Katoliku Kirik Eestis



Hoia, mis su hoolde on usaldatud (1Tm 6:20)

Loe edasi: Hoia, mis su hoolde on usaldatud (1Tm 6:20)Kolmapäevane üldaudients Roomas oli taas suunatud piiskoppidele ja nende töö tunnustamisele, et Kirik oleks elava armastuse märk ning preestrid ja diakonid aitaks piiskoppe nende igapäevases töös. "Laskem nende kaudu Jeesusel olla meie keskel," lisas paavst Franciscus. Kogudused peavad julgustama piiskoppe ja piiskopid peavad järgima apostel Paulus sõnu "hoia, mis su hoolde on usaldatud"(1 Tm6:20). 
Viimastel nädalatel kuuleme taas, et erinevates piirkondades maailmas on tekkinud konflikid erinevate usukogukondade vahel ning süütud inimesed kannatavad ja isegi hukkuvad. Paavst avaldas sügavat vaimset lähedust kristlike kogukondadega, keda on karmilt tagakiusatud ning keda on tabanud absurdne vägivald. Samuti oma üldaudientsil palus Püha Isa kõikidele, kellel on poliitiline vastutus nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil, samuti kõigil hea tahtega inimestel, tegelda tagakiusatud kristlatega. "Püüdke tagada uuesti turvalisus ja rahu nendes riikides, kus toimuvad tagakiusamised, et inimesed saaks vabalt tunnistada meie usku," lisas paavst Franciscus üldaudientsi lõpus Püha Peetruse väljakul.
Allikas: News.va, 12.november 2014

Üldaudientsil: paavst kutsus palvetama piiskoppide eest

Loe edasi: Üldaudientsil: paavst kutsus palvetama piiskoppide eestÜldaudientsil, 5. novembril palus paavst Franciscus palvetada kõikide katoliku piiskoppide eest. Tema seekordne katehhees oli suunatud kõikidele katoliku piiskoppidele ning et Kirik üheskoos palvetaks nende eest. "Kristus ise algatas vaimuliku seisuse Kirikus, mille eesmärgiks on ülesehitada Kirik". Palvetagem kõikide piiskoppide eest, sest ei ole kerge olla piiskop," ütles paavst Franciscus. Ta lisas, et piiskopi roll paistab välja Kristuse kohaolekus, sest Kirik on tema Ihu. Lisaks oma teenistusele piiskop juhatab ja kaitseb Jumala rahvast, piiskop väljendab Kiriku emalikkust.

Palvetageme Jerusalemma eest

Loe edasi: Palvetageme Jerusalemma eestPühapäevasel Angelusel ehk Inglitervitus palve ajal, 2. novembril palus paavst Franciscus eriti palvetada nüüd, kõikide pühakute eeskostel, pingete eest Pühas Linnas, Jerusalemmas. Püha Isa nentis, et viimastel päevadel oleme taas tunnistajad pingetest juutide, kristlaste ja islamiusuliste vahel. "Olgu alati rahu märgiks, mida tahab Jumal kogu inimsoole," lisas paavst Franciscus palveintentsiooni lõpetuseks.
Allikas: Vatikani Raadio

Paavsti palveintentsioonid novembriks

Loe edasi: Paavsti palveintentsioonid novembriksPaavst Franciscuse palveintentsioon novembrikuuks on kõigi nende eest, kes kannatavad üksindust, et nad kogeks Jumala lähedust ja teiste inimeste toetust. Teiseks palveks on paavst Franciscus esitanud intentsiooni seminaristide ja pühendunute eest, et nendele saaks osaks tark ja hea vaimne juhendamine. 
Allikas: Vatican News, 1. november 2014.

Vello Salo. Maarjamaa lugu, 2

Loe edasi: Vello Salo. Maarjamaa lugu, 2»MITTESAKSLASED«

Mitmest reformatsioonikirikust jõudis Eestisse ainult üks; on vaja meeles pidada, et ka nn Augsburgi rahu põhimõte kelle maa, selle usk (lad. cuius regio, eius religio) käis ainult selle ühe uue võimaluse kohta. Umbes nii läks meiegi maal: kus mõisnik luterlaseks hakkas, loeti luterlasteks ka tema talupojad. Põhjus, miks me sellest nii vähe teame, on lihtne: uue usu jutlustajaid palkas linna raad, eksklusiivne sakslaste kogu, kuhu mittesakslane (loe: eestlane) ei saanud kuuluda. On säilinud jutlustaja Lange nõudmine Tallinna raele (1525), et kirikuteenistus peab toimuma saksa keeles, ent lihtrahva asjus nendib Eesti ajalugu II (2012): ei ole teada, mida ... evangeelse jumalateenistuse all 1520. a-te Liivimaal õigupoolest mõisteti. Tolleaegseid jutlusetekste ei ole säilinud. ... Otseseid andmeid reformatsiooniideede aktiivsest levikust talurahva seas ... teada ei ole.

Piiskop Philippe Jourdani intervjuu ERRile

Loe edasi: Piiskop Philippe Jourdani intervjuu ERRile

Millega seletada seda erakordset huvi tänavuse Sinodi vastu?

See teema [perekond] puudutab paratamatult iga inimest, kuna igal inimesel on perekond – kas perekond, kus ta on sündinud, või perekond, mille ta on ise loonud. Lisaks on meedia – mis muidu teeb väga hästi oma tööd – sageli Euroopa-keskne ja nii on see ka erilist huvi tundnud teatud teemade või küsimuste vastu, mis tegelikult ei ole selle Sinodi peamised teemad, aga pakuvad siiski palju huvi paljudele inimestele Euroopas.

Studium Catholicum Helsingis

Loe edasi: Studium Catholicum HelsingisStudium Catholicum on Helsingis asuv katoliiklik kultuurikeskus. Kesklinnas, vaid paari sammu kaugusel sadamast ja Toomkirikust on võimalik kohtuda üllatavalt suure hulga katoliikliku pärandiga, mille hoidjateks on dominiiklastest vennad. Studium loodi 1949. aastal dominiiklaste poolt ja kujutab endast esiteks kindlasti dominiiklaste keskust/kloostrit koos kabeliga, kus igapäevaselt toimuvad Missad, Laudes,Vesper ja teised liturgilised tegevused, kuid ka rekollektsioonid, vestlusringid ning katehheesid erinevatele rühmadele. Studiumis õpetavad dominiiklased heebrea keelt ning teisi keeli, mille järele on parajasti nõudlus. Kuid Studiumi põhifookus on raamatukogul.

Lõppes kahenädalane katoliku piiskoppide sinod

Loe edasi: Lõppes kahenädalane katoliku piiskoppide sinod5.-19. oktoobrini toimus Roomas, Vatikanis, katoliku piiskoppide kohtumine ehk sinod perekonna teemal paavst Franciscuse osavõtul, millest võttis osa ligi 200 kõrgvaimulikku ja samuti olid kohal ilmalikud esindajad. Sinodi eesmärk oli arutada perekonna ja abielu küsimusi tänases ühiskonnas. Sinod tuletas meelde abielu pühadust ühe mehe ja ühe naise vahel ning abielulahutamatust ja rõhutas pereelu tähtsust ja positiivsust inimeste elus ning väljendas soovi, et pered oleksid iga päeva rohkem armastuse ja valguse allikad.

Seitse fakti õndsa paavst Paulus VI kohta

Loe edasi: Seitse fakti õndsa paavst Paulus VI kohtaGiovanni Battista Montini (1897 - 1978), paavst Paulus VI (pontifikaat 1963 - 1978) oli Katoliku Kiriku ülemkarjane 15 aastat, kes kuulutati õndsaks 19. oktoobril Püha Peetruse väljakul paavst Franciscuse poolt Pühal Missal, mille tunnistuseks oli kokku tulnud 70 000 inimest üle maailma. Missal osales samuti emeriit paavst Benecitus XVI. Milline aga oli tema pärand Kiriku ajaloos.