Katoliku Kirik Eestis



Vabariigi Presidendi proua Kersti Kaljulaidi kõne Püha Isa paavst Franciscuse kohtumisel riigivõimu, tsiviilühiskonna ja diplomaatilise korpuse esindajatega Presidendi Kantselei Roosiaias

Teie Pühadus,

mul on sügavalt hea meel tervitada Teid Eestis, ajaloolisel Maarjamaal, ajal, mil tähistame oma riigi sajandat aastapäeva.

Meie iseseisvusdeklaratsioon 24. veebruarist 1918 kuulutas kõigile kodanikele võrdseid vabadusi, vaatamata nende poliitilisele ilmavaatele, rahvusele või usutunnistusele. Usuvabadus on just üks selline kindel kalju, millel seisab meie demokraatia.

Meenutan siinjuures pea sada aastat tagasi toimunud vestlust Vatikanis. Vabadussõjas oma iseseisvuse eest võitleva Eesti diplomaat Kaarel Robert Pusta kohtus Eesti riigile tunnustust taotledes riigisekretär kardinal Pietro Gasparriga, keda huvitas muu hulgas ka riigi ja kiriku vahekord. Pusta rääkis täielikust usuvabadusest uues vabariigis, mille peale kardinal ütles rõõmsalt: „Siis oleme ju sõbrad”.

Kardinal Tagle: tervendada kuritarvitatude haavu

Loe edasi: Kardinal Tagle: tervendada kuritarvitatude haavuKardinal Luis Antonio Tagle avas neljapäeval Vatikanis kolmepäevase kohtumise alaealiste kaitse kohta Kirikus, kus räägiti, et vaimulikud peavad teadma ja tundma väärkohtlemise ohvrite valu ja tervendama nende haavu. Toome siinjuures kokkuvõtte kardinal Tagle ettekandest.

„Alaealiste kuritarvitamine vaimulike poolt on tekitanud haavu mitte ainult ohvritele, vaid ka nende perekondadele, vaimulikkonnale, Kirikule, laiemale ühiskonnale, kurjategijatele endile ja piiskoppidele,“ ütles kardinal Luis Antonio Tagle oma ettekandes kolmepäevase alaealiste kaitset Kirikus käsitleva kohtumisel.  "Ülestõusnud, ent veel haavatud Jeesuse kuju on vaimulikele ja piiskoppidele inspiratsiooniks ja eeskujuks, kuidas tervendada Kirikus kuritarvitatud alaealiste haavu." „Me tunnistame alandlikult ja kurbusega, et meie piiskopid on tekitanud haavu ohvritele ja tegelikult kogu Kristuse Ihule.“

Paavst Franciscuse palverännak Araabia Ühendemiraatidesse on uus lehekülg kristluse ja islami dialoogis

Loe edasi: Paavst Franciscuse palverännak Araabia Ühendemiraatidesse on uus lehekülg kristluse ja islami...Märtsis 2019 külastab Paavst Franciscus Marokot. Millise lehekülje avab uus välisvisiit seekord, selle mõju näeme visiidi järgselt. Kuid 7. veebruaril 2019 ütles paavst Franciscus Araabia Ühendemiraatides, et tema palverännak avas „uue lehekülje kristluse ja islami vahelise dialoogi ajaloos“ ning edendas vendlusel põhinevat maailma rahu. Abu-Dhabis viibides allkirjastas paavst koos sunni islami iidse keskuse al-Azhari suurimaamiga dokumendi, mis mõistab hukka usuliselt motiveeritud vägivalla ja muu vägivalla. „Dokument on särav üleskutse reageerida heaga kurjusele, tugevdada religioonidevahelist dialoogi ja edendada vastastikust austust, et takistada nende teed, kes lisavad kütust tsivilisatsioonide vaheliste kokkupõrgete tulle,“ ütles Püha Tooli pressiameti direktor "ad interim"  Alessandro Gisotti peale allkirjastamist.

Paavst avas Vatikanis piiskoppide kongressi

Loe edasi: Paavst avas Vatikanis piiskoppide kongressiPaavst Franciscuse algatusel toimub 21.-24. veebruarini 2019 Vatikanis piiskoppide kongress "Vähemuste kaitseks" (vt. alljärnevalt programmi). Paavst on öelnud, et on kutsunud tippkohtumise kokku, et soovib piiskopidele selgitada, mida nad peavad tegema, et mõista seksuaalkuritegude teemat Kirikus  ja tekkinud olukorra tõsidust. Ta soovib, et piiskopid saaksid teada ohvrite kannatustest ja et nad oskaks võtta käsitlusele õiged abinõud. Selleks on paavst nentinud, et tuleb rääkida ka õigetest meetoditest ning kindlatest ühistest põhimõtetest mida rakendada. Paljud hüüavad appi, aga vaimulikud ei kuule seda appihüüdu, nentis paavst Franciscus kongressi avakõnes. Paavst soovib võita usaldust, mis on hävinenud erinevate seksuaalkuritegude tõttu Kirikus; leida tõde, mis on juhtunud minevikus, et kirik kasvaks tugevaks ja pühaks – oleks Kristuse kirik. See omakorda toob kaasa vastutuse piiskoppidele ja ülesannete vastatikuse vastutuse Kirikus, mida iga ühel tuleb täita. Kirik peab olema läbipaistev ja usaldusväärne, on märgitud kongressi töödokumentides.

Paavsti Missa Araabia Ühendemiraatides

Loe edasi: Paavsti Missa Araabia ÜhendemiraatidesPaavst külastas visiidi teisel päeval, 4. veebruaril Araabia Ühendemiraatidesse suurmošeed, kus ta kohtus Suur-imaami Al-Azhaniga ja nad allkirjastasid alla rahudeklaratsioonile. Deklaratsioon kinnitab eri usundite vahelist austust, igasuguse diskrimineerimise hukkamõistmist ja vajadust tagada kõigile inimestele Jumala teenimise kaitse. Paavst Francisuse kohtumine suur imaamiga oli rahu ja lootuse märk inimestele nii nagu seda tegi Püha Assisi Franciscus 800. aastat tagasi kohtudes Suur-sultani al-Malik al-Kamiliga.

Välisvisiidi viimasel päeval, 5. veebruaril pühitses paavst Missa 135000 katoliiklasele Araabia poolsaarel ja paavst julgustas ning toetas sealseid katoliiklasi sõnadega: "Jeesus on alati teiega, isegi siis kui me arvame, et meie oleme üksi."

Loe lähemalt SIIT

Foto: Vatikani Meedia

Paavst Franciscus Araabia Ühendemiraatides 3.-5. veebruarini 2019

Loe edasi: Paavst Franciscus Araabia Ühendemiraatides 3.-5. veebruarini 2019Paavst Franciscus on 3-päevasel visiidil Araabia poolsaarel ja seda välisreisi on kirjeldatud kui "suurepärast näidet kultuuride kohtumisest." Paavst külastab Araabia Ühendemiraate, kus tänavu peetakse sallivuse aastat, mille eesmärk on vaigistada islamifanaatikuid ning anda rohkem jõudu mõõduka islami esindajaile.

Lennul Roomast Abu Dhabisse ütles paavst Franciscus, et ta külastab lootuse- ja rahusõnumiga Araabia poolsaart ning avaldab tunnustust sealsetele katoliiklastele, kes valdavalt on immigrandid teistest riikidest.

Film isa Guy'st

Loe edasi: Film isa Guy'st Film isa Guy'ist (rež. A. Luup) on nüüd kättesaadav ka internetist. Vaata filmi siit: Isa Guy.

Isa Guy Barbier de Courteix (20.09.1921 – 21.06.2011) oli roomakatoliku vaimulik, kes töötas alates 1964. aastast Soomes ja alates 1992. aastast paralleelselt ka Eestis. Pärast Prantsusmaa okupeerimist Saksa vägede poolt 1940. aastal saadeti töölisena Saksamaale Halle linna sõjatehasesse, kus liitus vastupanuliikumisega. Peatselt arreteeriti, viibis kinnipidamisel viies eri vanglas ja neljas koonduslaagris. 29. juunil 1951 pühitseti preestriks ja asus tööle Lyoni piiskopkonnas kogudusepreestrina. Oli Prado preestrite vennaskonna liige. Oli 1950. aastatel seotud vasakpoolse, liberaalset teoloogiat viljelenud töölispreestrite liikumisega; töötas 1954–1959 preestrina Lyoni tehastes.

Katoliku kirikut rünnati Filipiinidel

Loe edasi: Katoliku kirikut rünnati FilipiinidelPühapäevase Missa ajal, 27. jaanuaril plahvatas katoliku kiriku ees Filipiinidel kaks pommi. Surma sai vähemalt 20 ja kannatada 81 inimest. Pühapäeval aset leidnud rünnaku eest katoliku kirikule võttis vastutuse sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik (IS). Paavst Franciscus esitas oma pöördumise Panamast Noortepäevalt ja mõistis hukka toimunud terrorirünnaku ning palvetab lahkunud hingede ja lähedaste eest. Ta avaldas üleskutse „jätkata väsimatut tööd, et kasvatada õiglust, suurendada harmooniat ja säilitada integratsiooni, olla rahu ja parema maailma ehitajad tänases maailmas”.  Viimasel ajal on leidnud aset mitmed terrorirünnakud  Mehhikos, Venezuelas, Columbias ja nüüd Filipiinidel ning palus kõigil tegeleda maailmas aset leidvate traagiliste sündmuste ärahoidmise nimel.

Foto: Vatikani Meedia

 

Tallinna linnajuhid tutvusid restaureeritud Peeter-Pauli katedraaliga Tallinnas

Loe edasi: Tallinna linnajuhid tutvusid restaureeritud Peeter-Pauli katedraaliga TallinnasTallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja linnapea Taavi Aas tutvusid reedel, 25. jaanuaril Rooma-Katoliku Kiriku Peeter-Pauli Katedraali restaureerimisel tehtud töödega. Tallinna linn eraldas Peeter-Pauli katedraali ulatuslikeks restaureerimistöödeks ning katedraali hooviansamblisse kuuluva Vene tn 16 hoone renoveerimiseks 125 000 eurot.  

Restaureerimistööde käigus korrastati kiriku lõunafassaad, teostati katuse osaline vahetus, restaureeriti kiriku siseviimistlus, peauksed ja tuulekoja uksed, ülemised kolmnurksed akende raamid, kuus lühtrit, kaks pihitooli, taastati seinte trafarettmaalingud ning altarimaal "Maarja taevassevõtmine", hangiti uued valgustid ja kõlarid ning skulptuurid taastati. Lisaks restaureeriti samuti Vene 16 hoone fassaad ja katus. Restaureerimistööd jõudsid lõpule eelmise aasta septembriks vahetult enne paavst Franciscuse visiiti Tallinna.

Järgmine Ülemaailmne Noortepäev toimub Portugalis

Loe edasi: Järgmine Ülemaailmne Noortepäev toimub PortugalisÜlemaailmse Noortepäeva Pühal Missal 27. jaanuaril Panamas teatas paavst Franciscus, et järgmine katoliiklik noortekohtumine toimub Lissabonis, Portugalis aastal  2022.
Palvetame selle eest, et seekord saaks palju noori Eesti katoliiklasi (ja ka mitte-katoliiklasi) sõita Portugali ning paari aasta jooksul oleks noortel võimalus selleks suursündmuseks hästi ettevalmistada. Ülemaailmne Noortepäev on kohtumine, kuhu – nagu nimigi ütleb – tulevad noored palverändurid tervest maailmast, et üheskoos tunnistada usku Kristusesse.