Katoliku Kirik Eestis



„Kiriku sinod: osadus, osalus ja missioon“

Oktoobris 2022 kohtuvad Roomas kogu maailma piiskopid, et arutada teemat: „Kiriku sinod: osadus, osalus ja missioon“.

„Sinodi” kontseptsioon on paavst Franciscusele olnud sagedase arutelu teemaks, eriti eelmisel piiskoppidesinodil 2018. aasta oktoobris. Sellest ka uue piiskoppidesinodi teema, et tegeleda sinodi sisulise poolega Kiriku kasvamise ja toimimise nimel.

Rahvusvahelise teoloogia komisjoni poolt 2018. aastal määratletud mõiste sinod on „Püha Vaimu tegevus Kristuse Ihu osaduses ja Jumala rahva misjonirännakul“. Selle mõiste all mõistetakse üldjuhul piiskoppide tööd Püha Vaimu abiga, kaasates piiskoppe, preestreid, usu- ja ilmikkatoliiklasi, Kiriku töösse.

Sinodid toimuvad iga kolme aasta tagant, tegelevad mõne küsimusega, mis on hetkel ja tulevikus oluline Kiriku seisukohalt. Praeguseks on toimunud 15 piiskoppidesinodi.

Paavst Franciscuse sõnum paastuajaks

Loe edasi: Paavst Franciscuse sõnum paastuajaksKallid vennad ja õed,

Sel aastal annab Issand meile taaskord soodsa aja, et valmistuda uuenenud südamega tähistama Jeesuse surma ja ülestõusmise suurt saladust, mis on meie isikliku ja kristliku elu nurgakivi. Peame selle müsteeriumi juurde pidevalt meeles ja südames tagasi pöörduma, sest see kasvab meie sees edasi sel määral, mil oleme avatud tema vaimsele väele ning vastame sellele vaba tahtega ja heldelt.

1. Paasamüsteerium kui pöördumise alus
Kristlik rõõm tuleneb Jeesuse surma ja ülestõusmise heade uudiste kuulamisest ja nende aktsepteerimisest. See kerygma võtab kokku armastuse, mis on „nii reaalne, nii tõeline, nii konkreetne, et kutsub meid avatusele ja viljakale dialoogile“ (Christus Vivit, 117). Kes usub seda sõnumit, lükkab tagasi vale, et meie elu on meie enda teha nii nagu soovime. Pigem sünnib elu Jumala, meie Isa armastusest, tema soovist anda meile elu ülirohkesti (vrd Jh 10:10). Kui kuulame „valede isa“ ahvatlevat häält (Jn 8:44), riskime uppuda absurdi kuristikku ja kogeda põrgut siin maa peal, nagu liiga palju traagilisi sündmusi inimeste isiklikus ja kollektiivses kogemuses kahjuks tunnistab.

Võimalusest suunata tagasisaadav tulumaks e-Maksuametis tulude deklareerimisel annetusena kogudustele ja kloostritele

Laupäeval, 15. veebruaril algab 2019. aasta tulude deklareerimine. E-Maksuameti kaudu deklaratsiooni esitajatele on alates sellest aastast oluline uuendus - tagasisaadava tulumaksu saab e-Maksuameti keskkonnas lihtsustatult annetada tulumaksusoodustusega nimekirja kantud ühingule või usulisele ühendusele (kirikule, kogudusele, kloostrile). Seega on võimalik teha annetus ka Rooma-Katoliku Kiriku kogudustele ja kloostritele ning Kirikuga seotud ühingutele (nt Dominiiklaste ajaloolise kloostrikompleksi sihtasutusele, mis on asutatud Tallinna koguduse poolt), eeldusel, et need kogudused, kloostrid ja ühingud olid teatanud Maksu- ja Tolliametile õigeaegselt sellesse nimekirja kandmiseks vajalikud andmed. (Koguduste, kloostrite info katoliku kodulehel)

Nagu Maksu- ja Tolliamet on oma kodulehel teatanud, saab annetada kuni kolmele saajale ning ükski annetus ei tohi olla väiksem kui 1 euro. Annetada võib kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osa sellest. Osalise annetuse korral saab inimene samaaegselt soovida ülejäänud osa kandmist kas pangakontole ja/või jätmist oma ettemaksukontole.

Querida Amazonia

Avaldatud on sinodijärgne apostellik ekshortatsioon Amazonase piirkonna kohta (terviktekst inglise keeles (loe SIIT)). Siinjuures lühikokkuvõte ekshortatsioonist.

Armastatud Amazonase piirkond seisab kogu oma hiilguses, dramaatilisuses ja müstilisuses maailma ees.“ Nii algab sinodijärgne apostellik ekshortatsioon Querida Amazonia.

Esimese kahes punktis (2-4) selgitab Paavst „selle ekshortatsiooni olulisust“, mida on täiendatud viidetega Amazonase piirkonda kuuluvate riikide piiskopkondlike konverentside dokumentidele, samuti Amazonasega seotud luuletajate värssidele. Ta rõhutab, et soovib anda enda vastuse, mille Sinod temas esile kutsus, ning selgitab, et ta ei kavatse asendada või dubleerida lõppdokumenti, mida ta kutsub meid täielikult seda läbi lugema.

Peapiiskop Paul Gallagheri jutlus Peeter-Pauli katedraalis

Loe edasi: Peapiiskop Paul Gallagheri jutlus Peeter-Pauli katedraalisKallid vennad ja õed Kristuses,

Olles just saabunud Tallinnasse, et alustada lühikest visiiti teie maale, on mul hea meel, et esimene kohtumine on mul siin katedraalis Missat pühitses teiega, Eesti katoliiklastega!

Soovin vennalikult ja südamlikult tervitada piiskop Philippe Jourdani, apostellikku nuntsiust peapiiskop Petar Rajičit, Missat kaaspühitsevaid preestreid, nunnasid ja pühendunud ilmikuid ning kõiki siinseid katoliiklasi.

Tänane Evangeelium sisaldab nelja meie Issanda Jeesuse Kristuse tähendamissõna, millest igaühel on oma kindel tähendus meie igapäevaelus

.

Kristlaste ühtsuse palvenädal 2020

Loe edasi: Kristlaste ühtsuse palvenädal 202018.-25. jaanuarini kutsutakse kristlasi palvetama ühtsuse eest. Kristlaste ühtsuse palvenädalad on olnud järjepidevalt ja ülemaailmselt alatest 1966. aastast, mille valmistavad igaks aastaks ette Kristliku ühtsuse paavstlik nõukogu koos Kirikute Maailmanõukogu usu ja kirikukorra komisjoniga. Eestimaa kogudused ühinevad selle üleskutsega.

Aastaks 2020 on palveteemade sõnastamine antud Malta kristlastele. Maltalased valisid juhtmõtteks lausekatke, mis meenutab püha Pauluse randumist Maltal: „nad (saarlased) osutasid meile suurt lahkust“ (Ap 28:2). Laevaõnnetusse sattunud meresõitjad koos vangistatud apostliga jõudsid õnnelikult maale ning saare elanike lahkus sai tasutud sellega, et koos päästetutega jõudis Maltale ka Jeesuse Kristuse evangeelium. Maltalased tähistavad seda päeva nende rahvuskiriku sünnipäevana.

Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“ 26.07 - 2.08.2020

Loe edasi: Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“ 26.07 - 2.08.202026.07-2.08 toimub Kodasema katoliku keskuses Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“. Laager on mõeldud lastele justkui vaimse oaasina pärast kõrberännakut – kooliaastat, mil nad on hõivatud õppimise ja palju muuga ning Jumalaga kohtumiseks ja usus kasvamiseks ei pruugi olla palju aega ega võimalusi. Laagripäevad annavad aga kosutust ja aitavad südameid uuesti täita.

Laagris õpime, mida tähendab Jumala lapseks olemine meie igapäevases elus ja kuidas peaks see väljenduma meie tegudes. Laagri teemaga on seotud kõik päeva jooksul toimuvad sündmused: püha Missa, palved (hommiku- ja õhtupalvused, mõnel päeval ka roosipärg, ristitee, adoratsioon või teised palved), vestlused ja katehheesid, laulutunnid, matkad ja palverännakud, mängud ja vabaaja tegevused.

Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklastele

Loe edasi: Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklasteleArmsad vennad ja õed!

On jäänud veel mõned päevad, enne kui saame kodudes ja kogudustes ning eriti oma südames ja hinges tähistada rõõmusõnumit, et „meile sünnib laps, meile antakse poeg“ (Js 9:5)!

Hiljuti andis paavst Franciscus välja apostelliku kirja „Admirabile Signum“ („Imeline märk“), mille lugemist ma kõigile soovitan, sest see on väga ilus mõtisklus jõulude ja jõulusõime tähendusest. Selles kirjas meenutab Püha Isa, kuidas Assisi püha Franciscus 1223. aastal Itaalias Greccio linnas esimese jõulusõime ehitas. Ehkki päris esimene jõulusõim oli Jeesuse sõim Petlemmas, pani katoliiklikule jõulusõimetraditsioonile aluse just Assisi Franciscuse tehtud jõulusõim. See komme on seotud jõulupühade liturgilise tähistamisega. Püha Isa kirjutab: „25. detsembril tulid Grecciosse kokku frantsisklaste ordu vennad ühes kohalike talunikega, kes tõid kaasa lilli ja tõrvikuid, et seda püha ööd veel kaunimaks muuta. Franciscus leidis saabudes eest heina täis sõime ning eesli ja härja. Kõiki kohalviibijaid täitis jõulusõime juures sõnuseletamatu rõõm, mille sarnast polnud nad varem kogenud. Seejärel pühitses preester sõimel Euharistiat, väljendamaks sidet Jumala Poja lihakssaamise ja Armulaua vahel.”