Katoliku Kirik Eestis



Vello Salo. Maarjamaa lugu, 2

Loe edasi: Vello Salo. Maarjamaa lugu, 2»MITTESAKSLASED«

Mitmest reformatsioonikirikust jõudis Eestisse ainult üks; on vaja meeles pidada, et ka nn Augsburgi rahu põhimõte kelle maa, selle usk (lad. cuius regio, eius religio) käis ainult selle ühe uue võimaluse kohta. Umbes nii läks meiegi maal: kus mõisnik luterlaseks hakkas, loeti luterlasteks ka tema talupojad. Põhjus, miks me sellest nii vähe teame, on lihtne: uue usu jutlustajaid palkas linna raad, eksklusiivne sakslaste kogu, kuhu mittesakslane (loe: eestlane) ei saanud kuuluda. On säilinud jutlustaja Lange nõudmine Tallinna raele (1525), et kirikuteenistus peab toimuma saksa keeles, ent lihtrahva asjus nendib Eesti ajalugu II (2012): ei ole teada, mida ... evangeelse jumalateenistuse all 1520. a-te Liivimaal õigupoolest mõisteti. Tolleaegseid jutlusetekste ei ole säilinud. ... Otseseid andmeid reformatsiooniideede aktiivsest levikust talurahva seas ... teada ei ole.

Piiskop Philippe Jourdani intervjuu ERRile

Loe edasi: Piiskop Philippe Jourdani intervjuu ERRile

Millega seletada seda erakordset huvi tänavuse Sinodi vastu?

See teema [perekond] puudutab paratamatult iga inimest, kuna igal inimesel on perekond – kas perekond, kus ta on sündinud, või perekond, mille ta on ise loonud. Lisaks on meedia – mis muidu teeb väga hästi oma tööd – sageli Euroopa-keskne ja nii on see ka erilist huvi tundnud teatud teemade või küsimuste vastu, mis tegelikult ei ole selle Sinodi peamised teemad, aga pakuvad siiski palju huvi paljudele inimestele Euroopas.

Studium Catholicum Helsingis

Loe edasi: Studium Catholicum HelsingisStudium Catholicum on Helsingis asuv katoliiklik kultuurikeskus. Kesklinnas, vaid paari sammu kaugusel sadamast ja Toomkirikust on võimalik kohtuda üllatavalt suure hulga katoliikliku pärandiga, mille hoidjateks on dominiiklastest vennad. Studium loodi 1949. aastal dominiiklaste poolt ja kujutab endast esiteks kindlasti dominiiklaste keskust/kloostrit koos kabeliga, kus igapäevaselt toimuvad Missad, Laudes,Vesper ja teised liturgilised tegevused, kuid ka rekollektsioonid, vestlusringid ning katehheesid erinevatele rühmadele. Studiumis õpetavad dominiiklased heebrea keelt ning teisi keeli, mille järele on parajasti nõudlus. Kuid Studiumi põhifookus on raamatukogul.

Lõppes kahenädalane katoliku piiskoppide sinod

Loe edasi: Lõppes kahenädalane katoliku piiskoppide sinod5.-19. oktoobrini toimus Roomas, Vatikanis, katoliku piiskoppide kohtumine ehk sinod perekonna teemal paavst Franciscuse osavõtul, millest võttis osa ligi 200 kõrgvaimulikku ja samuti olid kohal ilmalikud esindajad. Sinodi eesmärk oli arutada perekonna ja abielu küsimusi tänases ühiskonnas. Sinod tuletas meelde abielu pühadust ühe mehe ja ühe naise vahel ning abielulahutamatust ja rõhutas pereelu tähtsust ja positiivsust inimeste elus ning väljendas soovi, et pered oleksid iga päeva rohkem armastuse ja valguse allikad.

Seitse fakti õndsa paavst Paulus VI kohta

Loe edasi: Seitse fakti õndsa paavst Paulus VI kohtaGiovanni Battista Montini (1897 - 1978), paavst Paulus VI (pontifikaat 1963 - 1978) oli Katoliku Kiriku ülemkarjane 15 aastat, kes kuulutati õndsaks 19. oktoobril Püha Peetruse väljakul paavst Franciscuse poolt Pühal Missal, mille tunnistuseks oli kokku tulnud 70 000 inimest üle maailma. Missal osales samuti emeriit paavst Benecitus XVI. Milline aga oli tema pärand Kiriku ajaloos.

Õnnis paavst Paulus VI

Loe edasi: Õnnis paavst Paulus VIVatikanis kuulutati õndsaks paavst Paulus VI (pontifikaat 1963-1978). Paavst Paulus VI, kodanikunimega Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini, on peetud kunstnike patrooniks, palverändurist paavstiks ja perekondade eestseisjaks - viimast eelkõige tema poolt välja antud entsüklika Humanae Vitae (1968) poolt, mis käsitles inimelu edasiandmise teemat ning tõstatas perekonna küsimused Vatikani II Kirikukogu ees olulise valguse ette ning mõistis hukka kõik raseduse katkestamisega seotud. Kokku kirjutas Paulus VI seitse entsüklikat.

Otse: Paulus VI õndsakskuulutamine

Loe edasi: Otse: Paulus VI õndsakskuulutamineSinodi lõpetamine ja paavst Paulus VI õndsakskuulutamine toimub Vatikanis 19.oktoobril, kus paavst Franciscus lõpetab pidulikult Piiskopliku Sinodi ning kuulutab õndsaks paavst Paulus VI. Otseülekanne Vatikanist on vaadatav Vatikani leheküljelt News.va.

Palverännak Madriidi

Loe edasi: Palverännak Madriidi

Järgnevalt saab lugeda palverändurite päevikust muljeid Álvaro del Portillo õndsakskuulutamisest Madriidis septembris 2014:
Reede, 26. september

Mis päeval me Retiro pargis käisime? Ütleme, et näiteks reedel, päev polegi kõige olulisem. Palju olulisem on see, et seal tasub paadiga sõitma minna, sest see on lihtsalt nii lõbus – eriti veel siis kui aerutada kogu paadi seltskonnaga vettsülitavate kujude alt läbi nii, et kõik läbimärjaks saavad!!

 

 

Möödus katoliku piiskoppide sinodi esimene töönädal Vatikanis

Loe edasi: Möödus katoliku piiskoppide sinodi esimene töönädal Vatikanis6.-19. oktoobrini toimuv katoliku piiskoppide sinod perekonna teemal Vatikanis on jõudnud poole peale ja möödus esimene töönädal. Esimese nädala jooksul sinod arutas piiskoppide ja ilmalike inimestega, kus viibis kohal peaaegu igal istungil ka paavst Franciscus, järgmiste teemadel: laste toetamine lahutatud perekondes, kiriku tugi üksikutele ja leskedele, toetada ning leida lahendus lepitust otsivate paaride vahel ja arutati teiste abielu sakramenti puudutavate teemate üle. Teine oluline fookus sinodis oli suunatud pereplaneerimisele ja sündide reguleerimisele perekonnas. Erilist tähelepanu pöörati konfliktsetes piirkondades olevatele pereküsimustele - Iraagi, Süüria ja Lähis-Ida perekondadele, kes kannatavad iga päev sõjavägivalla all. Sinod kutsus kõiki inimesi vajalikku abi osutama süütutele ohvritele ning palus rahvusvahelistel organisatsioonidel tegutseda rahu saavutamise nimel. Kogu sinod koos Püha Isaga väljendas oma sügavat lähedust kõigile perekondadele Lähis-Idas, eriti neile, kes kannatavad vägivalla all.