Katoliku Kirik Eestis



Pihiliturgia, reedel 12. aprillil

Loe edasi: Pihiliturgia, reedel 12. aprillilReedel, 12. aprillil toimub Peeter-Pauli katedraalis pihiliturgia kell 18.00. See on tavaks saanud meeleparandusliturgia, kus kõik koguduse preestrid võtavad vastu pihti. Kõik on oodatud.

Jumala halastuse noveen

Loe edasi: Jumala halastuse noveenPühapäeval, 28. aprillil on Jumala halastuse püha, mille tähistamist palus meie Issand Jeesus pühalt Faustina Kowalskalt ning mille kuulutas kirikupühaks paavst Johannes Paulus II. Jeesus ütles pühale Faustinale, et halastuse pühale peab eelnema noveen – Jumala halastuse palvepärja lugemine üheksa päeva jooksul alates suurest reedest. Ka sel aastal on kõigil soovijatel võimalus Peeter-Pauli katedraalis üheskoos Jumala halastuse noveeni palvetada. Lisaks palvepärja lugemisele saab igal noveeni päeval kuulda mõtisklust intentsiooni teemal, mille eest Jeesus pühal Faustinal sel päeval palvetada palus. 

Noveeni ajad:
Reede, 19.04 kell 9.00 -  Kogu inimkond, eriti kõik patused
Laupäev, 20.04 kell 9.00  - Preestrite ja ordurahva hinged
Pühapäev, 21.04 kell 13.00 - Pühendunud ja ustavad hinged 
Esmaspäev, 22.04 kell 17.30 - Paganad ja need, kes veel Jeesust ei tunne
Teisipäev, 23.04 kell 17.30 - Kirikust lahkulöönute hinged
Kolmapäev, 24.04 kell 17.30 - Tasased ja alandlikud hinged, laste hinged
Neljapäev, 25.04 kell 17.30 - Jumala halastust austavad hinged
Reede, 26.04 kell 17.30 - Puhastustules viibivad hinged
Laupäev, 27.04 kell 9.45 - Leigeks muutunud hinged

 

Katehhees Euharistiast ja Piibliring

Loe edasi: Katehhees Euharistiast ja PiibliringKatehhees Euharistiast
„Euharistia on kogu kristliku elu allikas ja tipp“ (KKK Kompendium, 274). Katoliiklaseks saamisega meie usuteekond ei lõppe, vaid hoopis algab, ning me kõik oleme kutsutud oma usku ja teadmisi Kiriku õpetusest pidevalt süvendama ja kasvatama. Katehhees on mõeldud kõigile, kes soovivad paremini mõista, mis on Euharistia, et selles viljakamalt ja aktiivsemalt osaleda, eriti oodatud on need, kes on hiljuti ristitud või ühinenud katoliku kirikuga. Katehheesi teemadeks on Euharistia ajalugu, Euharistia tähendus, Euharistia korra selgitus, Euharistia meie elus.

Kohtumised toimuvad esmaspäeviti kell 18.45 pastoraalkeskuses.

Suur Nädal Rooma-Katoliku Kirikus

Loe edasi: Suur Nädal Rooma-Katoliku Kirikus  Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraal Tallinnas
Vene tn 18

Vaikne Laupäev, 20. aprill
8.00 Hommikupalved (Laudes)

Paasaöö
22.00 Paasaöö vigiilia (eesti keeles)

Kristuse Ülestõusmise Pühapäev. Suurpüha
Pühapäev, 21. aprill
10.00 Püha Missa (poola keeles)
11.30 Püha Missa (eesti keeles)
14.00 Püha Missa (vene keeles)
16.00 Püha Missa (inglise keeles)

Paavsti visiidi peakorraldajad Püha Isa juures

Loe edasi: Paavsti visiidi peakorraldajad Püha Isa juuresKolmapäeval, 20. märtsil 2019 osales grupp palverändureid paavstlikul üldaudientsil Roomas Püha Peetruse väljakul ning audientsi järgselt tervitas Püha Isa Paavst Franciscus kõiki tema 25 apostelliku Eesti visiidi korraldajaid, kes olid Rooma sõitnud. Paavsti tervitus võeti vastu ühislauluga “Mu süda ära üles”.

Paavst tänas palverändureid ja ütles oma tervituses, et ärgem unustagem tema eest palvetamast. Seejärel põgusalt meenuti toimunud Eesti visiiti ning ta õnnistas kõiki kohalesaabunuid ning tehti ühispilt.

Piiskop Philippe Jourdan: “Paavst ütles kõigile “alla prossima...” mis tähendab, et järgmise korrani. See võib tähendada, et kas kohtume taas kord paavstiga Eestis või siis Roomat külastades.”

Ekstreemne Ristitee 2019

Loe edasi: Ekstreemne Ristitee 201921. sajandi Kirik

Ma olen mõtisklenud kaua esimeste kristlaste fenomeni üle. Neil ei olnud kirikuid, meediat, ülikoole, haritud preestreid ega raha, aga vaatama sellele kasvas nende hulk pidevalt. Meil on see kõik olemas, aga meid on üha vähem ja vähem. Lõpuks leidsin, milles seisnes nende saladus: esimesed kristlased olid, tänu Jumala armule, sellised suurepärased inimesed, et teised tahtsid koos nendega aega veeta ja olla nende sarnased. Esimeste kristlaste tugevus seisnes selles, kes nad olid, et nad olid head, suurepärased inimesed.

Ristitee reedeti Peeter-Pauli katedraalis

Loe edasi: Ristitee reedeti Peeter-Pauli katedraalisPaastuaja igal reedel toimub Peeter-Pauli katedraalis kell 5 Risitee palvus. Kõik on kutsutud osalema! 

Püha Ristitee ehk Via Crucis või Via Dolorosa inspiratsioon pärineb varajastelt palveränduritelt Pühalt Maalt, kes püüdsid jäljendada Kristust, läbides Tema kannatamisega seotud paiku. Ristiteel mõtiskletakse Jeesuse kannatuste üle Tema surmamõistmisest kuni hukkamise ja matmiseni. Uuemal ajal on traditsioonilisele neljateistkümnele peatusele lisatud veel viieteistkümnes, mis toob esile tõe, et Jeesuse kannatused on ettevalmistuseks Tema võidule surma üle. Ristitee palveid ja mõtisklusi palvetatakse eriti paastuaja reedeti ja Suurel Reedel.

Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“ 21.-28.07.2019

Loe edasi: Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“ 21.-28.07.201921.-28. juulil toimub Kodasema katoliku keskuses Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“. Laager on mõeldud lastele justkui vaimse oaasina pärast kõrberännakut – kooliaastat, mil nad on hõivatud õppimise ja palju muuga ning Jumalaga kohtumiseks ja usus kasvamiseks ei pruugi olla palju aega ega võimalusi. Laagripäevad annavad aga kosutust ja aitavad südameid uuesti täita. Kui eelmistel aastatel püüdsime avastada, et oleme Jumala lapsed ja Jeesuse sõbrad ning mõista, et Jumal tahab olla meiega kahekõnes, siis sel aastal õpime, kuidas peaks Jumala lapseks olemine väljenduma meie tegudes ja käitumises.

Paavsti kokkuvõte toimunud tippkohtumisest Vatikanis

Loe edasi: Paavsti kokkuvõte toimunud tippkohtumisest Vatikanis„Kätte on nüüd jõudnud aeg koos töötada, et kaotada laste kuritarvitamise kurjus,“ ütles Paavst Franciscus oma kõnes, mille ta pidas alaealiste kaitset Kirikus käsitleva kohtumise lõpus. „Kätte on jõudnud aeg leida kõigi mängusolevate väärtuste õige tasakaal ja anda ühtsed juhised Kirikule, vältides kaht äärmust: 'õiglust', mille on esile kutsunud süü mineviku vigade pärast ja meediasurve, ning 'kaitset', mis ei suuda vastu astuda nende raskete kuritegude põhjustele ja tagajärgedele.“


Rääkides kirikujuhtidele, eelkõige maailma piiskopkonna konverentside presidentidele, ütles Püha Isa: „Kiriku eesmärgiks on kuulda, valvata, kaitsta ja hoolitseda kuritarvitatud, ärakasutatud ja unustatud laste eest, olenemata nende asukohast.“ Selle eesmärgi saavutamiseks, jätkas ta: „peab Kirik tõusma kõrgemale ideoloogilistest vaidlustest ja ajakirjanduspraktikast, mis kasutavad sageli ära, erinevate huvide tõttu, väikeste kogetud tragöödiat.“