti abiellunud?

 

1650-1651, 1665

 

Kirik ei saa tunnistada liitu inimeste vahel, kes on ilmalikult lahutatud ja siis uuesti abiellunud, sest ta on ustav Issandale: „Kes iganes lahutab oma naisest ja võtab teise, rikub tollega abielu, ja kui naine on lahutanud oma mehest ja läheb teisele, rikub ta abielu” (Mk 10:11-12). Kirik suhtub sellistesse inimestesse tähelepanelikkuse ja hoolega ning kutsub neid elama usus, palvetama, aitama kaasinimest ja kasvatama lapsi ristiusu vaimus. Aga kuni kestab olukord, mis objektiivselt on vastuolus Jumala seadusega, ei saa nad võtta vastu meeleparandus- ja Armulauasakramenti ega täita teatud kiriklikke ülesandeid.

 
 

350. Miks nimetatakse kristlikku perekonda kodukirikuks?

 

1655-1658, 1666

 

Kristlikku perekonda nimetatakse kodukirikuks, kuna sellises peres saab ilmsiks ja tuuakse ellu Kiriku kui Jumala pere kogukondlik ja perekondlik loomus. Rakendades ristimisel saadud üldist preestriametit aitab perekonna iga liige omal viisil teha perest armu ja palve koguduse, inimlike ja kristlike vooruste kooli ning koha, kus lapsed kuulevad esimest korda ristiusu sõnumit.

 
 

4. ptk MUUD LITURGILISED PÜHITSUSED

 

SAKRAMENTAALID

 
 

351. Mis on sakramentaalid?

 

1667-1672, 1677-1678

 

Sakramentaalid on Kiriku seatud pühad märgid erinevate elujuhtumite pühitsemiseks.  Nad koosnevad palvest ja seda saatvast ristimärgist või muudest märkidest. Tähtsamad sakramentaalid on õnnistamised, mis ülistavad Jumalat ja paluvad Temalt ande, isikute pühitsemine ning esemete pühendamine Jumala teenimiseks.

 
 

352. Mis on eksortsism?

 

1673

 

Kui Kirik palub oma meelevallaga Jeesuse nimel, et keegi isik või mingi ese oleks kaitstud Kurja väe eest ning saaks tema võimusest vabastatud, räägimeeksortsismist. Tavapärane eksortsism toimub igal ristimistalitusel. Erakordset, nn suurt eksortsismi tohib ette võtta vaid piiskopi volitatud preester.

 
 

353. Missugused rahvavagaduse vormid saadavad Kiriku sakramentaalset elu?

 

1674-1676, 1679

 

Kristliku rahva usklik meel on läbi aegade väljendunud vagaduse erinevates vormides, mis saadavad Kiriku sakramentaalset elu, näiteks reliikviate austamine, pühapaikade külastamine, palverännakud, protsessioonid, Ristitee ja Roosipärg. Kirik heidab tõelistele rahvavagaduse vormidele usuvalgust ning hoolitseb nende eest.

 
 

KRISTLIKUD MATUSED

 
 

354. Mis seos on sakramentidel ja kristlase surmal?

 

1680-1683

 

Kristlane, kes sureb Kristuses, jõuab oma maise olemise lõpus täiel määral uude ellu, mis sai alguse tema ristimisega, mis tugevnes kinnitamisel ning mida toideti Euharistias, taevase pidusöömaaja ettekuulutuses. Kristlase surma tähendus saab selgeks Kristuse – meie ainsa lootuse – Surma ja Ülestõusmise valgel. Kristlane, kes sureb Jeesuses Kristuses, lahkub oma ihust, et „viibida Issanda juures” (2Kr 5:8).

 
 

355. Mida väljendab matusetalitus?

 

1684-1685

 

Olenevalt kohalikest oludest ja pärimustest peetakse matusetalitust maailma eri osades erineval kujul. Ometi väljendub matusetalituses ikka kristliku surma ülestõusmislootus ning osadus surma läbi lahkunuga – eriti palvetes tema hinge puhastamise eest.

 
 

356. Mis on matusetalituse põhilised osad?

 

1686-1690

 

Tavaliselt koosneb matusetalitus neljast põhilisest osast: surnu vastuvõtmine koguduses lohutuse ja lootuse sõnadega; sõnaliturgia; Euharistia ja hüvastijätt, milles lahkunu hing usaldatakse Jumala, igavese elu allika hoolde ning ihu maetakse ülestõusmise ootuses.

Teine osa. Esimene jagu. SAKRAMENDIPÕHISUS

Teine osa. RISTIUSU SALADUSE PÜHITSEMINE

Esimene jagu. SAKRAMENDIPÕHISUS

218. Mis on liturgia?

 

1066-1070

 

Liturgia on Kristuse saladuse, eriti Tema paasamüsteeriumi pühitsemine. Jeesuse Kristuse preestriameti toimetamise läbi teeb liturgia märkide kaudu ilmsiks ning teostab inimkonna pühitsemise. See, kes sel viisil Jumalat avalikult austab, on Kristuse Müstiline Ihu, s.t Tema Pea ja liikmed.

 
 

219. Mis koht on liturgial Kiriku elus?

 

1071-1075

 

Liturgia – kõige kõrgemas tähenduses püha talitus – on tipp, mille poole on suunatud Kiriku tegevus, ning ühtlasi allikas, millest voolab välja tema vägi. Liturgia läbi – Kirikuga ja Kiriku kaudu – jätkab Kristus oma lunastustööd.

 
 

220. Milles seisneb sakramendipõhisus?

 

1076

 

Sakramendipõhisus, sakramentidele tuginemine, seisneb Kristuse Lunastuse viljade vahendamises Kiriku sakramentide, eeskätt Euharistia kujul, „kuni Tema tuleb” (1Kr 11:26).

 

1. ptk  PAASAMÜSTEERIUM KIRIKU AJASTUL

 

LITURGIA – PÜHIMA KOLMAINSUSE TOIMIMINE

 
 

221. Mil viisil on Isa liturgia allikas ja eesmärk?

 

1077-1083, 1110

 

Liturgia läbi jagab Isa meile rikkalikult õnnistust lihakssaanud Sõnas, kes suri ja tõusis üles meie pärast, ning kallab meie südameisse Püha Vaimu. Samas õnnistab Kirik Isa ülistamise, kiitmise ja tänamisega ning palub Temalt Poja ja Püha Vaimu andi.

 
 

222. Kuidas toimib liturgias Kristus?

 

1084-1090, 1111

 

Kiriku liturgias Kristus avaldab ja toob kohale oma paasamüsteeriumi. Püha Vaimu andmisega apostlitele usaldas Ta nende ja ametijärglaste kätte meelevalla tuua kohale päästmistöö euharistilise Ohvri ja sakramentide kaudu, milles Tema ise tegutseb, vahendades oma armu kõikide aegade usklikele kõikjal üle maailma.

 
 

223. Kuidas toimib liturgias Püha Vaim?

 

1091-1109, 1112

 

Liturgias toimivad Püha Vaim ja Kirik väga tihedalt omavahel koos. Püha Vaim valmistab Kirikut ette kohtuma Issandaga. Ta meenutab ja näitab kokkutulnute usule Kristust. Ta toob Kristuse saladuse tõeliselt nende keskele. Ta ühendab Kiriku Kristuse elu ja missiooniga ning paneb osaduse anni Kirikus vilja kandma.

 
 

PAASAMÜSTEERIUM  KIRIKU SAKRAMENTIDES

 
 

224. Mis on sakramendid?

 

1113-1131

 

Sakramendid on Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad. Nende läbi saame osa Jumala elust. Sakramente on seitse: ristimine, kinnitamine, Euharistia (Püha Armulaud), meeleparandus, haigete salvimine, vaimulik seisus ja abielu.

 
 

225. Mis seos on sakramentidel Kristusega?

 

1114-1116

 

Kristuse elu saladused on see alus, millest Ta annab meile osa sakramentidena oma Kiriku vaimulike vahendusel.

 
 
 

Mis meie Lunastajas nähtav oli, see on nüüd Tema sakramentides.

 

(Püha Leo Suur)

 
 

226. Mis side on sakramentidel Kirikuga?           

 

1117-1119, 1131

 

Kristus usaldas sakramendid Kiriku hoolde. Sakramendid on „Kiriku omad” kahes mõttes. Nad tulevad „Kiriku läbi”, sest neid toimetab Kirik, kes ise on Kristuse tegevuse sakrament. Nad on „Kiriku jaoks”, sest nad ehitavad üles Kirikut.

 
 

227. Mis on sakramentaalne pitser?

 

1121

 

See on vaimulik pitserimärk, mille inimene saab ristimise, kinnitamise ja vaimulikuseisuse  sakramentide läbi. See on Jumala kaitse all olemise tõotus ja tagatis. Selle pitseri läbi kujundatakse kristlane Kristuse sarnaseks, ta hakkab mitmel viisil osalema Tema preestriametis ning võtma erinevate seisuste ja ülesannete kohaselt omaks Tema rolli Kirikus. Nõnda on ta pühitsetud kummardama Jumalat ja teenima Kirikut. Kuna selline pitser on kustutamatu, siis saab sakramente, mis selle hinge jätavad, vastu võtta ainult üks kord elus.

 
 

228.Mis seos on sakramentidel usuga?

 

1122-1126, 1133

 

Sakramendid mitte ainult ei eelda usku, vaid ka toidavad, tugevdavad ja väljendavad seda oma sõnastuse ja rituaalsete elementidega. Sakramente pühitsedes tunnistab Kirik apostlite usku. See seletab, kust tuleb vana ütlus palve ja usu ühtsuse kohta: lex orandi, lex credendi, s.t, kuidas Kirik palvetab, nõnda ta usub.

 
 

229. Miks toimivad sakramendid tõhusalt?

 

1127-1128, 1131

 

Sakramendid toimivad ex opere operato – selle tõsiasja alusel, et sakramentaalne tegu tehti –, sest Kristus ise toimib neis ja vahendab nendes tähistatavat armu. Sakramendi tõhusus ei sõltu ametikandja isiku pühadusest, küll aga vastuvõtja valmidusest seda vastu võtta.

 
 

230. Mis põhjusel on sakramendid pääsemiseks hädavajalikud?

 

1129

 

Isegi kui kõiki sakramente ei saa anda kõigile usklikele, on Kristusesse uskujaile sakramendid pääsemiseks hädavajalikud, sest nende läbi jõuab kohale sakramentaalne arm, pattude andeksandmine, Jumala lapseks võtmine ning Kristuse sarnaseks ja Kiriku liikmeks saamine. Püha Vaim tervendab ja muudab neid, kes sakramente vastu võtavad.

 
 

231. Mis on sakramentaalne arm?

 

1129, 1131, 1134, 2003

 

Sakramentaalne arm on Püha Vaimu arm, mida jagab Kristus ja mis on igale sakramendile eriomane. See arm aitab usklikke nende teekonnal pühaduse poole, nii et seeläbi kasvab ka kogu Kiriku armastus ja usu tunnistamine maailma ees.

 
 

232. Milline on seos sakramentide ja igavese elu vahel?

 

1130

 

Sakramente pühitsedes – „oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist” (Tt 2:13) – saab Kirik juba praegu eelmaitse igavesest elust.

 
 

2. ptk PAASAMÜSTEERIUM KIRIKU SAKRAMENTIDES

 
KIRIKU LITURGIAPÜHITSEMINE
 

Kes pühitseb liturgiat?

 
 

233. Kes pühitseb liturgiat?

 

1135-1137, 1187

 

Liturgiast võtab osa kogu Kristus (Christus totus), nii Pea kui Ihu. Kristus kui ülempreester pühitseb liturgiat koos oma Ihuga – Kirikuga – nii Taevas kui ka maa peal.

 
 

234. Kes pühitsevad liturgiat Taevas?

 

1138-1139

 

Taevast liturgiat pühitsevad inglid, Vana ja Uue Testamendi pühakud, eelkõige Jumalaema, apostlid, märtrid koos „suure rahvahulgaga, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist hõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” (Ilm 7:9). Ka meie osaleme selles igaveses liturgias, kui pühitseme sakramentides oma pääsemise saladust.

 
 

235. Kuidas pühitseb Kirik liturgiat siin maailmas?

 

1120, 1132, 1140-1144, 1188

 

Kirik pühitseb siin maailmas liturgiat kui preesterlik rahvas, kellest igaüks toimib omas rollis  Püha Vaimu ühtsuses. Ristitud inimesed toovad iseendid vaimulikuks ohvrianniks. Pühitsetud vaimulikud toimivad vastavalt oma vaimuliku seisuse astmele, mille nad on saanud kõigi Kiriku liikmete teenimiseks. Piiskopid ja preestrid toimivad Kristuse kui Pea isikus.

 
 

Kuidas pühitsetakse liturgiat?

 
 

236. Kuidas pühitsetakse liturgiat?

 

1145

 

Liturgia pühitsemine on läbi põimitud märkidest ja sümbolitest, mille tähendus toetub Jumala loomistööle ja inimkultuurile, saab selgemaks Vana Testamendi sündmustes ning täiel määral ilmsiks Kristuse isikus ja tegudes.

 
 

237. Kust on pärit sakramentaalsed märgid?

 

1146-1152, 1189

 

Mõned tulevad loodud asjade seast (valgus, vesi, tuli, leib, vein, õli), teised inimeste kooselust (pesemine, salvimine, leivamurdmine) või Vana Lepingu päästmisloost (paasariitused, ohvritalitused, käte pealepanemine, pühitsemine). Need märgid, millest mõned on normiandvad ja muutmatud, võttis Kristus üle ning tegi nendest oma päästva ja pühitseva tegevuse kandjad.

 
 

238. Mis seob sakramentide pühitsemisel tegevusi ja sõnu?

 

1153-1155, 1190

 

Tegevused ja sõnad on sakramentide pühitsemisel omavahel väga tihedalt seotud. Ehkki sümboolsed toimingud ise on juba omaette keel, on siiski hädavajalik, et rituaalsed sõnad saadaksid neid toiminguid ning annaksid neile elu. Liturgia sõnad ja tegevused on lahutamatud, kuna nad on tähenduslikud märgid ning kuna nad teevad teoks selle, mida nad tähistavad.

 
 

239. Mille järgi võib otsustada, et laulu ja muusikat on liturgia pühitsemisel kasutatud õigesti?

 

1156-1158, 1191

 

Kuna laul ja muusika on tihedalt seotud liturgilise tegevusega, peavad nad vastama järgmistele kriteeriumidele. Nende eelistatavalt Pühakirjast ja liturgilistest allikatest pärinevad tekstid peavad vastama katoliiklikule doktriinile. Nad peavad olema kaunis palveväljendus. Muusika tase peab olema kõrge. Laul ja muusika peavad julgustama kogudust liturgiast osa võtma. Nad peavad väljendama Jumala rahva kultuurilist rikkust ning talituse pühalikku ja pidulikku iseloomu. Kes laulab, palvetab kahekordselt (püha Augustinus).

 
 

240. Mis on pühapiltide ja pühakujude mõte?

 

1159-1162, 1192

 

Kristuse kujutis on kõrgeim liturgiline ikoon, mida võib ette kujutada. Ka Maarja ja pühakute kujutised märgivad Kristust, keda nendes austatakse. Nad kuulutavad sama Rõõmusõnumit, mida teeb Piibel sõnadega ja nad aitavad meid äratada ning toita meie usku.

 
 

Millal pühitsetakse liturgiat?

 
 

241. Mis on liturgilise ajaarvestuse kese? 

 

1163-1167, 1193

 

Liturgilise ajaarvestuse kese on pühapäev – kogu kirikuaasta alus ja tuum. Pühapäev saab oma kõrgpunkti Ülestõusmispühas – pühade pühas.

 
 

242. Mis on liturgilise aasta roll?

 

1168-1173, 1194-1195

 

Liturgilise aasta jooksul pühitseb Kirik Kristuse saladust tervikuna – Lihakssaamisest aulise Taastulemiseni. Seatud päevadel austab Kirik erilise armastusega pühimat Jumalasünnitajat Maarjat, Jumalaema. Samuti mälestab Kirik pühakuid, kes pühendasid oma elu ja kannatused Kristusele ning elavad nüüd koos Temaga kirkuses.

 
 

243.Mis on tunnipalve?

 

1174-1178, 1196

 

Tunnipalve on Kiriku avalik ja ühine palve, mida Kristus palvetab üheskoos oma Ihu – Kirikuga. Kristuse saladus, mida me pühitseme Euharistias, teeb tunnipalves pühaks ja muudab teiseks kogu päeva. Tunnipalve koosneb peamiselt psalmidest, muudest kirjakohtadest ning kirikuisade ja vaimulike õpetajate tekstidest.

 
 

Kus pühitsetakse liturgiat?

 
 

244. Kas Kirikul on vaja paika, et liturgiat pidada?

 

1197-1198

 

Jumala kummardamine tões ja vaimus (Jh 4:24) Uue Lepingu ajastul pole kindlalt seotud ühegi paigaga, sest Jumala tõeline tempel on Kristus. Tema läbi saab kristlastest ja kogu Kirikust Püha Vaimu toimel elava Jumala koda. Siiski vajab Jumala rahvas oma maises elus paiku, kuhu kogudus saaks kokku tulla liturgiat pühitsema.

 
 

245. Mis on sakraalhoone?

 

1198-1199

 

See on jumalakoda, niihästi kõnealuses paikkonnas elava Kiriku kui ka taevase Jeruusalemma sümbol. Eelkõike on see palvetamise paik, milles Kirik pühitseb Euharistiat ja kummardab Kristust, kes on tõeliselt kohalolev kiriku tabernaaklis.

 
 

246. Mis kohad on sakraalhoones erilise tähtsusega?

 

1182-1186

 

Need on altar, tabernaakel (sakramendi hoiupaik), püha kriisami ja teiste pühade õlide säilituspaik, piiskopi tool (kateeder) või preestri tool, ambo (pult), ristimisvaagen ja pihitool.

 
 

LITURGIA MITMEKESISUS – MÜSTEERIUMI ÜHTSUS

 
 

247. Miks pühitseb Kirik Kristuse üht müsteeriumi mitme liturgilise traditsiooni järgi?

 

1200-1204, 1207-1209

 

Kristuse müsteeriumi põhjatut rikkust ei suudaks üksainus liturgiline traditsioon ammendada. Eri rahvad ja kultuurid on leidnud seepärast algusest peale sellele rikkusele eri väljendusvorme, mis on imeliselt erisugused ja üksteist täiendavad.

 
 

248. Mille alusel säilib mitmekesisuse juures ühtsus?

 

1209

 

Ühtsuse tagab ustavus apostellikule Pärimusele, s.t apostlitelt päritud usu ja sakramentide osadusele. Selle osaduse tunnuseks ja tagatiseks on apostellik järjepidevus. Kirik on katoliiklik, üleüldine, seepärast suudab ta oma ühtsusse lõimida kõik tõelised kultuuririkkused.

 
 

249. Kas liturgias püsib kõik muutumatuna?

 

1205-1206

 

Liturgias, eriti sakramentide osas, on muutumatuid koostisosi, mis on sellised  oma jumaliku päritolu poolest. Kirik on nende ustav hoidja. Samas on olemas ka liturgia koostisosi, mida Kirikul on meelevald – ja mõnikord kohus – kohandada eri rahvaste kultuuridele vastavaks.

 

Esimene osa. Teine jagu KRISTLIK USUTUNNISTUS

Esimene osa. USUTUNNISTUS

 

Teine jagu  KRISTLIK USUTUNNISTUS

Usutunnistus

Apostellik usutunnistus

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse,

Taeva ja maa loojasse.

Ja Jeesusesse Kristusesse,

tema ainsasse Pojasse,

meie Issandasse,

kes on saadud Pühast Vaimust,

ilmale toodud Neitsist Maarjast,

kannatanud Pontsius Pilaatuse ajal,

Risti löödud, surnud ja maetud,

alla läinud surmavalda,

kolmandal päeval üles tõusnud surnuist,

läinud Taevasse,

istub oma kõigeväelise Isa paremal käel;

sealt Ta tuleb kohut mõistma

elavate ja surnute üle.

Mina usun Pühasse Vaimusse,

püha katoliiklikku Kirikut,

pühade osadust,

pattude andeksandmist,

ihu ülestõusmist

ja igavest elu.

Aamen.

 

Symbolum Apostolicum

Credo in Deum Patrem omnipoténtem,

Creatórem cæli et terræ,

et in Iesum Christum,                                Fílium Eius únicum,                                          Dóminum nostrum, 

qui concéptus est de Spíritu Sancto,             natus ex María Vírgine,                             passus sub Póntio Piláto,                   crucifíxus, mórtuus, et sepúltus,             descéndit ad ínferos,

tértia die resurréxit a mórtuis,                                ascéndit in cælos,

sedet ad déxteram Patris omnipoténtis,

inde ventúrus est iudicáre

vivos et mórtuos.

Credo in Spíritum Sanctum,
sanctam Ecclésiam cathólicam,
sanctórum communiónem,
remissiónem peccatórum,
carnis resurrectiónem,
vitam ætérnam.                                             Amen.

 

 

 

 

Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus

Mina usun ainsasse Jumalasse,

kõigeväelisesse Isasse,

Taeva jamaa,

kõige nähtavaja nähtamatu Loojasse.

Ja ainsasse Issandasse, Jeesusesse Kristusesse,

Jumala ainusündinud Pojasse,

kes enneaegade algust Isast on sündinud.

Jumal Jumalast, valgus valgusest,

tõeline Jumaltõelisest Jumalast.

Sündinud, mitte loodud,

olemuselt üks omaIsaga,

kelle läbi kõik onloodud.

Meie, inimeste,pärast ja meie õndsuseks

on Ta Taevast tulnud, 

Püha Vaimu läbi

Neitsist Maarjast lihaks saanud,

ja on saanud inimeseks.

Kes meie eest on Risti löödud

Pontsius Pilaatuse ajal,

kannatanud ja maetud,

kolmandal päeval surnuist üles tõusnud,

nagu ütlevad pühad kirjad,

Taevasse läinud,

istub Isa paremal käel

ja tuleb taas oma kirkuses

kohut mõistma elavate ja surnute üle

ning Tema riigil ei ole lõppu.

Mina usun Pühasse Vaimusse,

Issandasse, kes elu annab,

kes Isast ja Pojast lähtub,

keda koos Isa ja Pojaga

kummardatakse ja austatakse,

ning kes on kõnelenud prohvetite läbi.

Mina usun ühtainsat, püha, katoliiklikku

ja apostellikku Kirikut,

tunnistan ühtainsat ristimist

pattude andeksandmiseks,

ootan surnute ülestõusmist

ja igavest elu tulevasel ajastul.

Aamen.

Symbolum Nicænum Constantinopolitanum

Credo in unum Deum,
Patrem omnipoténtem,
factórem cæli et terræ,
visibílium ómnium et invisibílium.

Et in unum Dóminum Iesum Christum,
Fílium Dei unigénitum
et ex Patre natum ante ómnia sǽcula.
Deum de Deo, Lumen de Lúmine,
Deum verum de Deo vero,
génitum, non factum,              consubstantiálem Patri,                                   per quem ómnia facta sunt;                            qui propter nos hómines, et propter nostram salútem descéndit de cælis,                                                  et incarnátus est de Spíritu Sancto                   ex María Vírgine
et homo factus est.

Crucifíxus étiam pro nobis,                              sub Póntio Piláto                                         passus et sepúltus est,

et resurréxit tértia die                                 secúndum Scriptúras,

et ascéndit in cælum,                                   sedet ad déxteram Patris,                                     et íterum ventúrus est cum glória,         iudicáre vivos et mórtuos,                            cuius regni non erit finis.

Credo in Spíritum Sanctum,                   Dóminum et vivificántem,                             qui ex Patre Filióque procédit,                          qui cum Patre et Fílio                                  simul adorátur et conglorificátur,                                qui locútus est per prophétas.

Et unam sanctam cathólicam
et apostólicam Ecclésiam.
Confíteor unum Baptísma
in remissiónem peccatórum.
Et exspécto resurrectiónem mortuórum,
et vitam ventúri sǽculi.

Amen.

1. ptk MINA USUN JUMAL-ISASSE

Usutunnistused

33. Mis on usutunnistused?

185-188; 192, 197

Usutunnistused on koondsõnastused (tuntud ka kui kreedo või ususümbol), mille abil on Kirik algusest peale võtnud kokku ja andnud edasi oma usu siduvalt ning kõigile usklikele ühises keeles.

34. Missugused on kõige vanemad usutunnistused?

189-191

Kõige vanemad on ristimistunnistused. Ristitakse „Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Mt 28:19). Seepärast on ka ristimisel tunnistatavad usutõed Pühima Kolmainsuse isikute järgi kolmeks jaotatud.

35. Missugused on kõige tähtsamad usutunnistused?

193-196

Need on Apostellik usutunnistus, mis on Rooma Kiriku vana ristimistunnistus, ning Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus, mis pärineb kahelt esimeselt üleilmselt kirikukogult Nikaias (325. a.) ja Konstantinoopolis (381. a.) ning on tänapäevani ühine kõigile suurtele Hommiku- ja Õhtumaa kirikutele.

MINA USUN JUMALASSE, KÕIGEVÄELISSE ISASSE, TAEVA JA MAA LOOJASSE

36. Miks algab usutunnistus sõnadega Mina usun Jumalasse?

198-199

Usutunnistus algab nende sõnadega, kuna kinnitus „Mina usun Jumalasse” on kõige tähtsam: see on allikas, millest lähtuvad kõik teised tõed inimese ja maailma kohta ning ka iga Jumalasse uskuva inimese kogu elu kohta.

37. Miks me tunnistame usku sellesse, et on ainult üks Jumal?

200-202; 228

Me tunnistame ühtainsat Jumalat, sest Ta ilmutas ennast Iisraeli rahvale kui üks ja ainus, kui ütles: „Kuule Iisrael! Issand, meie Jumal, on ainus” (5Ms 6:4); „Mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole” (Js 45:22). Jeesus ise kinnitas: Jumal on „ainus Issand” (Mk 12:29). Tunnistus, et Jeesus ja Püha Vaim on samuti Jumal ja Issand, ei too endaga kaasa Jumala jaotamist.

38. Mis nime all Jumal ennast ilmutab?

203-205; 230-231

Jumal ilmutas ennast Moosesele kui elav Jumal, kes on „Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal” (2Ms 3:6). Jumal ilmutas Moosesele ka oma saladusliku nime: „Ma olen, kes Olen (JHWH)” (2Ms 3:14). Jumala nimi, mida ei tohtinud nimetada, asendati juba Vana Testamendi aegadel sõnaga Issand (=Isand). Uues Testamendis omistatakse ka Jeesusele nimi Issand ja tunnistatakse Teda kui tõelist Jumalat.                                    

39. Kas ainult Jumal „on”?

212-213; 229

Kuna kõik loodud olendid on saanud Jumalalt kõik, mis nad on ja mis neil on, siis onainult Jumal iseeneses kõige olemise ja mistahes täiuslikkuse täismäär. Jumal on „See, Kes On”, algusetu ja lõputu. Jeesus ilmutab, et ka Tema kannab Jumala Nime: „Mina Olen” (Jh 8:28).

40. Miks on tähtis, et Jumal ilmutab oma nime?

206-213

Oma nime ilmutamise läbi annab Jumal teada rikkusest, mida sisaldab Tema seletamatu saladus: ainult Tema on – igavesest ajast ja igaveseks. Tema on see, kes ületab maailma ja ajaloo. Tema on loonud Taeva ja maa. Ta on ustav Jumal, alati oma rahva lähedal, et teda päästa. Ta on kõrgeimal määral püha, „rikas halastuse poolest” (Ef 2:4), alati valmis andeks andma. Tema on vaimne, kõikeületav, kõikvõimas, igavene, isikuline, täiuslik olemine. Ta on tõde ja armastus.

Jumal on lõpmatult täiuslik olemine, Pühim Kolmainsus.

(Mongrovejo püha Turibius)

 

41. Mil moel on Jumal tõde?

214-217; 231

Jumal on Tõde ise, ning Tõena Ta ei peta ega saa ka Teda petta. Ta „on valgus, ja Temas ei ole mingit pimedust” (1Jh 1:5). Jumal läkitas maailma oma igavese Poja, inimeseks sündinud tarkuse, et Ta „tõest tunnistust” annaks (Jh 18:37).

42. Mil moel Jumal ilmutab, et Ta on armastus?

218-221

Jumal ilmutas ennast Iisraelile sellena, kelle armastus on tugevam kui isal või emal oma laste ja mehel või naisel oma abikaasa vastu. Jumal iseenesest „on Armastus” (1Jh 4:8.16), kes annab ennast täielikult ja mingit tasu nõudmata; kes on „nõnda maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et … maailm Tema läbi päästetaks” (Jh 3:16-17). Oma Poja ja Püha Vaimu läkitamisega ilmutab Jumal, et Ta on igavene, vastastikune Armastus.

43. Mida tähendab uskuda ühteainsasse Jumalasse?

222-227; 229

Usuga ühteainsasse Jumalasse käib kaasas Tema suuruse ja ülimuslikkuse tundmine; elamine Teda tänades ja usaldades – ka raskustes; Jumala näo järgi loodud inimeste ühtsuse ja tõelise väärikuse tunnustamine; Tema loodud asjade hea kasutamine.

 

44. Mis on kristliku usu ja elu keskne saladus?

232-236; 261

Kristliku usu ja elu keskne saladus on Pühima Kolmainsuse saladus. Kristlane võtab  vastu ristimise Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.

 

45. Kas Pühima Kolmainsuse saladust võib mõista ainuüksi inimmõistuse valgusel?

237

Jumal on jätnud mõned jäljed oma kolmainsast olemisest nii loodusse kui ka Vanasse Testamenti, aga Tema sisim kolmainus olemine on saladus, millele inimmõistus üksi ligi ei pääse. Jumala Poja Lihakssaamise ja Püha Vaimu väljavalamiseni jäi see kättesaamatuks ka Iisraeli usule. Selle saladuse, mis on kõigi teiste ususaladuste algallikas, ilmutas alles Jeesus Kristus.

46. Mida ilmutas Jeesus Kristus Isa saladusest?

238-242; 262

Jeesus Kristus ilmutas meile, et Jumal on Isa mitte ainult kõiksuse ja inimese Loojana, vaid eelkõige seetõttu, et Ta sünnitas oma sisimas igavikuliselt Poja, kes on Tema Sõna, „tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju” (Hb 1:3).

 

47. Kes on Püha Vaim, keda Jeesus Kristus meile ilmutas?

243-248; 263j

Püha Vaim on Pühima Kolmainsuse kolmas isik. Ta on Jumal, Isa ja Pojaga üks ja võrdne. Ta „lähtub Isast” (Jh 15:26), alguseta algusest, kogu Kolmainsuse elu lättest. Ta lähtub ka Pojast (Filioque), sest Isa kingib Ta Pojale igavese annina. Püha Vaim, läkitatud Isa poolt ja inimeseks sündinud Poja poolt, juhatab Kiriku „kogu tõesse” (Jh 16:13).

 

48. Kuidas väljendab Kirik oma usku Kolmainsusse?

249-256; 265-266

Kirik väljendab oma usku Kolmainsusesse sellega, et ta tunnistab ühtainsat Jumalat kolmes isikus: Isa ja Poega ja Püha Vaimu. Need kolm isikut on ainult üks Jumal, sest igaühel neist on üheainsa ja jagamatu jumaliku loomuse täius. Reaalne erinevus nende vahel tuleneb nende omavahelistest seostest: Isa sünnitab Poja, Poeg sünnib Isast, Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast.

 

49. Kuidas toimivad Jumala kolm isikut?

257-260; 267

Kolm jumalikku isikut, kes on lahutamatud oma ühtses olemuses, on lahutamatud ka oma toimimises. Kolmainsus toimib ühtse ja samana. Ent selles ühes jumalikus toimimises on iga Kolmainsuse isik tegev oma eripära kohaselt.

Oh mu Jumal, Kolmainsus, keda ma kummardan…

Vaigista mu hinge, tee temast oma Taevas, oma armas asukoht, oma puhkepaik.

Iial ei taha ma jätta Sind sinna üksi, lase mul olla täielikult Sinu lähedal,

alati ergas usus, alati kummardamas Sind, alati avatud Sinu loovale tööle.

(Õnnis Kolmainsuse Elisabeth)

 

50. Miks öeldakse, et Jumal on kõigeväeline?

268-278

Jumal ilmutab ennast kui „tugev ja vägev” (Ps 24:8), kelle „käes ei ole ükski asi võimatu” (Lk 1:37). Tema kõikvõimsus on üleüldine ning see on ususaladus; seda näitab maailma loomine eimillestki ja inimese loomine armastusest, ennekõike aga Tema Poja Lihakssaamine ja Ülestõusmine, meie lapseks võtmise kingitus ning pattude andeksandmine. Seepärast pöördub Kirik oma palvetes „kõigeväelise igavese Jumala” poole (Omnipotens sempiterne Deus…).

51. Miks on tähtis rõhutada Alguses lõi Jumal Taeva ja maa (1Ms 1:1)?

279-289; 315

See on tähtis, kuna loomine on kogu Jumala päästmisplaani alus. Loomine näitab Jumala  kõigeväelist ja tarka armastust ning Ta on esimene samm lepingu poole Ainujumala ja Tema rahva vahel. Loomisest algab õndsuslugu, mis saavutab haripunkti Kristuses. See annab esimese vastuse meie peamistele küsimustele inimese päritolu ja eesmärgi kohta.

 

52. Kes lõi maailma?

290-292; 316

Isa ja Poeg ja Püha Vaim on ühtne ja jagamatu loomisprintsiip, isegi kui maailma loomise tegu omistatakse eriliselt Jumal-Isale.

 

53. Miks maailm loodi?

293-294; 319

Jumal on maailma loonud enese auks, et ilmutada oma headust, tõde ja ilu ning et seda jagada. Loomise ülimaks eesmärgiks on see, et Jumal oleks Kristuses „kõik kõiges” (1Kr 15:28) – enese auks ja meie õndsuseks.

Elav inimene teeb Jumalale au, inimese elu on Jumala nägemine.

(Püha Irenaeus)

 

54. Kuidas lõi Jumal maailma?

295-301; 317-318; 320

Jumal lõi maailma oma vabast tahtest, tarkuse ja armastusega. Maailm pole hädavajalikkuse, pimeda saatuse ega juhuse tagajärg. Jumal lõi „eimillestki” („ex nihilo”, 2Mak 7:28) maailma, mis on korrastatud ja hea ning millest Ta ise on lõputult ülem. Jumal hoiab ja kannab loodut olemises, laseb loodul toimida ning juhib seda täiuslikkuse poole oma Poja ja Püha Vaimu abiga.

 

55. Mis on Jumala ettehooldus?

302-306; 321

Jumala ettehooldus seisneb maailma korraldamises, millega Jumal juhib oma loodud olendeid nende lõppeesmärgi poole. Jumal ise on oma kavatsuste suveräänne haldaja. Selle teostamisel kasutab Ta aga ka loodud olendite koostööd. Sellega kingib Ta loodud olendeile väärikuse toimida iseseisvalt ning olla üksteisele toimimise põhjuseks.

 

56. Kuidas toimib inimene kooskõlas Jumala ettehooldusega?

307-308; 322 - 323

Meie vabadust austades kutsub Jumal meid koostööle ning annab meile võime seda teha  tegude, palvete ja kannatuste läbi. Nii äratab Ta meis soovi „tahta ja toimida Jumala hea nõu kohaselt” (vrd Fl 2:13).

 

57. Kui Jumal on kõikvõimas ja ettehooldav, miks siis on olemas kurjus?

309-310; 324, 400

Sellele küsimusele – nii valus ja mõistatuslik kui ta on – saab vastuse anda ainult kogu ristiusk tervikuna. Jumal ei ole mitte mingil viisil –ei otseselt ega kaudselt – kurja põhjus. Ta valgustab kurjuse saladust oma Pojas Jeesuses Kristuses, kes suri ja tõusis üles selleks, et võita ülisuur kõlbeline kurjus – inimese patt, mis on kõige muu kurja juur.

 

 

 

58. Miks Jumal lubab kurja?

311-314; 324

Usk annab meile kindluse, et Jumal ei lubaks kurja, kui Ta sellest samast kurjast ei laseks sündida heal. See juhtus imelisel viisil Kristuse Surma ja Ülestõusmisega. Tegelikult tõi Ta suurimast mõeldavast kõlbelisest kurjusest (Jumala Poja tapmisest) esile suurima mõeldava  hüve (Kristuse kirkusse tõstmise ja meie lunastamise).

Taevas  ja  maa

59. Mida Jumal on loonud?

325-327

Pühakiri ütleb: „Alguses lõi Jumal Taeva ja maa” (1Ms 1:1). Kirik kuulutab oma usutunnistuses, et Jumal on kõige – nii nähtava kui nähtamatu, nii vaimsete kui kehaliste olendite Looja, see tähendab inglite, nähtava maailma ning – erilisel viisil – inimese Looja.

60. Kes on inglid?

328-333; 350-351

Inglid on puhtalt vaimsed, kehatud, nähtamatud, surematud ja isikulised loodud olendid, kel on mõistus ja tahe. Nad on Jumalaga lakkamatult palgest palgesse ning ülistavad Teda. Nad teenivad Teda ning toovad Temalt sõnumeid kõigi inimeste päästmise missioonis.

 

61. Mis osa on inglitel Kiriku elus?

334-336; 352

Kirik kummardab Jumalat koos inglitega, palub neilt abi ning austab mõningaid ingleid oma liturgias.

Iga uskliku kõrval seisab ingel kui tema kaitsja ja karjane, kes aitab tal jõuda Ellu.

(Püha Basilius Suur)

62. Mida õpetab Pühakiri nähtava maailma loomise kohta?

337-341                                                                                                      

Pühakirja kirjeldus maailma loomisest „kuue päevaga” õpetab meile loodu väärtust ning otstarvet, nimelt –  Jumala kiitmist ja inimese teenimist. Iga väikseimgi asi on saanud oma olemasolu Jumalalt, kelle käest saab see ka oma headuse ja täiuslikkuse, talle omased seadused ja oma õige koha kõiksuses.

 

63. Missugune koht loodu keskel kuulub inimesele?                                                     

343-344; 353

Inimene on nähtava loodu tipp, sest ta on loodud Jumala näo järgi ja Jumala sarnaseks.

64. Milline side on loodud olendite vahel?

342,  354

Loodud olendite vahel valitseb Jumala tahte kohaselt vastastikune sõltuvus ja hierarhiline korraldus. Samas on loodud olendite vahel ka ühtsus ja solidaarsus, kuna kõigil on sama

Looja, kes neid armastab ja neid oma au poole kutsub. Loodusse sisse kirjutatud seaduste ja asjade olemusest tulenevate suhete austamine on seega tarkuse põhimõte ja kõlbluse alus.

 

65. Missugune on loomistöö ja lunastamistöö suhe?

345-349

Loomistöö tipneb lunastamistööga, mis on veelgi suurem ning mis tegelikult annab alguse uuele loodule, milles kõik saavutab oma tõelise tähenduse ja täiuslikkuse.

Inimene

 

66. Mis mõttes on inimene loodud Jumala näo järgi?

355-358;

Inimene on loodud Jumala näo järgi selles mõttes, et ta on võimeline vabalt oma Loojat tundma ja armastama. Ta on maa peal ainus loodud olend, keda Jumal tahtis tema enda pärast ning kutsus tunnetuse ja armastuse kaudu osalema oma jumalikus elus. „Jumala näo järgi” loodutena on kõigil inimestel isiku väärikus: isik pole miski– ta on keegi. Ta suudab iseennast mõista, vabast tahtest ennast anda ning Jumala ja teiste isikutega osadusse astuda.

 

67. Milleks Jumal lõi inimese?

358-359; 381

Jumal on loonud kõik inimese pärast, ent inimese lõi Ta Jumalat tundma, teenima ja armastama, selleks et inimenekõik loodu selles maailmas tänuga Jumalale ohvriks tooks ning et ta ülendataks elama Taevas koos Jumalaga. Inimese saladus tõuseb õigesse valgusse üksnes inimeseks saanud Sõna saladuse läbi. Inimene on ette määratud eneses taaslooma inimeseks saanud Jumala Poja kuju, kes on täiuslik „nähtamatu Jumala kuju” (Kl 1:15).         

 

68. Miks moodustavad kõik inimesed ühtse terviku?

360-361

Kõik inimesed moodustavad ühtse inimsoo, sest nad on kõik üht päritolu, pärinedes Jumalast: „Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna” (Ap 17:26).* Kõigil on üksainus Päästja ning kõik on kutsutud osalema Jumala igaveses õndsuses.     

*kõik rahvad – nii ütleb kreekakeelne originaaltekst. Eestikeelne Piibel ütleb “terve inimkond”. – Tlk.

 

69. Kuidas moodustavad hing ja ihu inimeses ühtse terviku?

362-365; 382

Inimene on ühtaegu kehaline ja vaimne olend. Vaim ja aine moodustavad inimeses ühtse loomuse. See ühtsus on sedavõrd sügav, et hinge kui vaimse alge toimel saab ainelisest kehast elav inimihu, mis osaleb „Jumala kuju“ väärikuses.

70. Kust tuleb hing?

366-368; 382

Inimese vaimne hing ei pärine tema vanematelt, vaid on vahetult Jumala loodud ning surematu. Hing ei hävi, kui ta surmahetkel lahkub ihust, ning lõplikul surnute ülestõusmisel ühendatakse ta uuesti ihuga.

 

71. Millise suhte on Jumal seadnud mehe ja naise vahele?

369-373; 383

Jumal on loonud mehe ja naise võrdselt väärikana, sest nad on isikud. Samas on nad loodud teineteist täiendama. Jumala tahtel on nad teineteise jaoks, nii et nad moodustavad kahe isiku koosluse. Üheskoos on nad kutsutud edasi andma inimelu, kui neist abielus saab „üks liha” (1Ms 2:24). Samuti on nad Jumala „majapidajatena” kutsutud valitsema maad.

 

72. Missugune oli inimese algne seisund Jumala kava kohaselt?

374-379; 384

Kui Jumal lõi mehe ja naise, siis andis Ta neile erilise osa oma jumalikust elust pühaduses ja õigluses. Jumala kava kohaselt ei tulnud neil kannatada ega surra. Lisaks valitses täiuslik kooskõla inimeses endas ning ka loodu ja Looja, mehe ja naise, esimese inimpaari ja kogu loodu vahel.

Pattulangemine

73. Kuidas mõista patu tegelikkust?

385-390

Inimajaloos on patt selgelt olemas. Patu tegelikku tähendust saab mõista alles selles valguses, mida annavad Jumala Ilmutus ning esmajoones Kristus, kõikide Päästja: seal, kus oli pattu külluses, andis Ta armu seda küllasemalt.

74. Mis on inglite langemine?

391-395; 414

See väljend viitab, et Saatan ja teised deemonid, kellest räägib Pühakiri ja Kiriku Pärimus, olid Jumala poolt headena loodud inglid, kes aga pöördusid kurjaks, kuna hülgasid oma vabal ja pöördumatul valikul Jumala ja Tema kuningriigi, tekitades sel viisil Põrgu. Nad üritavad inimesi sellele vastuhakule kaasata, ent Jumal on Kristuses kurja kindlalt ära võitnud.

75. Milles seisnes inimese esmane patt?     

396-403; 415-417

Kuradi kiusamisest lasksid esimene mees ja naine oma südames kustuda usaldusel Looja vastu. Sõnakuulmatuna soovisid nad olla „nagu Jumal” (1Ms 3:5), ent ilma Jumalata ja Temaga kooskõlas olemiseta. Nii kaotasid Aadam ja Eeva endi ning oma järeltulijate jaoks algse pühaduse ja õigluse armu.

 

76. Mis on pärispatt?

404,  419

Pärispatt (= pärilik patt), milles kõik inimesed sünnivad, on algsest pühadusest ja õiglusest ilmajäetuse seisund. See on kaasa saadud, mitte sooritatud patt, kaasasündinud seisund, mitte isikliku teotagajärg. Kuna kõik inimesed on üht päritolu, kandub pärispatt Aadamalt järglastele „mitte jäljendamise, vaid soo jätkumise teel”. Selline edasikandumine jääb saladuseks, mida me ei suuda täielikult mõista.

77. Missuguseid tagajärgi pärispatt veel kaasa toob?

405-409; 418

Pärispatu tagajärjel ei ole inimese loomus koos talle loomuomaste jõududega küll täiesti rikutud, vaid haavatud. Ta on teadmatuse, kannatuse ja surma võimuses ning kaldub patu poole. Seda kalduvust nimetame himuks(ld concupiscentia).

 

78. Mida tegi Jumal pärast esmast pattu?

410-412; 420-421

Pärast esmast pattu ähvardas patt maailmas võimust võtta, ent Jumal ei jätnud inimest surma meelevalda. Nn „esi-evangeeliumis” (1Ms 3:15) kuulutas Ta hoopis saladuslikul viisil ette, et Kuri võidetakse ning inimene tõstetakse oma langusest üles. See oli Messia ja Lunastaja esimene ettekuulutus. Seepärast hakati hiljem pattulangemist nimetama „õnnelikuks süüks”, sest seetõttu „saime nii aulise Lunastaja” (Ülestõusmispüha ööliturgia).

2. ptk MINA USUN JEESUSESSE KRISTUSESSE, JUMALA AINSASSE POJASSE 

 

79. Mis on inimsoole Rõõmusõnumiks?

422-424

Rõõmusõnum kuulutab Jeesust Kristust, „elava Jumala Poega” (Mt 16:16), kes suri ja on surnuist üles tõusnud. Jumal tegi Aabrahamile ja tema soole antud tõotused teoks kuningas Heroodese ja keiser Augustuse ajal. Ta „läkitas oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma neid, kes on Seaduse all, et me saaksime pojaseisuse” (Gl 4:4-5).

 

80. Kuidas seda Rõõmusõnumit levitatakse?

425-429

Algusest peale innustusid esimesed jüngrid õhinal kuulutama Jeesust Kristust kõigile ja juhatama neid Temasse uskuma. Ka praegu innustab Kristuse tundmisest võrsuv armastus uskujaid Rõõmusõnumit kuulutama ja usutõdesid õpetama (katehhees), s.t Jumala kavatsusi Kristuse isikus ilmsiks tegema ning inimsugu Temaga osadusse viima.

JA JEESUSESSE KRISTUSESSE, TEMA AINSASSE POJASSE, MEIE ISSANDASSE

81. Mida tähendab nimi Jeesus?

430-435; 452

Nimi, mis anti Jeesusele inglikuulutuse läbi, tähendab „Jumal päästab” ning ütleb meile, kes on Jeesus ja milleks Ta saadeti („sest Tema päästab oma rahva nende pattudest”,Mt 1:21). Peetrus kuulutas: „Kellegi muu läbi ei ole pääsu, sest inimestele ei ole antud ühtegi teist nime taeva all, kelle läbi meid päästetaks” (Ap 4:12).

 

82. Miks nimetatakse Jeesust Kristuseks?

436-440; 453

Kreeka sõna Kristus ja heebrea Messias tähendavad salvitud inimest. Jeesus on Kristus, sest Jumal on Tema pühitsenud ja Püha Vaimuga salvinud lunastamist teoks tegema. Tema on Messias, keda Iisrael ootas ja kelle Isa läkitas maailma. Jeesus võttis Messia nime omaks, kuid täpsustas selle tähendust: Ta on see, „kes on tulnud Taevast alla” (Jh 3:13), Risti löödud ja surnuist üles tõusnud. Ta on Kannatav Sulane, kes jätab oma elu „lunaks paljude eest” (Mt 20:28). Meie nimetus kristlanetuleb nimest Kristus.

 

83. Mis mõttes on Jeesus Jumala ainusündinud Poeg?

441-445; 454

Jeesus on Jumala Poeg ainukordsel ja täiuslikul viisil. Kui Jeesust ristiti ja kirgastati, nimetas Isa hääl Teda “armsaks Pojaks”. Jeesus nimetab ennast Pojaks, kes „tunneb Isa” (Mt 11:27). Sellega kinnitab Ta oma kordumatut ja igavest suhet Jumala, oma Isaga. Ta on “Jumala ainusündinud Poeg” (1Jh 4:9), Pühima Kolmainsuse teine isik. Ta on apostlite kuulutuse kese: nad nägid „Tema au nagu Isast Ainusündinu au, täis armu ja tõde” (Jh 1:14).

 

84. Mida tähendab nimetus Issand?

446-451; 455

Piiblis tähendab nimetus Issand tavaliselt Jumalat kui valitsejat. Jeesus kasutas seda enda kohta ning ilmutas oma jumalikku väge meelevallaga looduse, kurjade vaimude, patu ja surma üle, ennekõike aga ülestõusmisega surnuist. Esimesed kristlikud usutunnistused kuulutavad, et sama vägi, au ja kirkus, mis on omased Jumal-Isale, kuuluvad ka Jeesusele: Jumal on „annetanud talle nime, mis on üle iga nime” (Fl 2:9). Tema on maailma ja ajaloo Isand, ainus, kellele me peame täielikult allutama oma isikliku vabaduse.

JEESUS KRISTUS … SAADUD PÜHAST VAIMUST, ILMALE TOODUD

NEITSIST MAARJAST

85. Miks sai Jumala Poeg inimeseks?

456-460

Jumala Poeg sai Püha Vaimu väel Neitsi Maarja ihus inimeseks meie, inimeste, ja meie lunastamise pärast. Ta tegi seda, et meid patuseid Jumalaga lepitada, lasta meil tunda Jumala piiritut armastust, olla meile pühaduse eeskujuks ning teha meid „jumaliku loomuse osalisteks” (2Pt 1:4).

 

86. Mida tähendab sõna Inkarnatsioon?

461-463; 483

Inkarnatsiooniks ehk Lihakssaamiseks nimetab Kirik Jumala ja inimese loomuste imelise liitumise saladust Sõna ühes jumalikus isikus. Jumala Poeg „sai lihaks” (Jh 1:14) meie päästmiseks ning sai tõeliseks inimeseks. Usk Jumala Poja inimeseks saamisse on üks ristiusu erilisi tunnuseid.

87. Mil viisil on Jeesus Kristus tõeline Jumal ja tõeline inimene?                      

464-466; 469

Jeesus on jagamatult tõeline Jumal ja tõeline inimene iseenda kui jumaliku isiku ühtsuses. Ta on Jumala Poeg, „sündinud, mitte loodud, olemuselt üks oma Isaga”, kellest sai tõeline inimene, meie vend, ilma et Ta oleks lakanud olemast Jumal, meie Issand.

88. Mida õpetab selle kohta Halkedoni Kirikukogu (451. a.)?

467

Halkedoni Kirikukogu õpetab „tunnistama meie Issandat Jeesust Kristust kui ühte ja sama Poega, kes on täiuslik nii oma jumalikkuse kui ka oma inimlikkuse poolest; kes on tõeline Jumal ja tõeline inimene, mõistusliku hingega ning ihuga; kes oma jumalikkuses on olemusühtne Isaga ja oma inimlikkuses olemusühtne meiega, kõiges ’nii nagu meie, ja siiski ilma patuta’ (Hb 4:15), sündinud Jumalana Isast enne aegade algust ning inimesena neil viimastel aegadel Maarjast, Neitsist ja Jumalaemast, meie pärast, meie lunastamiseks”.

89. Kuidas esitab Kirik Inkarnatsiooni saladust?

464-469; 479-481

Kirik tunnistab, et Jeesus Kristus on tõeline Jumal ja tõeline inimene, kelle kaks loomust – jumalik ja inimlik – ei ole üksteisega segunenud, vaid on ühinenud Sõna isikus. Seega tuleb Jeesuses kui inimeses kõik – imeteod, kannatused ja surm – omistada Tema jumalikule isikule, kes toimib omaksvõetud inimloomuse kaudu.

Oh ainusündinudJumala Poeg ja Jumala Sõna!

Igavene! Sina võtsid meie lunastamise pärast lihasse tulla pühast Jumalaemast ja alati Neitsist Maarjast...

Sina, üks Pühast Kolmainusest, keda Isa ja Püha Vaimuga ühes kiidetakse – lunasta meid!

  (Püha Johannes Chrysostomuse liturgiast)

90. Kas lihakssaanud Jumala Pojal oli inimmõistusega hing?

470-474; 482

Jumala Poeg võttis omaks ihu, mida elustas inimmõistuslik hing. Selle inimmõistuse abil õppis Jeesus paljusid asju kogemuste kaudu, kuid ka inimesena oli Jumala Pojal sisim ja vahetu teadmine Jumalast, oma Isast.Ta tajus inimeste salamõtteid ning teadis täiel määral ka Jumala igavesi kavatsusi, mida Ta tuli ilmutama.

 

91. Kuidas toimisid lihakssaanud Sõna kaks tahet?

475, 482

Jeesusel oli jumalik tahe ja inimlik tahe. Oma maises elus tahtis Jumala Poeg inimesena sedasama, mida Ta oli otsustanud Jumalana koos Isa ja Püha Vaimuga meie päästmiseks ette võtta. Kristuse inimlik tahe järgis tema jumalikku tahet vastuseisuta ja tõrkumata, teisisõnu allus sellele.

92. Kas Kristusel oli tõeline inimihu?

476-477

Kristus võttis omaks tõelise inimihu, mille abil nähtamatu Jumal muutus nähtavaks. Seepärast võib Kristust kujutada ja austada pühapiltidel ja -kujudel.

 

93. Mida näitab Jeesuse Süda?

478

Jeesus tundis ja armastas meid inimsüdamega. Tema Süda, mis meie päästmiseks odaga läbi torgati, on selle lõputu armastuse märk, millega Ta armastab Isa ja igaüht meist.

94. Mida tähendab väljend saadud Pühast Vaimust?

484-486

See väljend tähendab, et Neitsi Maarja üsas eostus igavene Poeg Püha Vaimu väel, mehe osaluseta. Ingel oli Neitsi Maarjale kuulutades öelnud: „Püha Vaim tuleb sinu peale” (Lk 1:35).

 

95. Ilmale toodud Neitsist Maarjast. Miks on Maarja tõeliselt Jumala Ema?    

495,  509

Maarja on tõeliselt Jumala Ema, sest ta on Jeesuse ema (Jh 2:1; 19:25). See, kelle ta sai Pühast Vaimust ja kes sündis tõeliselt tema pojana, on Jumal-Isa igavene Poeg, Jumal ise.

96. Mida tähendab patusüüta saamine?

487-492; 508

Jumal valis oma tahtest Maarja igavikuliselt oma Poja Emaks. Teostamaks temale antud missiooni, eostati ta süüvabalt, s.t Maarja hoiti eostumisest peale pärispatust vaba. See sündis Jumala armust ja Jeesuse Kristuse tulevaste teenete nimel.

97. Mis osa on Maarjal Jumala päästmisplaanis?

493-494; 508-511

Jumala armust jäi Maarja kogu oma elu jooksul vabaks mistahes isiklikust patust. Ta on „armuleidnu” (Lk 1:28), „täis armu“ ja „täiuslikult püha”. Kui ingel talle kuulutas, et ta sünnitab „Kõigekõrgema poja” (Lk 1:32), nõustus ta sellega omast vabast tahtest, „usukuulekuses” (Rm 1:5). Nõnda pühendus Maarja täielikult oma Pojale Jeesusele ja Tema tööle ning avas end kõigest südamest Jumala tahtele päästa inimkond.

 

98. Mida tähendab Jeesuse eostumine Neitsist?

496-498; 503

See tähendab, et Jeesus eostati Neitsi üsas ainult Püha Vaimu väel, ilma mehe osalemiseta. Ta on taevase Isa Poeg jumaliku loomuse järgi ning Maarja poeg inimliku loomuse järgi, kuid ometi tõeline Jumala Poeg mõlema loomuse järgi, sest Ta on ainult üks jumalik isik.

 

99. Mis mõttes on Maarja alati Neitsi?      

499-507; 510-511

Maarja jäi alati neitsiks selles mõttes, et ta „oli neitsi kui ta eostas oma poja, neitsi ka siis, kui ta oli poja ilmale toonud, neitsi, kui ta teda kandis, neitsi ka siis, kui ta teda rinnaga toitis – neitsi alati“ (Püha Augustinus). Evangeeliumides mainitud „Jeesuse vennad ja õed” tähendavad Pühakirja keelekasutuses Jeesuse lähisugulasi.

 

100. Mil viisil on Maarja vaimulik emaksolemine universaalne?

501-507; 511

Maarjal oli ainult üks poeg – Jeesus, kuid Jeesuses laieneb Maarja vaimulik emaksolemine kõigile, keda tema Poeg päästma tuli. Kuulekalt Jeesuse Kristuse, uue Aadama, kõrval seistes on ta uus Eeva, tõeline kõigi elavate ema, kes aitab emaarmastusega kaasa nende sündimisele ja kasvamisele armu korras. Neitsi ja Emana on ta ühtlasi Kiriku võrdkuju, Kiriku ideaali kehastus.

 

101. Mil viisil on kogu Kristuse elusaladus?

512-512-521; 561-562

Kogu Kristuse elu on Ilmutus – kõik nähtav Tema maises elus viib meid Tema Jumala Pojaks olemise nähtamatu saladusejuurde: „Kes on näinud mind, on näinud Isa” (Jh 14:9). Lisaks – olgugi et pääsemine tuleb ainuüksi Ristist ja Ülestõusmisest – on kogu Kristuse elu päästmise saladus, sest kõigi Jeesuse tegude, ütluste ja kannatuste eesmärgiks oli pattulangenud inimese päästmine ning tema Jumala lapse kutsumuse taastamine.

 

102. Kuidas valmistas Jumal maailma ette Jeesuse saladusejaoks?

522-524

Jumal valmistas oma Poja tulemist ette sajandeid. Ta äratas rahvaste südameis hämara aimduse sellest tulemisest, samuti valmistas Ta seda eriliselt ette Vana Testamendiga kuni Ristija Johanneseni, kes oli prohvetite seast viimane ja suurim. Meie taaselustame seda pikka ootust advendiaja iga-aastase liturgilise tähistamisega.

 

103. Mida õpetab evangeelium Jeesuse sündimise ja lapsepõlve saladuste kohta?

525-530; 563

Jõulusündmuses saab Taeva kirkus ilmsiks väeti lapse kujul, Jeesuse ümberlõikamine märgib Tema kuuluvust juudi rahva hulka ning kuulutab ette meie ristimist, Ilmumispühal ilmub juutide kuningas ja Messias kõigile rahvastele, templissetoomisel kohtub Siimeoni ja Anna isikuis kogu Iisraeli ootus ja lootus oma Päästjaga, põgenemine Egiptusse ja süüta laste tapmine annavad mõista, et kogu Kristuse elu kulgeb tagakiusamistes, Tema kojutulek Egiptusest tuletab meelde Iisraeli rahva naasmist ja näitab Jeesust kui uut Moosest, tõelist ja lõplikku Päästjat.

104. Mida õpetab meile Jeesuse varjujäänud elujärk Naatsaretis?

531-534; 564

Temavarjujäänud elujärk kulgeb igapäevaelu vaikuses. See lubab meil astuda osadusse Jeesusega igapäevaelu pühaduses, mida iseloomustab palve, lihtne eluviis, töö ja perearmastus. Tema kuulekus Maarjale ja kasuisa Joosepile on Isale kuuletumise võrdkuju. Maarja ja Joosep võtsid Jeesuse saladuse vastu usus, ilma et oleksid seda alati mõistnud.

 

105. Miks võttis Jeesus Johanneselt vastu meeleparandusristimise pattude andeksandmiseks (Lk 3:3)?

535-537; 565

Sisse juhatades oma avalikku tegevust ja ette tähistades „ristimist” oma surma läbi (Mk 10, 38), loeb Tema, kes Ta oli patust vaba, enese patuste hulka kuuluvaks. Ta oli „Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu” (Jh 1:29). Isa kuulutab Ta oma „armsaks Pojaks” (Mt 3:17) ning Püha Vaim tuleb Tema peale. Jeesuse ristimine kuulutab ette meie ristimist.

 

106. Mida õpetavad meile Jeesuse kiusatused kõrbes?

538-540; 566

Jeesuse kiusatused kõrbes võtavad kokku Aadama kiusatuse Paradiisis ja Iisraeli kiusatused kõrbes. Saatan kiusab Jeesust, kui too Isa antud missioonis Talle kuuletub. Kristus, uus Aadam, jääb kindlaks ning see võit kuulutab ühtlasi ette Tema võitu Kannatuses, milles Jeesuse kuulekas pojaarmastus Isa vastu on ülim. Kirik ühineb selle saladusega erilisel viisil liturgilisel paastuajal.

 

107. Kes on kutsutud Jumalariiki, mida Jeesus kuulutas ja teoks tegi?

541-546; 567

Jeesus kutsub kõiki Jumalariiki tulema. Isegi suurim patune on kutsutud pöörduma ja Isa piiritut halastust vastu võtma. Juba siin maises elus kuulub Jumalariik neile, kes selle alandliku südamega omaks võtavad. Neile ilmutatakse selle saladused.

 

108. Miks Jeesus osutas Jumalariigile tunnustähtede ja imetegudega?

547-550; 567

Jeesus kinnitas oma sõnu tunnustähtede ja imetegudega, näitamaks, et Jumalariik on tema, Messia isikus päral. Olgugi et Ta tegi mõned inimesed terveks, ei tulnud Ta maa pealt kogu kurjust ära kaotama, vaid hoopis vabastama meid eelkõige patu orjusest. Kurjade vaimude väljaajamine kuulutas, et Jeesuse Rist võidab „maailma vürsti” (Jh 12:31).

 

109. Missuguse meelevalla andis Jeesus oma apostlitele Jumalariigis?

551-553; 567

Jeesus valis kaksteist apostlit, oma Ülestõusmise tulevased tunnistajad, ja tegi neist osalised oma missioonis ja meelevallas õpetada, anda andeks patte ning ehitada ja juhtida  Kirikut. Selles kolleegiumis sai Peetrus „Taevariigi võtmed” (Mt 16:19), esikoha ja ülesande hoida usku puhtana ning kinnitada oma vendi.

 

110. Mida tähendab Issandamuutmine?

554-556; 568

Issandamuutmine (Jeesuse kirgastumine) tähendab eelkõige Püha Kolmainsuse ilmumist: „Hääles Isa, inimeses Poeg, heledas pilves Püha Vaim” (Aquino püha Thomas). Kõneldes Moosese ja Eelijaga oma „eluotsast” (Lk 9:31), ilmutab Jeesus, et tema au tuleb Risti läbi, ning ennustab oma Ülestõusmist ja aulist Taastulemist, mil Kristus „meie alanduse ihu muudab oma kirgastatud ihu sarnaseks” (Fl 3:21).

Mäe peal muudeti Sind, oh Kristus Jumal, ja Su jüngrid said Sinu au näha nii palju kui nad võisid,

et nad Sinu Ristisurma nähes mõistaksid, et Sa oma tahtmist mööda kannatad ja maailmale kuulutad,

et Sina oled tõesti Isa hiilgus.

(Bütsantsi liturgiast)

 

111. Kuidas toimus Jeesuse tulek Messiana Jeruusalemma?                                                                 557-560; 569-570

Seatud ajal otsustas Jeesus minna üles Jeruusalemma kannatama, surema ja surnuist üles tõusma. Eesli seljas oma linna sisse ratsutades kuulutas Ta Messia ja Kuningana Jumalariigi tulekut. Teda võtsid vastu lapsed, kelle rõõmuhõisked kõlavad edasi euharistiatalituse hümnis Püha, püha, püha: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Hoosianna (päästa meid)!” (Mt 21:9). Kannatusnädalat alustab Kiriku liturgia pühapäevaga, mis mälestab Jeesuse saabumist Jeruusalemma.

… KANNATANUD PONTIUS PILAATUSE AJAL, RISTI LÖÖDUD, SURNUD JA MAETUD

 

112. Kui oluline on Jeesuse paasamüsteerium?

571-573

Jeesuse paasamüsteerium, mis hõlmab Kannatamist, Surma, surnuist Ülestõusmist ja tõusmist Taeva kirkusse, on ristiusu kese, sest Jumala kava inimsoo päästmiseks sai Poja Lunastussurmaga lõplikult teoks.

113. Milliste süüdistuste alusel mõisteti Jeesus surma?

574-576

Mõned Iisraeli juhid süüdistasid Jeesust, et Ta oli astunud Seaduse, Jeruusalemma Templi ning eriti ainsasse Jumalasse uskumise vastu, sest Ta nimetas ennast Jumala Pojaks. Sel põhjusel andsid nad Jeesuse Pilaatuse kätte, et too Ta surma mõistaks.

114. Kuidas Jeesus käitus Iisraeli Seaduse suhtes?

577-582; 592

Jeesus ei tühistanud, vaid viis täide Seaduse, mille Mooses oli saanud Jumalalt Siinai mäel, ning andis sellele lõpliku tõlgenduse. Jeesus ise oli jumalik seadusandja, kes ka  seda Seadust täitis. Lisaks tõi Ta ustava sulasena oma Lepitussurmaga ainsa Ohvri, mis suudab hüvitada kõik „esimese lepingu aegsed üleastumised” (Hb 9:15).

 

115. Missugune oli Jeesuse hoiak Jeruusalemma Templi suhtes?

583-586; 593

Jeesust süüdistati vaenulikus suhtumises templisse. Tegelikult austas Ta seda kui oma „Isa koda” (Jh 2:16) ning jagas just seal suure osa oma õpetustest. Samas ennustas Ta templi hävitamist seoses oma surmaga ning esitas iseennast Jumala jäädava eluasemena inimeste hulgas.

 

116. Kas Jeesus astus vastu Iisraeli usule ainsasse Jumalasse, kes päästab?

587-591; 594

Jeesus ei vaidlustanud kunagi usku ainsasse Jumalasse, isegi mitte siis, kui Ta tegi seda, mis on omane ainult Jumalale – andis andeks patte, täitis nõnda Messia kohta antud tõotust ja ilmutas end Jumalaga samasena. Aga kuna Jeesus kutsus inimesi üles, et nad usuksid Temasse ja pöörduksid, võib aru saada Suurkohtu traagilisest mõistmatusest, mille alusel nad langetasid otsuse Jeesus jumalateotuse eest surma mõista.

 

117. Kes kannab vastutust Jeesuse surma eest?

595-598

Jeesuse Kannatuse ja surmamõistmise eest vastutavaks ei tohi lugeda kõiki tollal elanud juute ega ka nende järeltulijaid. Iga patune – seega iga inimene – on tegelikult Lunastaja Kannatuse põhjus ja vahend. Suurem süü lasub selles mõttes nendel, kes sagedamini pattu langevad või oma pahesid naudivad, eriti kui nad on kristlased.

 

118. Miks oli Jeesuse surm osa Jumala kavatsusest?

599-605; 619

Soovides endaga lepitada kõik, kes olid määratud patu tõttu surema, astus Jumal armastavalt vahele ning läkitas oma Poja, et Ta annaks elu patuste eest. Vana Testamendi kirjade järgi, eriti vastavalt kirjeldustele Kannatava Sulase ohvrist, tuli Jeesusel surra.

 

119. Missugusel viisil ohverdas Jeesus ennast ise Isale?

606-609; 620

Kogu Kristuse elu oli vabatahtlik ohvriand Isale Tema päästmisplaani elluviimiseks. Ta loovutas oma elu „lunaks paljude eest” (Mk 10:45), lepitades sel viisil kogu inimsoo Jumalaga. Tema Kannatus ja Surm näitasid, kuidas Tema inimloomus oli vabatahtlik ja täiuslik tööriist Jumala armastusele, mis ihkab kõikide päästmist.

 

120. Kuidas väljendub Jeesuse Ohverdus Viimses Õhtusöömaajas?

610-611; 621

Oma Kannatuse eelõhtu Viimsel Paasasöömaajal apostlitega Jeesus niihästi ennetab oma tulevast eneseohverdust sümboolselt kui ka teeb selle reaalselt teoks: „See on minu Ihu, mis teie eest antakse” (Lk 22:19), „see on minu lepingu Veri, mis … valatakse” (Mt 26:28).Nõnda seab Ta Euharistia oma Ohverduse „mälestuseks” (1Kr 11:25) ning apostlid Uue Lepingu preestriteks.

121. Mis toimub, kui Jeesus tunneb Ketsemani aias surmahirmu?

612

Hoolimata surmaõudusest, mida Jumala Poja, „Elu Juhi” (Ap 3:15) püha inimloomus kogeb, jääb Tema inimlik tahe ustavaks Isa tahtmisele, et meid päästa. Jeesus võttis vastu kohustuse kanda meie patte oma kehas, „saades kuulekaks surmani” (Fl 2:8).

 

122. Mis tagajärjed on Kristuse Ristiohvril?

613-617; 622-623

Jeesus andis vabast tahtest oma elu Lepitusohvriks, s.t hüvitas meie patud oma täiuslikult kuuleka armastusega, armastusega kuni surmani. Jumala Poja armastus „lõpuni” (Jh 13:1) lepitas kogu inimkonna Isaga. Kristuse Paasaohverdus lunastab seega inimsoo ainukordselt, täiuslikult ja alatiseks ning avab talle osaduse Jumalaga.

123. Miks kutsub Jeesus jüngreid oma risti kandma?

618

Kui Jeesus ütleb jüngritele, et nad võtaksid oma risti ja käiksid Tema järel, tahab Ta tõmmata oma Lunastusohvrisse kaasa need, kes saavad sellest esimesena kasu.

124. Mis olekus oli Kristuse keha hauakambris?

624-630

Kristus suri tõelist surma ja Ta ihu pandi hauakambrisse, kuid Jumala vägi hoidis seda lagunemast.

…ALLA LÄINUD SURMAVALDA, KOLMANDAL PÄEVAL ÜLES TÕUSNUD SURNUIST

 

125. Mis on surmavald, kuhu Jeesus läks?

632-637

„Surmavald” ei ole hukkamõistetute Põrgu, vaid tähendab kõigi nende – õigete ja kurjade – seisundit, kes surid enne Kristust. Jeesuse hing – ühendatud tema jumaliku isikuga – laskus surmavalda õigete juurde, kes ootasid oma Lunastajat, et nad saaksid lõpuks näha Jumalat. Pärast seda kui Jeesus oli oma surmaga alistanud surma ja kuradi, „kellel on võimus surma üle” (Hb 2:14), vabastas Ta õiged, kes ootasid Lunastajat, ning avas neile Taeva väravad.

126. Missugune koht on meie usus Kristuse Ülestõusmisel?

631, 638

Jeesuse surnuist Ülestõusmine on tõde, mis kroonib meie usku Kristusesse ning moodustab koos Ristiga paasamüsteeriumi keskse osa.

127. Missugused märgid tunnistavad Jeesuse surnuist Ülestõusmisest?

639-644; 656-657

Otsustava tähtsusega tõendi kõrval, milleks oli tühi haud, tõendasid Jeesuse surnuist Ülestõusmist naised, kes esimesena nägid ülestõusnud Kristust ja viisid sõna apostlitele. Siis Jeesus „näitas ennast Keefasele (Peetrusele), seejärel Kaheteistkümnele, seejärel ... enam kui viiesajale vennale” (1Kr 15:5-6) ning veel teistelegi. Apostlid poleks suutnud Ülestõusmise lugu ise välja mõelda, sest see tundus neile võimatu: Jeesus pidi neid koguni manitsema nende uskmatuse pärast.

 

128. Miks on Ülestõusmine samas ka meelteülene (transtsendentne) sündmus?

647; 656-657

Ajaloolise sündmusena on Ülestõusmine tõestatud märkide ja tunnistustega, ent kuivõrd see oli Kristuse inimloomuse sisenemine Jumala kirkusesse, siis on tegemist ajalugu ületava ususaladusega. Seetõttu ei näidanud ülestõusnud Kristus ennast mitte maailmale, vaid jüngritele ja tegi nendest oma tunnistajad rahva ees.

 

129. Mis olekus on Jeesuse ihu pärast Ülestõusmist?

645-646

Kristuse Ülestõusmine ei olnud tagasipöördumine maisesse ellu: Tema ülestõusnud ihu kannab ristilöömise ja kannatuse märke, ent osaleb jumalikus elus kirgastatud ihu tunnustega. Seetõttu oli ülestõusnud Jeesus täiesti vaba otsustama, millal, kus ja missugusel kujul Ta end oma jüngritele näitab.

130. Mil moel on Ülestõusmine Pühima Kolmainsuse tegu?

648-650

Kristuse Ülestõusmine on Jumala üleloomulik tegu. Kolmainsuse isikud toimivad üheskoos, nii nagu igaühele omane: Isa ilmutab oma väge, Poeg võtab tagasi oma elu (Jh 10:17), mille Ta vabatahtlikult loovutas, ühendades oma hinge oma ihuga, mille elustab ja kirgastab Vaim.

 

131. Mis on Ülestõusmise päästev tähendus?

651-655; 658

Ülestõusmine on Jumala Sõna inimeseks saamise kõrgpunkt. See kinnitab Kristuse jumalikku olemust ning kogu Tema tegevust ja õpetust. See teeb teoks kõik meile Jumala poolt antud tõotused. Ülestõusnud Kristus, patu ja surma äravõitja, on ka meie õigeksmõistmise ja tulevase ülestõusmise põhjus. Juba praegu annab Ta meile lapseseisuse armu – tegeliku osaduse ainusündinud Poja elus. Aegade lõpul äratab Ta üles meie ihud.

… ÜLES LÄINUD TAEVASSE; ISTUB OMA KÕIGEVÄELISE ISA PAREMAL KÄEL

 

132. Mida tähendab Kristuse Taevasseminemine?

659-667

Nelikümmend päeva näitas Kristus end apostlitele oma tavalisel inimkujul, mis varjas Tema kui Ülestõusnu kirkust; siis läks Ta Taevasse ning asus oma Isa paremale käele. Tema on Issand, kes nüüd valitseb oma inimloomusega Jumala Poja igaveses kirkuses ning kostab kogu aeg Isa palge ees meie eest. Tema läkitab meile oma Vaimu ja annab meile lootust jõuda ühel päeval eluasemesse, mille Ta on meile valmistanud.                               

… TULEB KOHUT MÕISTMA ELAVATE JA SURNUTE ÜLE

 

133. Kuidas valitseb meie Issand Jeesus praegu?

668-674; 680

Kõiksuse ja ajaloo Isandana jääb Kiriku Pea, kirgastatud Kristus, saladuslikul viisil maa peale, kus Tema riik on külvatud ja juba võrsumas Kirikus. Kunagi tuleb Ta tagasi kirkuses, aga meie ei tea, millal. Seepärast elame valvsas ootuses ja palvetame: „Tule, Issand Jeesus!” (Ilm 22:20).

 

134. Kuidas toimub Issanda Taastulemine kirkuses?

675-677; 680

Pärast praeguse kaduva maailma viimast kosmilist vapustust naaseb Kristus kirkuses. Tema ilmumise ja Viimse Kohtupäevaga triumfeerib Jumal lõplikult. Siis on Jumalariik teoks saanud.

135. Kuidas mõistab Kristus kohut elavate ja surnute üle?

678-679; 681-682

Kristus hakkab mõistma kohut meelevallaga, mille Ta saavutas maailma Lunastajana, kes tuli tooma päästmist kõigile. Siis tulevad avalikuks südamesaladused ning igaühe käitumine Jumala ja kaasinimese suhtes. Vastavalt elatud elule pälvib igaüks kas elu täiuse või igavese hukatuse. Nõnda saab teoks „Kristuse täisea mõõt” (Ef 4:13), milles Kristus on „kõik kõiges” (1Kr 15:28).

3. ptk  MINA USUN PÜHASSE VAIMUSSE

…PÜHASSE VAIMUSSE

 

136. Mida tahab Kirik öelda, kui ta tunnistab Mina usun Pühasse Vaimusse?

683-686

Uskuda Pühasse Vaimusse tähendab tunnistada usku, et Püha Vaim on Pühima Kolmainsuse kolmas isik, kes lähtub Isast ja Pojast ja „keda koos Isa ja Pojaga kummardatakse ja austatakse”. Vaim on läkitatud „meie südameisse” (Gl 4:6), et me saaksime uue elu Jumala lastena.

137. Miks on Poja ja Püha Vaimu läkitamine lahutamatu?

687-690; 742-743

Jagamatus Kolmainsuses on Poeg ja Vaim küll teineteisest erinevad, kuid pole lahus. Algusest kuni aegade lõpuni lähetab Isa Poega, läkitades ühtlasi välja oma Vaimu, kes ühendab meid usus Kristusega, et me võiksime Jumala lasteks võetuna hüüda Jumalale: „Abba! Isa!” (Rm 8:15). Püha Vaim on küll nähtamatu, aga me tunneme Ta ära tegudest, kui Ta ilmutab meile Sõna ja toimib Kirikus.

138. Mis nimed on Pühal Vaimul?

691-693

Pühima Kolmainsuse kolmanda isiku põhinimi on Püha Vaim. Jeesus nimetab Teda veel ka Lohutajaks ja Tõe Vaimuks. Uues Testamendis on Ta ka Kristuse Vaim, Issanda Vaim, Jumala Vaim, Kirkuse Vaim, Tõotuse Vaim.

139. Millised sümbolid on kasutusel Püha Vaimu kohta?                                 

694-701

Pühal Vaimul on palju sümboleid: eluvesi, mis voolab välja Kristuse haavatud südamest ja vaigistab ristitud inimese janu;õliga salvimine, mis on kinnitamissakramendi märk; tuli, mis muudab kõike, mida puudutab; tume või hele pilv, millest paistab Jumala kirkus; käte pealepanemine, mille kaudu Püha Vaimu edasi antakse; tuvi, kes Jeesuse ristimise ajal alla laskus ja Tema kohale jäi.

 

140. Mida tähendab, et  Püha Vaim on kõnelnud prohvetite läbi?

687-688; 702-716

Prohvetid olid inimesed, keda Püha Vaim inspireeris rääkima Jumala nimel. Vana Testamendi prohvetisõnadel laseb Püha Vaim lõplikult täide minna Kristuses, kelle saladuse Ta ilmutab Uues Testamendis.

 

141. Mida tegi Püha Vaim Ristija Johannese läbi?

717-720

Püha Vaim valdas Ristija Johannese, Vana Testamendi viimase prohveti, ning läkitas ta „looma Issandale valmistatud rahvast” (Lk 1:17) ja kuulutama ette Jumala Poja Kristuse tulekut. Johannes nägi Vaimu laskuvat ja jäävat Jeesuse peale, Tema peale, kes „ristib Püha Vaimuga” (Jh 1:33).

 

142. Kuidas toimis Püha Vaim Neitsi Maarjas?  

721-726; 744

Püha Vaim viis Maarja isikus täide kogu Vana Testamendi ootuse ja ettevalmistuse Kristuse tuleku eel. Ta täitis Maarja ainukordsel viisil armuga ja muutis tema neitsilikkuse viljakaks, nii et ta sai ilmale tuua inimeseks saanud Jumala Poja. Vaim tegi temast Ema „kogu Kristusele”– Jeesuse Kristuse kui Kiriku Pea Ema ning Kiriku kui Tema Müstilise Ihu Ema. Maarja oli koos apostlitega Nelipühipäeval, kui Vaim avas Kiriku kehtestamisega ajaloo „lõpuajastu”.

143. Mis seos on Püha Vaimu ja Kristuse maapealse missiooni vahel?                        

727-730; 745-746

Jumala Poeg pühitseti oma inimloomuses Messiaks Püha Vaimu salvimisega Tema inimeseks saamisest alates. Ta ilmutas Vaimu oma õpetuses ning tegi teoks patriarhidele tõotatu. Pärast surnuist Ülestõusmist andis Ta apostlite peale hingates Püha Vaimu sündivale Kirikule.

 

144. Mis toimus Nelipühil? 

731-732; 738

Viiskümmend päeva pärast Ülestõusmist, Nelipühi pühapäeval, kallas kirgastatud Kristus külluslikult välja Püha Vaimu ning ilmutas Vaimu Jumala isikuna, nii et Ilmutus Pühast Kolmainsusest sai täielikuks. Kristuse ja Püha Vaimu missioonist sai Kiriku missioon, kes on läkitatud kuulutama ja levitama Kolmainsuse osaduse saladust.

Meie saime näha tõe valgust, võtsime vastu Taeva Vaimu ja leidsime õige usu. Me kummardame jagamatut kolmainsat Jumalat, sest Tema on meid lunastanud.

(Nelipühade vespri tropar Bütsantsi liturgiast)

145. Mida teeb Püha Vaim Kirikus?

733-741; 47

Püha Vaim ehitab, hingestab ja pühitseb Kirikut. Armastuse Vaimuna taastab Ta ristitutes Jumala-sarnasuse, mis läks kaduma patu läbi, ning laseb neil Kristuses osa saada Püha Kolmainsuse elust. Ta läkitab nad tunnistama Kristuse tõest ja suunab nende tegemisi nii, et kõik võiksid kanda „Vaimu vilju” (Gl 5:22).

 

146. Kuidas toimivad Kristus ja Püha Vaim usklike südameis?                                               

738-741

Kristus jagab sakramentides oma Vaimu ja Jumala armuKiriku liikmetele, kes seeläbi kannavad Vaimu uue elu vilja. Püha Vaim õpetab meid ka palvetama.

… PÜHA KATOLIIKLIKKU KIRIKUT

Kirik Jumala kavatsuse kohaselt

 

147. Mida tähendab sõna Kirik?

748-752; 777,  804

Kirik tähendab rahvast, keda Jumal kutsub ja kogub igalt poolt maailmast. See on kogukond inimestest, kellest usu ja ristimise läbi on saanud Jumala lapsed, Kristuse Ihu liikmed ja Püha Vaimu templid.

148. Kas Piibel pakub Kiriku kohta veel muid nimetusi ja võrdpilte?             

753-757

Pühakirjast leiame hulga võrdpilte, mis näitavad Kiriku saladusest selle üksteist täiendavaid külgi. Vana Testament eelistab kujundeid, mis seostuvad ideega Jumala rahvast.  Uus Testament pakub kujundeid, mis seostab Kristuse kui Pea tema rahva kui Ihuga. Samuti leiame võrdpilte karjuste (lambakari ja -tara), põllumeeste (põld, õli- ja viinapuu), ehitajate (koda, kivi, tempel) ja perekonna elust (pruut, ema, pere).

 

149. Mis on Kiriku algus ja lõpuleviimine?

758-766; 778

Kiriku algus ja lõpuleviimine on osa Jumala igavikulisest kavatsusest. Vana Leping valmistas Kiriku algust ette Iisraeli äravalimisega, mis oli tulevase kõigi rahvaste kokkukogumise märk. Kirikule rajasid aluse Kristuse sõnad ja teod, teda vormis Jeesuse Lunastussurm ja Ülestõusmine; Kiriku kui päästva saladuse tegi nähtavaks Püha Vaimu väljavalamine Nelipühil. Kirik saavutab täiuse aegade lõpul – kõigi maa peal päästetute kogudusena Taeva kirkuses.

150. Mis on Kiriku ülesanne?

767-769

Kiriku ülesanne on kuulutada ja rajada kõigi rahvaste hulgas Jumalariiki, mille lõi Jeesus Kristus. Maapealne Kirik on selle õndsakstegeva riigi seeme ja algus.

 

151. Mis mõttes on Kirik saladus?

767-773; 779

Kirik on saladus selles mõttes, et tema nähtavas tõeluses peitub ja toimib vaimne, jumalik tõelus, mida näeb üksnes ususilmaga.

 

152. Miks ütleme, et Kirik on üleüldine pääsemissakrament?

774-776; 780

See tähendab, et ta on kogu inimkonna Jumalaga lepitamise ja Temaga osadusse pääsemise märk ja vahend ning samuti kõigi inimeste ühtsuse märk ja vahend.

Kirik – Jumala rahvas, Kristuse Ihu, Püha Vaimu tempel

 

153. Miks on Kirik Jumala rahvas?

781; 802-804

Kirik on Jumala rahvas, sest Jumal arvas heaks inimesi pühitseda ja päästa mitte ükshaaval, vaid Isa ja Poja ja Püha Vaimu ühtsuse jõul kokku liidetud ühtse rahvana.

154. Millised jooned iseloomustavad Jumala rahvast?

782

Selle rahva liikmeks saab usust Kristusesse ja ristimise vastuvõtmisega. See rahvas saab alguse Jumal-Isast, tema Pea on Jeesus Kristus, tema tunnus on Jumala laste väärikus ja vabadus, tema seadus on uus armastuse käsk, tema ülesanne on olla maa sool ja maailma valgus, tema eesmärk on Jumalariik, mis juba praegu maa peal kasvab.

 

155. Mil moel võtab Jumala rahvas osa Kristuse kolmest ametist: olla preester, prohvet ja kuningas?

783-786

Jumala rahvas osaleb Kristuse preestriametis, sest Püha Vaimu poolt pühitsetuna tulebristituil tuua vaimseid ohvreid; prohvetiametis, sest oma üleloomuliku usutunnetuse ajel võtab ta eksimatult omaks usu, õpib seda järjest sügavamalt tundma ning tunnistab seda; kuningaametis,sest ta teenib, järgides Kristuse eeskuju, kes kõiksuse kuningana hakkas kõikide, eriti vaeste ja kannatajate teenijaks.

156. Mil moel on Kirik Kristuse Ihu?

787-791; 805-806

Ülestõusnud Kristus ühendab Temasse uskujad Püha Vaimu väel endaga väga lähedaselt. Nõnda on Kristusesse uskujad, kes on Temaga lähisuhtes eriti läbi Euharistia, ka omavahel ühendatud armastuses. Nad moodustavad ühe Ihu – Kiriku. Selle Ihu ühtsus teostub erinevate ihuliikmete ja ülesannete mitmekesisuses.

157. Kes on selle Ihu Pea?

792-795; 807

Kristus „on oma Ihu, Kiriku pea” (Kl 1:18). Kirik elab Tema läbi, Temas ja Temale.Kristus ja Kirik üheskoos on „kogu Kristus” (Püha Augustinus). „Pea ja ihuliikmed moodustavad otsekui ühe ja sama müstilise isiku” (Aquino püha Thomas).

158. Miks Kirikut nimetatakse Kristuse Mõrsjaks?

796,  808

Kirikut kutsutakse Kristuse Mõrsjaks, kunaIssand ise kasutas enda kohta nimetust „peigmees” (Mk 2:19). Issand armastab Kirikut ning on ta endaga sidunud igavese Lepingu läbi. Ta on enda loovutanud Kiriku pärast, et „teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi” (Ef 5:26), ja teha temast kõigi Jumala lasteviljakas Ema. Ihumõiste rõhutab Pea ühtsust ihuliikmetega, sõna Mõrsja toob esile kahe poole erinevuse selles isiklikus suhtes.

159. Miks Kirikut nimetatakse Püha Vaimu templiks?

797-798; 809-810

Kirikut nimetatakse nõnda, kuna Püha Vaim elab Ihus, kes on Kirik, nii tema Peas kui ka liikmetes. Lisaks ehitab Ta Kirikut armastusega sõna, sakramentide, vooruste ja karismade väel.

Mida hing on inimese ihule, seda on Püha Vaim Kristuse liikmetele, see tähendab, Kristuse Ihule, kes on Kirik.

(Püha Augustinus)

 

160. Mis on karismad?

799-801

Karismadeks nimetatakse Püha Vaimu erilisi ande, mis kingitakse konkreetsetele inimestele kaasinimeste hüvanguks, maailma vajaduste heaks ning eriti Kiriku ülesehitamiseks. Karismade üle otsustamine kuulub Kiriku Õpetusameti pädevusse.

Kirik on üks, püha, katoliiklik ja apostellik

161. Miks on Kirik üks?      

811-815; 866

Kirik on üks, sest tema allikas ja eeskuju on isikute ühtsus kolmainsas Jumalas;  sest Kiriku asutajana ja Peana taastas Jeesus Kristus kõigi rahvaste ühtsuse ühesainsas Ihus. Kiriku hingena ühendab Püha Vaim Kristuse osaduses kõiki usklikke. Kirikul on üksainus usk, üksainus sakramentaalne elu, üksainus apostellik järjepidevus, üks ühine lootus ning üks ja sama armastus.

 

162. Kus on Kristuse üks Kirik?

816,  870

Kristuse üks Kirik kui maa peal asutatud ja üles ehitatud kogukond on olemas (subsistit in) katoliku Kirikus, keda juhib Peetruse ametijärglane koos temaga osadust jagavate piiskoppidega. Üksnes selle Kiriku kaudu pääseb täiel määral pääsemise vahendite juurde, sest Issand usaldas kõik Uue Lepingu hüved ainuüksi Apostlite Kogu hoolde, kelle pea on Peetrus.

163. Kuidas suhtuda kristlastesse, kes ei ole katoliiklased?

817-819

Kirikutest ja kiriklikest kogukondadest, mis on lahutatud täielikust osadusest katoliku Kirikuga, võib leida hulgaliselt pühaduse ja tõe elemente. Kõik need hüved tulevad Kristuse käest ja juhivad katoliiklikku, see tähendab üleilmsesse ühtsusse. Ristimise läbi on nende kirikute ja kiriklike kogukondade usklikud ühinenud Kristusega ning seega tunnistame me neid kui vendi.

 

164. Kuidas edendada kristlaste ühtsust?

820-822

Soov taastada kõigi kristlaste ühtsus on Kristuse and ja Vaimu kutse. See soov hõlmab kogu Kirikut ning teostub meeleparanduse, palve, üksteise vennaliku tundmaõppimise ja teoloogilise mõttevahetuse kaudu.

165. Mil viisil on Kirik püha?

823-829; 867

Kirik on püha, kuna tema rajaja on pühimast püham Jumal. Kristus andis oma elu, et Kirikut pühitseda ja teha temast pühitseja. Püha Vaim annab Kirikule elu armastuses. Kirikus võib leida kõik pääsemisvahendid. Pühadus on iga Kiriku liikme kutsumus ning kõigi Kiriku tegevuste eesmärk. Kirik loeb oma liikmeks Neitsi Maarjat ja suurt hulka pühakuid, kes on Kirikule eeskujuks ja eestkostjaks. Kiriku pühadus on pühitsusallikaks tema lastele, kes tunnistavad maa peal, et nad patustena vajavad pidevalt meeleparandust ja puhastust.

 

166. Miks nimetatakse Kirikut katoliiklikuks?

830-831; 868

Kirik on katoliiklik, see tähendab üleüldine, kuna temas on kohal Kristus: „Kus on Kristus Jeesus, seal on ka katoliku Kirik” (Antiookia püha Ignatius). Kirik kuulutab täielmääral kogu usku. Talle kuuluvad kõik päästevahendid ja ta jagab neid; Kristus on ta läkitanud missioonile kõigiinimeste juurde, mis hõlmab kõiki ajastuid ja kultuure.

 

167. Kas osakirik on katoliiklik?

832-835

Iga osakirik (piiskopkond, diötsees ehk eparhia) on katoliiklik. Selle moodustab usklike kogukond, kes seisavad usu- ja sakramendiosaduses nii oma piiskopiga, kes on pühitsetud apostellikus järjepidevuses, kui ka Rooma Kiriku, „armastuse eesistujaga” (Antiookia püha Ignatius).

168. Kes kuuluvad katoliku Kirikusse?

836-838

Mingil viisil kuuluvad Jumala rahva katoliiklikku ühtsusse või on sellesse kutsutud kõik inimesed. Täielikult on katoliku Kiriku liikmed need, kellel on Kristuse Vaim ja keda  ühendab Kirikuga usutunnistuse, sakramentide, kiriklikule hierarhiale allumise ja  osaduse side. Selles ühtsuses mitteosalevad ristitud inimesed seisavad siiski teatavas, olgugi et mittetäielikus osaduses katoliku Kirikuga.

169. Mis suhe on katoliku Kirikul juudi rahvaga?

839-840

Katoliku Kirik tunnistab erilist seost juudi rahvaga selles, et Jumal valis nad enne kõiki teisi vastu võtma oma Sõna. Juudi rahvas on see, „kelle päralt on lapseõigus ja kirkus, lepingud ja seadused, jumalateenistus ja tõotused, kelle päralt on esiisad ning kelle seast on ihu poolest pärit Kristus” (Rm 9:4.5). Erinevalt teistest mittekristlikest usunditest on juutide usk juba vastus Jumala Ilmutusele Vanas Lepingus.

 

170. Mis side on katoliku Kiriku ja mittekristlike usundite vahel?

841-845

Kõigi rahvaste vahel on side, mis tuleneb eelkõige kogu inimkonna ühisest päritolust ja eesmärgist. Kirik tunnustab, et kõik hea ja õige teistes usundites tuleb Jumalast ja on tema tõe peegeldus. Sellisena võib see aidata Head Sõnumit omaks võtta ja olla innustajaks teel inimkonna ühtsuse poole Kristuse Kirikus.

 

171. Mida tähendab seisukoht, et väljaspool Kirikut ei ole pääsemist?

846-848

See tähendab, et kogu pääsemine tuleb Kristuselt kui Pealt Kiriku, Tema Ihu läbi. Seetõttu ei saa pääseda need, kes küll teavad, et Kristus on rajanud Kiriku ja see on hädavajalik pääsemiseks, ent keelduvad siiski temasse astumast või jäämast. Samas – tänu Kristusele ja Tema Kirikule – võivad igavikku pääseda need, kes pole selles süüdi, et nad ei tunne Kristuse Evangeeliumi ja Kirikut, kuid otsivad siiralt Jumalat ning püüavad armu abiga teha Tema tahtmist, nagu see on teada nende südametunnistuse käsul.

 

172. Miks peab Kirik kuulutama Evangeeliumi kogu maailmale?

849-851

Kirik peab seda tegema, sest Kristus on andnud käsu: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Mt 28:19). See Issanda antud misjoniülesanne lähtub Jumala igavesest armastusest, kes läkitas oma Poja ja Püha Vaimu ning „tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele” (1Tm 2:4).

173. Mil mõttes on Kirik kuulutav?

852-856

Püha Vaimu juhtimisel jätkab Kirik Kristuse enda kuulutustööd läbi ajaloo. Seepärast on kristlase kohus kuulutada Kristuselt saadud Rõõmusõnumit kõigile, ning Tema jälgedes käies olema valmis ennast –isegi märtrina – ohverdama.

 

174. Miks on Kirik on apostellik?

857; 869

Kirik on apostellik oma päritolu tõttu, sest on rajatud „apostlite alusele” (Ef 2:20); oma õpetuse tõttu, sest see on sama, mis oli apostlite õpetus;  oma ülesehituse tõttu, sest kuni Kristuse Taastulemiseni õpetavad, pühitsevad ja juhivad Kirikut apostlid läbi oma ametijärglaste, kes on Peetruse ametipärijaga osaduses seisvad piiskopid.

 

175. Milles seisneb apostlite ülesanne?

858-860

Sõnaapostel tähendab läkitatut. Jeesus, Isa Läkitatu, kutsus oma õpilaste seast kaksteistkümmend ning seadis apostliteks, Ülestõusmise ja Kiriku rajamise valitud tunnistajateks. Ta käskis neil jätkata oma missiooni, öeldes: „Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid” (Jh 20:21) ja tõotas jääda nendega maailma lõpuni.

176. Mis on apostellik järjepidevus?

861-865

Apostellik järjepidevus on apostlite missiooni ja väe edasiandmine pühitsussakramendi kaudu nende ametijärglastele, piiskoppidele. Tänu sellele edasiandmisele kestab Kiriku usu- ja eluosadus oma algusajaga läbi sajandite, mil ta teostab oma apostellikku missiooni – Kristuse riigi levitamist maa peal.

Usklikud – hierarhia, ilmikud, pühendunud

 

177. Kes on usklikud?

871-872

Kristlastest usklikud on need inimesed, kes ristimise läbi Kristusega ühendatuna moodustavad Jumala rahva. Kuna nad sel põhjusel jagavad igaüks omal moel Kristuse preestri-, prohveti- ja kuningaametit, on nad kutsutud osalema Jumala poolt Kirikule usaldatud missioonis. Jumala lastena on nad võrdselt väärikad.

178. Kuidas on Jumala rahvas üles ehitatud?

873; 934

Jumala seatud usklike hulgas kuuluvad vaimulikkondaneed, kes on võtnud vastu vaimuliku seisuse sakramendi ja moodustavad Kiriku hierarhia. Teisi Kiriku liikmeid kutsutakse ilmikuteks. Kummaski seisuses leidub usklikke, kes pühendavad oma elu erilisel viisil Jumalale, võttes omaks evangeelsed nõuanded: sugulise karskuse või tsölibaadi, vaesuse ja kuulekuse.

 

179. Miks Kristus rajas Kiriku hierarhia?

874-876

Kristus rajas Kiriku hierarhia, et karjatada Jumala rahvast oma nimel ning andis talle selleks meelevalla. Hierarhia moodustavad pühitsetud ametikandjad – piiskopid, preestrid ja diakonid. Vaimuliku seisuse sakramendi alusel teenivad piiskopid ja preestrid Kristuse kui Pea nimel, esindades Teda isikuliselt. Diakonid teenivad Jumala rahvast sõna-, liturgia- ja hooldusteenistuses (kr diakoonia teenistus).

180. Kuidas teostub Kiriku teenimises kollegiaalsus?

877

Kaheteistkümne apostli eeskujul, kelle Kristus valis välja ja läkitas üheskoos, on kogu Kiriku hierarhia oma ühtsuses kõigi usklike osaduse teenistuses. Iga piiskop teenib oma piiskopkonda piiskopikolleegiumi liikmena, osaduses paavstiga, kellega koostakannab hoolt kogu Kiriku eest. Preestrid teenivad kogudusi osakiriku vaimulikkonnas, osaduses oma piiskopiga ja tema alluvuses.

181. Miks on kiriklik amet samas kaisikuline?

878-879

Kiriklik amet on ka isikuline, sest vaimulikuseisuse sakramendi alusel kannab iga ametikandja isiklikku vastutust Kristuse ees, kes on teda kutsunud isiklikult ja andnud talle missiooni.

 

182. Mis on paavsti missioon?

880-882; 936-937

Paavst kui Rooma piiskop ja püha Peetruse ametijärglane on Kiriku ühtsuse jääv ja nähtav allikas ja alus. Ta on Kristuse asemik, piiskoppide kolleegiumi pea ja kogu Kiriku ülemkarjane. Jumalast seatuna kuulub paavstile kõrgeim, täielik, otsene ja üleüldine  võim kogu Kiriku üle.

183. Mis kuulub piiskoppide kolleegiumikompetentsi?

883-885

Piiskoppide kolleegium kannab Kirikus samuti kõrgeimat ja täielikku võimu, ent alati koos paavstiga ja mitte kunagi ilma temata.

184. Kuidas täidavad piiskopid oma õpetamisülesannet?

888-890

Kuna piiskopid on ühenduses paavstiga apostlite usu õiged tunnistajad ja neil on Kristuselt saadud meelevald, on nende kohus kuulutada kõikidele Evangeeliumi ustavalt ja autoriteetselt. Üleloomuliku usutunnetuse ajel ja Kiriku elava õpetusameti juhtimisel jääb Jumala rahvas usule kõikumatult truuks.

 

185. Millal toimib Õpetusamet eksimatult?

891-892

Eksimatult toimib Õpetusamet siis, kui paavst Kiriku ülemkarjase ameti jõul või piiskoppide kolleegium üheskoos paavstiga, eriti ühiselt kokkukutsutuna oikumeenilisel kirikukogul, kuulutavad lõpliku otsustuse vormis välja mingi õpetuse usu või kõlbluse osas. Ta on eksimatu ka juhul, kui paavst ja piiskopid oma korralises õpetusametis esitavad mingi õpetuse üksmeelselt lõplikul kujul. Iga uskliku kohus on sellised õpetused usukuulekuses omaks võtta.

186. Kuidas teenivad piiskopid oma pühitsemisametis?

893

Nad pühitsevad Kirikut Kristuse armu jagamisega sõna- ja sakramenditeenistuses, eriti Euharistias, nagu ka oma palve, eeskuju ja tööga.

187. Kuidas teostavad piiskopid oma juhtimisametit?

894-896; 938

Piiskoppide kolleegiumi liikmena kannab iga piiskop hoolt kõigi osakirikute ja kogu Kiriku eest kollegiaalselt koos teiste piiskoppide ja paavstiga. Piiskop, kelle juhtida usaldatakse üks osakirik, juhib seda omaenda, korralise ja otsese püha meelevalla alusel Kristuse, Hea Karjase nimel, osaduses kogu Kirikuga ja Peetruse ametijärglase juhtimisel.

188. Mis on ilmikute kutsumus?

897-900; 940

Ilmikutest usklike eriline kutsumus on otsida Jumalariiki, mõtestades ja korraldades ajalikke asju Jumala kava kohaselt. Nõnda realiseerivad nad kõigile ristituile ühist kutset pühadusele ja apostolaadile.

189. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse preestriametis?

901-903; 941

Nad osalevad selles eriti Euharistias, kui toovad oma vaimulikeks ohvriandideks, „mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu” (1Pt 2:5), kõik oma tööd, palved, apostellikud algatused, perekonnaelu, igapäevase töö, eluraskuste talumise, keha ja vaimu kosutamise – kogu oma elu. Nii toovad ka Kristusele pühendunud ja Vaimu poolt pühitsetud ilmikud kogu maailma Jumalale ohvrianniks.

190. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse prohvetiametis?

904-907; 942

Nad osalevad selles, kui võtavad Kristuse sõna üha rohkem omaks ja kuulutavad seda maailmale oma elu, sõnade, evangeelse tegevuse ja õpetamise tunnistusega. See evangeliseeriv tegevus võib kanda eriti head vilja, sest toimub igapäevase elu tingimustes.

 

191. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse kuningaametis? 

908-913; 943

Ilmikud võtavad osa Kristuse kuningana valitsemisest, sest nad on Issandalt saanud väe ületada pattu nii iseendas kui maailmas, elades ennastsalgavat ja püha elu. Nad täidavad oma kogudust teenides mitmesuguseid ülesandeid ning annavad ilmalikule ja ühiskondlikule elule kõlbelised väärtused.

192. Mis on pühendunud elu?

914-930; 944

Jumalale pühendatud elu – vabatahtlik vastus Kristuse erilisele kutsele – on Kiriku poolt tunnustatud eluviis. Pühendunu annab end täielikult Jumala hoolde ning püüdleb Pühast Vaimust ajendatuna täiusliku armastuse poole. Pühendumust iseloomustab kolme evangeelse nõuande omaksvõtmine.

 

193. Mida on pühendunutel anda Kiriku missioonile?

931-933; 945

Pühendunud osalevad Kiriku missioonis, pühendades end jäägitult Kristusele ja oma vendadele-õdedele, andes nõnda tunnistust Taevariigi ootusest.

MINA USUN ... PÜHADE OSADUST

194. Mida tähendab pühade osadus?

946-953; 960

Väljendpühade osadus tähendab esmajoones, et pühad asjad (sancta) – usk, sakramendid (eeskätt Euharistia), karismad ja muud vaimuannid – on kõigi Kiriku liikmete omad. See osadus põhineb armastusel, mis „ei otsi omakasu” (1Kr 13:5), vaid õhutab usklikke, et „neil kõik oleks ühine” (Ap 4:32) – isegi sel määral, et oma aineline vara antakse vaeste teenistusse.

195. Mida pühade osadus veel tähendab?

954-959; 961-962

See väljend viitab ka osadusele pühade isikute, (sancti) vahel, s.t nende vahel, kes armu läbi on ühendatud surnud ja ülestõusnud Kristusega. Mõned käivad alles maist rada, teisi – siit elust lahkunuid – puhastatakse ja neid aitavad ka meie palved. Kolmandad saavad juba osa Jumala kirkusest ning paluvad meie eest. Kõik koos on nad Kristuse üks pere – Kirik – kolmainsa Jumala auks ja kiituseks.

Neitsi Maarja – Kristuse Ema, Kiriku Ema

196. Mis mõttes on ülipüha Neitsi Maarja Kiriku Ema?                                                

963-966; 973

Ülipüha Neitsi Maarja on Kiriku Ema Jumala armust, sest ta tõi ilmale Jumala Poja Jeesuse, kes on Kiriku kui Issanda Ihu Pea. Ristil hinge heites andis Jeesus oma Ema oma jüngrile, öeldes: „Vaata, see on sinu ema!” (Jh 19:27).

197. Kuidas abistab Neitsi Maarja Kirikut?

967-970

Pärast Poja Taevasseminekut toetas Maarja oma palvetega Kiriku algatamist. Ka taevassevõetuna jätkab ta oma laste eest kostmist, annab kõigile eeskuju usus ja armastuses ning mõjutab neid päästvalt, tuginedes Kristuse külluslikele teenetele. Usklikud näevad Maarjas neid ees ootava ülestõusmise võrdpilti ja eelkuju ning kutsuvad teda appi eestkostja, aitaja, heategija ja vahendajana.

 

198. Millist laadi austust osutatakse pühale Neitsile?

971

See on ainulaadne austamine, mis erineb olemuslikult üksnes Pühimale Kolmainsusele osutatavast kummardamisest. Maarjale suunatud austamine leiab erilise väljenduse  Jumalaemale pühendatud liturgilistes pühades, samuti Maarjapalvetes, näiteks Roosipärjas, mis on  kogu evangeeliumi kokkuvõte.

199. Mil viisil on Neitsi Maarja Kiriku eshatoloogiline ikoon?

972; 974j

Vaadates Neitsi Maarja peale, kes on täiesti püha ning ihu ja hinge poolest juba kirkuses, näeb Kirik temas niihästi seda, mida ta ise on kutsutud maailmas tegema, kui ka seda, mis temast saab taevasel kodumaal.

MINA USUN PATTUDE ANDEKSANDMIST

200. Kuidas antakse patud andeks?

976-980; 984-985

Esimene ja peamine sakrament pattude andekssaamiseks on ristimine. Pärast ristimist tehtud pattude andekssaamiseks seadis Kristus sisse meeleparandus- ehk pihisakramendi, mis lepitab ristitu Jumala ja Kirikuga.

201. Miks on Kirikul meelevald patte andeks anda?

981-983;  986-987

Kirikul on ülesanne ja meelevald patte andeks anda, sest selle andis talle Kristus ise: „Võtke vastu Püha Vaim! Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud” (Jh 20:22-23).

MINA USUN IHU ÜLESTÕUSMIST

202. Mida tähendus on sõnal ihu (liha) ja mis on selle tähtsus?

988-990; 1015

Ihu ülestõusmine on apostelliku usutunnistuse sõnastus inimkeha ülestõusmise kohta. Sõnaga liha tähistatakse inimest tema nõrkuses ja surelikkuses. „Liha on pääsemise lähe” (Tertullianus). Me usume Jumalasse, lihaLoojasse; me usume Sõnasse, kes sai lihaks, et liha lunastada; ning me usume liha ülestõusmist, milles saavutavad täiuse nii liha loomine kui ka lunastamine.

203. Mida mõeldakse ihu ülestõusmise all?

990-991

See tähendab, et inimese lõplikuks olekuks ei jää see, et tema vaimne hing on lahutatud tema ihust. Ka meie surelik ihu hakkab kord uuesti elama.

204. Mis seos on Kristuse Ülestõusmise ja meie ülestõusmise vahel?

998; 1002-1003

Nõnda kui Kristus on tõesti üles tõusnud surnuist ja elab nüüd igavesti, äratab Ta ise  Viimselpäeval kõik surnuist üles nende kadumatu ihuga: „need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks” (Jh 5:29).

205. Mis juhtub meie ihu ja hingega pärast surma?

992-1004; 1016-1018

Pärast surma, mis on ihu ja hinge lahutamine, ihu laguneb, aga hing, kes on surematu, läheb vastu Jumala kohtule ning ootab taasühinemist ülestõusnud, kirgastunud ihuga Issanda Taastulemise ajal. See, kuidas ihu ülestõusmine toimub, ületab meie kujutluse ja mõistmise piirid.

206. Mida tähendab surra Jeesuses Kristuses?                                                               1005-1014; 1019

Surra Jeesuses Kristuses tähendab surra Jumala armu seisundis ilma ühegi surmapatuta. Kristusesse uskujal on Tema eeskuju järgides seega võimalik teha omaenda surmast Isale allumise ja Tema armastamise akt. „Ustav on see sõna: Kui me oleme surnud koos Temaga, siis me ka elame koos Temaga" (2 Tm 2, 11).

MINA USUN ... IGAVEST  ELU

 

207. Mis on igavene elu?

1020

Igavene elu on see elu, mis algab kohe pärast surma. Tal ei ole lõppu. Igal inimesel eelneb sellele isiklik kohtumõistmine, mida toimetab Kristus, elavate ja surnute Kohtumõistja. Selle erilise kohtumõistmise otsuse kinnitab Viimne Kohtumõistmine.

208. Milles seisneb isiklik kohus?

1021-1022; 1051-1052

See on kohtuotsus, millega igaüks saab Jumalalt pärast surma oma surematule hingele kohese õiglase tasu vastavalt oma usule ja tegudele. See tasu on kas pääs Taeva õndsusse (otsekohe või pärast kohast puhastumist) või sisenemine Põrgu igavesse hukatusse.

 

209. Mida mõeldakse sõna Taevas all?

1023-1026; 1053

Taeva all mõeldakse ülimat ja jäädavat õnne. Need, kes surevad Jumala armus ega vaja  lisapuhastamist, kogutakse kokku Jeesuse ja Maarja, inglite ja pühade ümber. Nõnda moodustavad nad taevase Kiriku, milles nad näevad Jumalat „palgest palgesse” (1Kr 13:12). Nad elavad armastusosaduses Pühima Kolmainsusega ning kostavad meie eest.

Elu – oma olemuses ja tegelikkuses – on Isa, kes Poja läbi ja Pühas Vaimus valab kõige peale ilma erandita välja oma taevased annid.

Oma headuses tõotab Ta tõesti ka meile, inimestele, nagu me oleme, igavese elu jumaliku aarde.

(Jeruusalemma püha Kyrillos)

210. Mis on purgatoorium?

Purgatoorium ehk puhastustuli on nende seisund, kes surevad Jumala sõpruses ja on kindlad igaveses pääsemises, aga kes vajavad Taeva õndsusse sisenemiseks veel puhastamist.

 

211. Kuidas saame meie abistada purgatooriumis puhastatavaid hingi?

1032; 1055

Alles maisel teel käivad usklikud võivad pühade osaduse alusel abistada puhastuses viibivaid hingi nende eest palvetades, eriti aga nende eest Missaohvrit tuues. Neid saab aidata ka almuste, indulgentside ja meeleparandustegudega.

 

212. Milles seisneb Põrgu?

1033-1035; 1056-1057

Põrgu seisneb nende igaveses hukatuses, kes surevad vabatahtlikult surmapatus. Põrgu suurim kannatus on igavene lahusolek Jumalast, ainsast, kelles võib meil olla elu ja õndsus, mille jaoks me oleme loodud ja mis on meie igatsus. Kristus kuulutab seda tegelikkust sõnadega: „Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle!” (Mt 25:41).

 

213. Kuidas sobib Põrgu olemasolu kokku Jumala lõputu headusega?

1036j

Jumal tahab, „et kõik jõuaksid meeleparandusele” (2Pt 3:9), kuid Ta on inimese loonud vabana ja vastutuse kandjana ning respekteerib inimese otsuseid. Nõnda on inimene see, kes ise vabal tahtel loobub osadusest Jumalaga, kui jääb surmatunnil püsima surmapatu seisundisse ja keeldub Jumala halastavast armastusest.

 

214. Milles seisneb Viimne Kohtumõistmine?

1038-1041; 1058-1059

Viimne ehk Üleüldine Kohtumõistmine seisneb otsuses õndsuse või igavese hukatuse kohta, mille langetab Issand Jeesus „õigete ja ülekohtuste” (Ap 24:15) üle, kui Ta naaseb elavate ja surnute Kohtumõistjana. Pärast Viimset Kohtumõistmist hakkab ülestõusnud ihu osa saama õiglasest tasust, mis määrati hingele isiklikul kohtumõistmisel.

215. Millal tuleb Viimne Kohtumõistmine?

1040

See kohtumõistmine tuleb maailma lõpul ning üksnes Jumal teab selle päeva ja tundi.

216. Mis on uue taeva ja uue maa ootus?

1042-1050; 1060

Pärast Viimset Kohtumõistmist vabaneb ka kõiksus ise kaduvuse orjusest ja hakkab osalema Kristuse kirkuses, kui tulevad „uus taevas” ja „uus maa” (2Pt 3:13). Sellega teostub täiel määral Jumalariik, s.t, et lõplikult saab teoks Jumala päästmisplaan „aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses võtta kokku kõik, mis on taevas ja mis maa peal” (Ef 1:10). Siis hakkab Jumal  igaveses elus olema „kõik kõiges” (1Kr 15:28).

AAMEN

 

217. Mida tähendab Aamen, millega usutunnistus lõpeb?

1061-1065

Heebrea sõnaga Aamen, lõpevad ka Pühakirja viimane raamat, mõned Uue Testamendi palved ning Kiriku liturgilised palved. Aamen väljendab meie usalduslikku ja täielikku jah-sõna sellele, mida me usutunnistuses tunnistame, andes end täielikult Kristuse, meie Issanda hoolde, kes on lõplik  Aamen (Ilm 3:14).

 

Esimene osa. Esimene jagu „MINA USUN” – „MEIE USUME”

Esimene osa. USUTUNNISTUS

 

Esimene jagu.   „MINA USUN” – „MEIE USUME”

1. Mis kavatsus on Jumalal inimesega?

 

1-25

 

Jumal, iseeneses lõpmatult täiuslik ja õnnis, lõi oma puhta headuse kava kohaselt vabast tahtest inimese, et teha ta osaliseks oma õndsas elus. Kui aeg sai täis, läkitas Jumal Isa oma Poja pattulangenud inimkonna Lunastajaks ja Päästjaks ning kutsus seeläbi kõik oma Kirikusse, et teha nad Püha Vaimu väe läbi oma lasteks ning igavese õndsuse pärijateks.

 
 

1. ptk   INIMESE VÕIME JUMALAT TUNNETADA

 
 

Suur oled Sina, Issand ja ülimat ülistust väärt … Sa oled meid loonud enda jaoks, ja rahutu on meie süda, kuni ta on rahu leidnud Sinus.

 

(Püha Augustinus)

 
 

2. Miks inimene igatseb Jumala järele?

 

27-30; 44-45

 

Jumal ise, kes lõi inimese enese sarnaseks, kirjutas ühtlasi tema südamesse igatsuse näha oma Loojat. Kuigi inimene seda igatsust tihti eirab, ei lakka Jumal kunagi teda ligi tõmbamast, sest ainult Jumalas võib ta leida tõe ja õnne külluse, mida ta üha otsib, ning selles elada. Inimene on seega nii oma loomuse kui ka kutsumuse poolest religioosne olend, kes on võimeline astuma osadusse Jumalaga. See sisemine ja elav ühendus Jumalaga annab inimesele tema väärikuse aluse.

 
 

3. Kuidas on võimalik Jumalat ära tunda ainult inimmõistuse valgusel?

 

31-36;  46-47

 

Lähtudes loodust, see tähendab maailmast ja inimesest, suudab inimene ka üksnes mõistuse abil kindlalt ära tunda Jumala kui kõiksuse algpõhjuse ja eesmärgi, ülima hüve, lõpmatu tõe ja ilu.

 
 

4. Kas mõistuse valgus üksinda on piisav Jumala saladuse mõistmiseks?

 

37-38

 

Kui inimene pürib Jumala mõistmisele ainult mõistuse abil, kogeb ta palju raskusi. Omal jõul ei ole ta ka võimeline sisenema Jumala saladuse sügavusse. Sel põhjusel on Jumalal vaja inimest valgustada oma Ilmutusega mitte ainult nendest asjadest, mis ületavad inimmõistust, vaid ka religioossetest ja kõlblustõdedest, mida mõistus ka iseenesest suudab haarata, nii et isegi inimkonna praegust seisundit arvestades võiksid kõik neid teada saada kergesti, täie kindlusega ja ilma eksitustesse sattumata.

 
 

5. Kuidas saab rääkida Jumalast?

 

39-43; 48-49

 

Jumalast saab rääkida kõikidele ja kõikidega, võttes lähtepunktiks inimeses ja muus loodus avalduvad täiuslikkuse astmed, mis on – olgugi et ainult piiratud määral – Jumala lõpmatu täiuslikkuse peegeldus. Siiski tuleb meil pidevalt puhastada oma väljendusviisi, mis on kujundlik ja ebatäiuslik, teades, et Jumala lõputut saladust pole meil kunagi võimalik täielikult väljendada.

 
 

2. ptk  JUMAL TULEB INIMESE JUURDE

 

JUMALA ILMUTUS

 
 

6. Mida Jumal inimesele ilmutab?

 

50-53; 68-69

 

Jumal oma headuses ja tarkuses ilmutab ennast. Ta ilmutab tegude ja sõnadega ennast ning oma armastava headuse kava, mille Ta on igavesest ajast ette määranud Kristuses. Selle kava kohaselt võivad kõik inimesed Püha Vaimu armu läbi saada osa Jumala elust kui Jumala ainusündinud Pojas lapsendatud “pojad”. 

 
 

7. Kuidas alustas Jumal oma Ilmutust?                                                                          

 

54-58; 70-71

 

Juba päris alguses ilmutas Jumal end meie esivanematele Aadamale ja Eevale ning kutsus nad endaga lähedasse osadusse. Pärast nende pattulangemist ei katkestanud Ta Ilmutust, vaid lubas pääsemist kõigile nende järeltulijatele. Pärast veeuputust tegi Ta lepingu Noaga enda ja kõige elava vahel.

 
 

8. Millised olid Ilmutuse edasised astmed?

 

59-64; 72

 

Jumal valis Aabrami, kutsus ta ära tema kodumaalt ja tegi temast Aabrahami, „paljude rahvaste isa” (1Ms 17:5). Ta lubas, et Aabrahami nimes õnnistatakse “kõik suguvõsad maa peal” (1Ms 12:3). Aabrahami järeltulijatest said patriarhidele antud tõotuste kandjad. Jumal vormis Iisraeli oma äravalitud rahvaks: vabastas nad Egiptuse orjapõlvest, tegi nendega Siinai lepingu ning andis neile Moosese kaudu oma Seaduse. Prohvetid kuulutasid ette Iisraeli rahva täielikku lunastamist ning päästmist, mis hõlmab uue ja igavese Lepingu alusel kõik rahvad. Iisraeli rahva hulgast, kuningas Taaveti soost pidi sündima Messias – Jeesus.

 
 

9. Milline on Ilmutuse viimane ja lõplik aste?

 

65-66; 73

 

Jumala Ilmutuse täielik ja lõplik aste sai teoks lihaks saanud Sõnas, Jeesuses Kristuses, Ilmutuse vahendajas ja täiuses. Tema, Jumala ainusündinud ja inimeseks saanud Poeg, on Isa täiuslik ja lõplik Sõna. Poja läkitamise ning Püha Vaimu väljavalamisega on Ilmutus lõpetatud, ehkki Kiriku usul tuleb kogu selle tähendust sajandite jooksul sügavamalt tundma õppida.

 
 

Pärast seda, kui Ta meile kinkis oma Poja, kes on Tema ainus ja lõplik Sõna, ei ole Jumal meile juurde andnud ühtki muud sõna.

 

Ta on kõik juba ära ütelnud selles ühesainsas Sõnas ning rohkem ei ole Tal midagi ütelda.

 

    (Püha Risti-Johannes – Juan de la Cruz)

 
 

10. Mis väärtus on privaatilmutustel?       

 

67

 

Olgugi et need ei kuulu usuvaramusse, võib neist olla abi igapäevases usuelus, juhul kui nad juhivad meid Kristuse poole. Kiriku Õpetusamet, kellel on kohustus selliseid privaatilmutusi hinnata, ei saa aktsepteerida neid, mis väidetavalt ületavad või parandavad Ilmutust, kes on Kristus.

 
 

JUMALA ILMUTUSE EDASTAMINE

 
 

11. Miks ja kuidas antakse edasi Jumala Ilmutust?                                           

 

74

 

Jumal „tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele” (1Tm 2:4), s.t Jeesuse Kristuse tundmisele. Seepärast on vaja Kristust kuulutada kõikidele inimestele, nii nagu Tema ise käskis: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad” (Mt 28:19). See toimub apostelliku Pärimuse (Traditsiooni, ld tradítio edasiandmine) kaudu.

 
 

12. Mis on apostellik Pärimus (Traditsioon)?

 

75-79; 83; 96, 98

 

Apostellik Pärimus on Kristuse sõnumi edasiandmine, mida ristiusu algusest saadik on tehtud jutluste, oma usu tunnistamise, institutsioonide, jumalateenistuse ja inspireeritud raamatute kaudu. Apostlid andsid edasi kõik, misnad ise Kristuse käest vastu võtsid ja mida Püha Vaim neile õpetas, oma ametijärglastele, piiskoppidele, ning nende kaudu kõigile sugupõlvedele kuni aegade lõpuni.

 
 

13. Kuidas apostellik Pärimus toimib?      

 

76

 

Apostellik Pärimus toimib kahel viisil: Jumala sõna elava edasiandmisega (nimetatud ka lihtsalt Pärimuseks) ja Pühakirja kaudu, kus sama päästmise kuulutus on kirjalikul kujul.

 
 

14. Mis on Pärimuse ja Pühakirja seos?

 

80-82; 97

 

Pärimus ja Pühakiri on vastastikku läbi põimunud ja suhtlevad teineteisega. Mõlemad teevad Kristuse saladuse Kirikus kohalolevaks ning viljakandvaks. Nad lähtuvad samast jumalikust allikast ning moodustavad üheskoos ühe ja sama püha usuvaramu, millest Kirik ammutab oma kindla teadmise Ilmutuse kohta.

 
 

15. Kelle kätte on usaldatud usuvaramu?                                                                       

 

84,  91-94; 99

 

Apostlid usaldasid usuvaramu kogu Kiriku kätte. Tänu oma üleloomulikule usutunnetusele võtab Jumala rahvas Püha Vaimu abiga ja Kiriku Õpetusameti juhtimisel Jumala Ilmutuse anni alati vastu, õpib seda järjest sügavamini tundma ning oma elus rakendama.

 
 

16. Kellele on antud ülesanne usuvaramut siduvalt tõlgendada?

 

85-90; 100

 

Usuvaramule siduva tõlgenduse andmise ülesanne on usaldatud ainuüksi Kiriku elavale Õpetusametile (Magisteeriumile), s.t Peetruse ametijärglasele Rooma piiskopile ning temaga osaduses olevatele piiskoppidele. Sellele Õpetusametile, kellel on Jumala sõna teenimisel kindel tõe karisma, kuulub ka ülesanne määratleda dogmad, s.t Jumala Ilmutuses sisalduvate tõdede siduvad sõnastused. Õpetusameti pädevus laieneb ka nendele tõdedele, mis on vahetult Ilmutusega seotud.

 
 

17. Kuidas on omavahel seotud Pühakiri, Pärimus ja Õpetusamet?

 

95

 

Pühakiri, Pärimus ja Õpetusamet on üksteisega nii tihedalt seotud, et ükski neist ei püsi ilma teisteta. Üheskoos – igaüks omal viisil – aitavad nad Püha Vaimu toimel tõhusalt kaasa hingede päästmisele.

 
 

PÜHAKIRI

 
 

18. Mispärast õpetab Pühakiri tõde?

 

101j; 105-108; 134-136

 

Sest Jumal ise on Pühakirja autor. Seepärast räägitakse Pühakirjast kui inspireeritud raamatust, mis õpetab eksimatult meie pääsemiseks hädavajalikke tõdesid. Püha Vaim inspireeris inimesi, kes kirjutasid üles selle, mida Jumal tahtis meile õpetada. Ristiusk ei ole siiski “raamatureligioon”, vaid Jumala sõna religioon, mille aluseks pole „mitte tumm kirjatäht, vaid inimeseks saanud elav Sõna” (Clairvaux’ püha Bernard).

 
 

19. Kuidas lugeda Pühakirja?                                                                              

 

109-119; 137

 

Pühakirja tuleb lugeda ja tõlgendada Püha Vaimu abiga ja Kiriku Õpetusameti juhatust mööda, pidades silmas kolme põhimõtet: 1) kogu Pühakirja sisu ja ühtsuse arvestamine;  2) Kiriku elava Pärimuse raames püsimine; 3) usu analoogia, s.t usutõdede endi vahel valitseva sisemise harmoonia arvestamine.

 

           

 

20. Mis on Pühakirja kaanon?                                                                               

 

120; 138

 

Pühakirja kaanon on täielik nimekiri pühadest kirjutistest, mida Kirik on hakanud tunnustama apostelliku Pärimuse alusel. Kaanon koosneb 46 Vana Testamendi ja 27 Uue Testamendi raamatust.

 
 

21. Mis tähtsus on kristlaste jaoks Vanal Testamendil?

 

121-123

 

Kristlased austavad Vana Testamenti kui tõelist Jumala sõna – kõik raamatud selles on Jumala inspireeritud ning neil on püsiväärtus. Nad annavad tunnistust Jumala päästva armastuse kasvatustööst. Need raamatud pandi kirja eelkõige selleks, et valmistada ette Kristuse, kõiksuse Päästja tulemist.

 

22. Mis tähtsus on kristlaste jaoks Uuel Testamendil?                                                     

 

124-127; 139

 

Uus Testament, mille keskmeks on Jeesus Kristus, toob meile lõpliku tõe Jumala Ilmutusest. Uue Testamendi raames moodustavad Pühakirja südamiku neli evangeeliumi – Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium, sest nad on Jeesuse elu ja õpetuse peamine tunnistus. Sellisena on neil Kirikus eriline koht.

 
 

23. Mis laadi ühtsus valitseb Vana ja Uue Testamendi vahel?

 

128-130;140

 

Pühakiri on üks, sest on olemas ainult üks Jumala sõna, ainult üks Jumala päästmisplaan ja ainult üks Jumala inspiratsioon mõlemas Testamendis. Vana Testament on Uue ettevalmistus ning Uus viib lõpule Vana: kumbki heidab valgust teisele.

 
 

24. Milline osa on Pühakirjal Kiriku elus?

 

131-133; 141

 

Pühakiri annab Kiriku elule tuge ja jõudu. Kiriku lastele on ta usu kinnitus, hinge toit ja vaimuliku elu allikas. Pühakiri on teoloogia ja usukuulutuse hing. Psalmilaulja ütleb: „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal” (Ps 119:105). Seetõttu manitseb Kirik Pühakirja tihti lugema: „Kes Kirju ei tunne, ei saa tunda ka Kristust” (püha Hieronymus).

 
 

3. ptk INIMENE VASTAB JUMALALE

 

MINA USUN

 
 

25. Kuidas vastab inimene Jumalale, kes ennast ilmutab?                                            

 

142-143

 

Jumala armu toel vastab inimene Jumalale usukuulekusega, mis tähendab enda täielikku allutamist Jumalale ja Tema tõe omaksvõtmist, sest selle tagab Tema ise, kes on Tõde.

 
 

26. Kes on usukuulekuse peamised tunnistajad Pühakirjas?                                        

 

144-149

 

Selliseid tunnistajaid on palju. Kaks peamist nende hulgas on Aabraham, kes „uskus Jumalat” (Rm 4:3), kui teda proovile pandi, ja jäi alati ustavaks oma kutsumusele, nii et tema kohta hakati ütlema „kõikide isa, kes usuvad” (Rm 4:11.18), ning Neitsi Maarja, kes kogu oma maise eluga kehastas täiuslikult usukuulekust: „Fiat mihi secundum verbum tuum – Mulle sündigu Sinu Sõna järgi” (Lk 1:38).

 
 

27. Mida see konkreetselt tähendab, et inimene usub Jumalasse?

 

150-152; 176-178

 

See tähendab, et ta seob ennast Jumalaga, usaldab ennast Temale ja võtab täielikult omaks kõik tõed, mis Jumal on ilmutanud, sest Jumal on Tõde. See tähendab uskuda ühteainsasse Jumalasse kolmes isikus: Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse.

 
 
 
 
 

28. Millised on usu tunnused?

 

153-165; 179-180; 183-184

 

Usk on pääsemiseks hädavajalik üleloomulik voorus. Ta on Jumala kingitus, mis on kättesaadav kõigile, kes seda alandlikult otsivad.  Usuakt (ld actus fidei) on inimese seisukohavõtt,s.t Jumala toetatud tahte algatusel tehtud inimmõistuse vabatahtlik otsus võtta Jumala tõde vabatahtlikult omaks. Usk on ka kindel, sest ta tugineb Jumala sõnale, ta on tegus  „armastuse läbi” (Gl 5:6) ja kasvab pidevalt Jumala sõna kuulmise ning palve väel. Usus võib juba praegu ette aimata taevalikke rõõme.

 
 

29. Miks ei ole vastuolu usu ja teaduse vahel?

 

159

 

Ehkki usk seisab mõistusest kõrgemal, ei saa usk ja teadus olla kunagi vastuolus, sest mõlemad lähtuvad Jumalast. Jumal ise on see, kes annab meile niihästi mõistuse kui ka usu valguse.

 
 

Ma usun selleks, et mõista ja mõistan selleks, et uskuda.

 

(Püha Augustinus)

 
 

MEIE USUME

 
 

30. Miks on usk ühtaegu isiklik ja samas ka kiriklik akt?                                             

 

166-169; 181

 

Usk on isiklik akt, inimese vaba vastus ennast ilmutavale Jumalale. Samas on ta ka  Kiriku akt, mida väljendab tunnistus: „Meie usume”. Tegelikult usub Kirik: ta käib Püha Vaimu armust iga kristlase usu eel, sünnitab ja toidab seda. Sellepärast on Kirik Ema ja Õpetaja.

 
 

Keegi ei saa nimetada Jumalat oma Isaks, kui Kirik ei ole tema Ema.

 

(Püha Cyprianus)

 
 

31. Mispärast on olulised usutõdede sõnastused?

 

170-171

 

Sõnastatud usutõed on olulised, sest nad võimaldavad usutõdede väljendamist, nende õppimist, ülistamist ja üksteisega jagamist ühises keeles.

 
 

32. Mil moel on Kiriku usk üks?

 

172-175; 182

 

Kirik koosneb küll inimestest, kes erinevad üksteisest nii keele, kultuuri kui ka riituse poolest, ent ometi tunnistab ta ühel häälel ühtainsat, Issandalt saadud ja apostellikust Pärimusest kantud usku. Ta tunnistab ühtainsat Jumalat – Isa, Poega ja Püha Vaimu – ning näitab ühtainsat pääseteed. Seepärast usume ühest südamest ja hingest kõike, mida sisaldab Kiriku poolt Jumala Ilmutusena esitatud Jumala sõna, olgu suuliselt edastatud või kirjapandud kujul.