Katoliku Kirik Eestis



Palverännuteekonnast Piritalt Vana-Vastseliinasse

Loe edasi: Palverännuteekonnast Piritalt Vana-VastseliinassePirita Kloostri sõbrad on koostanud palverännutee Piritalt Vana-Vastseliinasse. Ühised huvid ja ettevõtmised on sidunud kloostri sõpruskonda ja nüüd on valminud teekond, mida palves läbi Eesti kõndida. Miks ka mitte võtta ette palveränd Maarjamaal. Palverännu kohta Piritalt Vana-Vastseliinasse saab informatsiooni ka palverännu koduleheküljelt www.palverand.ee. Kuid leheküljelt saab lisaks lugeda vajalikku infot palverännu teekonna kohta ning leiab ka palveid, mida enne rännakule asumist palvetada või palverännu ajal. Lähemalt saab küsida ka palverännuteelistelt:

Lagle Parek

Tiiu Allikvee
 

Vaata lähemalt: www.palverand.ee

Piiskopi mõtisklus Maarjamaa aasta puhul

Loe edasi: Piiskopi mõtisklus Maarjamaa aasta puhulLigi 800 aastat tagasi paavst Innocentius III kinnitas Liivimaa pühendumist Neitsi Maarjale. Sellest ajast peale Eestimaa on Maarjamaa ja me võime öelda, et seisame nüüd Maarjaga eriti seotud aasta ees. See pühendumine on nii oluline hetk Eesti ajaloos ja kultuuris, et paljud kristlased ning samuti riik ühinevad üheskoos selle tähistamiseks. Samas on loomulik, et katoliiklased kelle seas Maarjamaa mõiste ja tähendus on sündinud, tahaksid elada seda aega erilise intensiivsusega, elada kui hingelist retke, tõelist palverännakut. Ja on ka loomulik mõelda, et palju teisi inimesi üle Eestimaa tahaksid elada seda aega mitte ainult kui mineviku mälestust, vaid kui usulist ning vaimset teed. Seetõttu kavatsen ette valmistada iga kuu lühikese mõtiskluse, mis aitaks süveneda Maarjamaa olulisusesse ja Neitsi Maarja austamise aardesse kristlaste usus.

 

Uued raamatud

Loe edasi: Uued raamatudAugustis ilmus kaks raamatut, millest üks on Opus Dei rajaja püha Josemaría Escrivá de Balagueri jutluste kogu "Jumala sõbrad", milles autor kutsub meid mõtisklema vagaduse, Jumala lapseks olemise ja inimese igavikulise saatuse üle. Teine raamat, "Jumalaga ühel sammul" on Mgr Josemaría Escrivá de Balaguer'i elulugu, pilguheit erakordse inimese eluteele.

Raamatuid on võimalik osta koguduse kantseleist või hästivarustatud raamatukauplustest.

Piiskop Philippe Jourdani avasõnad Maarjamaa vespril

Austatud daamid ja härrad,

Tänane pidulik vesper ehk õhtupalvus on pühendatud Maarjamaa 800. aastapäevale. Palju rahvaid annavad oma maale või riigile teise nimetuse, mis meenutab poeetiliselt selle maa ajalugu või välimust, enam-vähem nagu pereliikmed annavad vahel üksteisele õrnu hüüdnimesid, millega nad väljendavad oma armastust ja pikalt kestnud pereelu. Prantslased nimetavad oma maad Heksagooniks, hispaanlased nende oma Härjanahaks. Ma ei tunne riigi nimetust, mis oleks nii tähendusrikkas ja kaugele ulatuv kui meie Maarjamaa. Me võime olla uhked selle nime üle.

Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa

Loe edasi: Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa1215. aastal palus piiskop Albert Roomas paavst Innocentius III indulgentsi Liivimaa ristisõdijatele, nimetades vana Liivimaad Ema maaks. 800 aastat hiljem on Ema maast saanud Maarjamaa, Maarja on meie kohanimedes, kiriku- ja rahvakalendris, rahvalauludes ning luules, meil on maarjahein ja Maarjamaa rist.
Roomas ja Maarjamaal salvestatud saadetes uurivad Arne Hiob, Marge-Marie Paas ja Meelis Holsting, kust me need saime.

Režissöör Aile Ellmann, toimetaja Katrin Seppel.

Alates 6. septembrist ETVs
LAUPÄEVITI kell 12.00,
kordus K pärastlõunal ja
R hilisõhtul!

Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa (2)

Loe edasi: Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa (2)1215. aastal palus piiskop Albert Roomas paavst Innocentius III indulgentsi Liivimaa ristisõdijatele, nimetades vana Liivimaad Ema maaks. 800 aastat hiljem on Ema maast saanud Maarjamaa, Maarja on meie kohanimedes, kiriku- ja rahvakalendris, rahvalauludes ning luules, meil on maarjahein ja Maarjamaa rist.
Roomas ja Maarjamaal salvestatud saadetes uurivad Arne Hiob, Marge-Marie Paas ja Meelis Holsting, kust me need saime.

Režissöör Aile Ellmann, toimetaja Katrin Seppel. 

Internetis järelevaadatavad SIIN.

Alates 6. septembrist ETVs
LAUPÄEVITI kell 12.00,
kordus K pärastlõunal ja
R hilisõhtul!

Paavsti palveintentsioonid septembriks

Loe edasi: Paavsti palveintentsioonid septembriksPaavst Franciscuse palved septembrikuus on pööratud kannatavatele inimestele, kes vajavad lähedaste armastust ning abi. Eriti puuetega inimestele, et nad saaks elada väärtuslikku elu ning tunda armastust.

Samuti palvetab paavst Jumala Sõnast inspireeritult, et kristlased saaks teenida vaeseid ja neid, kes kannatavad, et valitseks teenimises lähedus ja armastus.

Palvetagem koos paavstiga.

Head uut algavat kooliaastat

Loe edasi: Head uut algavat kooliaastat Esmaspäeval algab uus kooliaasta. Soovime kõigile lastele head kooliaasta algust ning palju rõõmu õpetajatele. Rooma Katoliku Kiriku pühapäevakooli alustab taas sellel sügisel erinevate rühmadega. Anname sellest lähimatel päevadel teada Kirikus ja meie koduleheküljel.

Head uut algavat kooliaastat.

Vello Salo: Ei ole midagi uut päikese all

Augustikuu ühel ilusal päeval, A.D 2014, tegi Õhtuleht isa Vello Saloga intervjuu. Artikkel räägib Jumala kohalolust, Vanast Testamendist, elust ja isa Vello Salo tegemistest Pirita Kloostris.

"Pühakirja esimese lehekülje järgi lõi Jumal meid oma näo järgi oma sarnaseks. Nii et meie oleme pigem Jumala nägu kui vastupidi. Kuna Jeesus Kristus ütleb, et tema on Jumala poeg, siis me oleme tema sarnased: kaks jalga, kaks kätt, kaks silma. Jumal päris meie nägu", nentis isa Vello ajakirjaniku küsimusele vastates, et mis nägu on Jumal.

Artikkel on internetis kättesaadav Õhtulehe koduleheküljel. Vaata lähemalt SIIT.

Lisaks on huvilistel võimalus lugeda isa Vello Salo Ringkirja MAARJAMAA leheküljel http://salo.pri.ee/.

Kaheksa sajandit Maarjamaad

Loe edasi: Kaheksa sajandit Maarjamaad

Issand, ava mu huuled - ja mu suu hüüab Sulle kiitust! 
Jumal, tule mulle appi!
Tõtta minu juurde, mu Päästja!

Selliste sõnadega algas avavesper Maarjamaa teema-aasta tähistamiseks pühapäeval, 7. septembril, mil vanas Maarjaoru (Pirita) kloostri kirikus toimus "Kaheksa sajandit Maarjamaad" avavesper "MAARJAMAA VESPER". Vespril kõlas esmaettekandena helilooja Margo Kõlari "Maarjamaa vesper", mida esitasid Eesti Kaitseväe Orkester, Raadio Laulustuudio tütarlastekoor, Püha Miikaeli Poistekoor, Estonia Seltsi Segakoor, Credo-Allika kammerkoor, ansambel Heinavanker ja dirigeeris Mikk Üleoja.

Avasõna pidasid Vabariigi valitsuse esindajana tervitama saabunud siseminister Hanno Pevkur ja Roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. "Maarjamaa ei ole ainult ilus ja meloodiline nimi. Eesti pühendamine Neitsi Maarjale 800 aastat tagasi on üks nendest sündmustest meie ajaloo jooksul, mis meenutab meile, kuidas Kristus läheneb Eesti rahvale ja koputab pidevalt iga eestlase südame uksele. Vahel me oleme nagu Emmause jüngrid, kes ei tunne Kristust ära kui ta meile läheneb ja meiega räägib ning seletab Pühakirja", märkis piiskop Philippe Jourdan.

 

Vesper lõppes ühispalvusega ning peapiiskopi Andres Põderi õnnistusega.