Katoliku Kirik Eestis



Vatikani külastas 6 miljonit palverändurit 2014. aastal

Loe edasi: Vatikani külastas 6 miljonit palverändurit 2014. aastalIgal nädalal külastab tuhandeid inimesi Vatikani, et avaneks võimalus näha Rooma paavsti. Pea lõppeval aastal ligi 6 miljonit palverändurit võttis osa erinevatest paavstlikest sündmustest Roomas.

Iga pühapäevast Inglitervitust ehk Angelust külastas kokku umbes 3 miljonit inimest ning kolmapäevasel Üldaudientsil osales Püha Peetruse väljakul ligi 1,2 miljonit palverändurit. Eriliselt rohkearvuline oli aprillikuu, kus ka toimus Johannes Paulus II ja Johannes XXIII kanoniseerimine. Liturgiast võttis terve aprillikuu jooksul osa 730 000 inimest. Loomulikult fookuses oli kanoniseerimise liturgia Püha Peetruse väljakul, mis seda liturgias osalenute arvu kasvatas. Kokku osales erinevatel liturgilistel teenistustel Vatikanis 1,110,700 inimest 2014. aastal nendest 6 miljonist palverändurist. Siiski oli üldine statistika veidi väiksem Vatikani andmetel 2013. aastaga. Kindlasti mõjutas Vatikani allikatel 2013 enamat külastust uue paavsti valimine, kui külastas 6,7 miljonit palverändurit kokku ning lõppenud Usuaasta (2012-2013) sündmused Roomas.
Allikas: Rome Reports

Paavst kutsus dialoogile jõululäkituses

Paavst Franciscus mõistis oma 25.12 jõululäkituses hukka usuliste ja etniliste vähemuste "jõhkra tagakiusamise", vahendas ERR.

Paavst kutsus samuti üles dialoogile Iisraelis ja Palestiinas ning mõistis hukka Talibani rünnakud Pakistanis, märkides ära 132 lapse surmaga lõppenud rünnaku sealsele koolimajale.

Paavsti jõululäkitus terviktekstina eesti keeles ilmub 26.12.

Häid pühi!

Jeesuse sundimine

Püha öö,
õnnistud öö!
Kõik on maas rahu sees.
Joosep valvab ja Maarjal seal
hingab lapsuke põlvede peal.
Uinu, lootus ja rõõm!
Uinu, me lootus ja rõõm!


Häid rahulikke ja rõõmsaid Jõulupühi!

Angelus, 21. detsembril. Paavst Franciscus: öelge "jah"!

Loe edasi: Angelus, 21. detsembril. Paavst Franciscus: öelge Neljandal advendiaja pühapäeval, pidas paavst Franciscus Inglitervituse palve ja jutluse Roomas Püha Peetruse väljakul ning rõhutas 21. detsembri Angelusel Neitsi Maarja tähendusele Jõulude eelsel ajal ning palus inimestel mõelda just Maarja usu peale. Ingel Gabriel külastas Neitsi Maarjat ja ta ootas "jah" sõna Maarjalt, et Sõna saaks Lihaks. Paavst märkis seda ka kui müsteeriumit, kus kogu maailm ootas Maarja "jah" sõna ning palus ka kõigil inimestel sellisel viisil valmistuda Kristuse sündimiseks.

Paavst Franciscuse 45 preestriks ordineerimise aastpäev

Loe edasi: Paavst Franciscuse 45 preestriks ordineerimise aastpäev13. detsembril möödus 45 aastat kui noor Jorge Mario Bergoglio ordineeriti preestriks piiskop Ramon Jose Castellano poolt. Oma ordinatsiooni aastapäeva puhul paavst Francicus palus eriti nüüd, kui ta on Peetruse järglane, et tema eest palvetataks ning samas palus kõigi preestrite eest maailmas palvetada, "Jumal esimesena otsib ja siis leiab, keda ta on otsitud," lisas paavst neile, kes otsivad oma kutsumust.

17. detsembril tähistab paavst Franciscus ka oma 78. sünnipäeva. Palju õnne.

Palju õnne paavst Franciscus

Loe edasi: Palju õnne paavst FranciscusTäna, 17. detsembril tähistab paavst Franciscus oma 78. sünnipäeva. Palju õnne paavst Franciscus!

Paavst Franciscus – ilmaliku nimega Jorge Mario Bergoglio – tuli ilmale 17. XII 1936 Argentina pealinnas Buenos Aireses raudteetöölise pere esimese lapsena. Itaaliast sisse rännanud vanematele sündis veel neli last. 17-aastaselt otsustas ta vaimulikuks hakata, kuid lõpetas enne kutsekooli, kus ta keemikuks õppis, ja töötas lühikest aega õpitud erialal. Aastal 1958 astus ta jesuiitide ordusse, kus lõpetas esmalt ülikooli filosoofiakursuse (1963) ning õpetas siis ise kolm aastat kirjandust ja psühholoogiat. Teoloogiaõpingute ajal (1967-70) pühitseti ta preestriks.

Rahusõnum 2015. aastaks

Loe edasi: Rahusõnum 2015. aastaksÜlemaailmset rahu päeva tähistatakse 1. jaanuaril ning nii nagu igal aastal annab Rooma paavst välja oma iga-aastase rahusõnumi. 2015. aasta paavstliku rahusõnumi teema on "Mitte enam orje, vaid vendasid ja õdesid".

Rahusõnum avalikustati Vatikanis kolmapäeval, 8. detsembril ja see koosneb viiest alateemast:
- Jumala plaani inimkonnale;
- Mitmenäoline orjus eile ja täna;
- Mõningaid sügavaid põhjusi orjuses;
- Jagatud kohustused orjuse lõpetamiseks;
- Globaliseerides vendlust, mitte orjust või ükskõiksust.
Lähemalt saab lugeda inglise keelset rahusõnumit Vatikani veebilehelt või news.va.
Allikas: Vatikani Raadio

Paavsti üldaudients 10. detsembril

Loe edasi: Paavsti üldaudients 10. detsembrilKolmapäevasel üldaudientsil paavst Franciscus pööras tähelepanu oktoobrikuus toimunud Sinodile ning avaldas oma tänu kõigile Sinodi osalistele. Paavst Franciscus oma iganädalasel kohtumisel palveränduritele Püha Peetruse väljakul ütles avameelselt, et Sinod on pastoraalne väljakutse lahendada perekondades tekkinud probleeme ja ta pidas silmas, et abielu on sakrament, mis on ühtsuse, truuduse ja elule avatuse liit. Paavst oli kriitiline, kuidas meedia väljendas seda nägemust "tihti nad töötavad kui kahes meeskonnas, poolt ja vastu, kord konservatiivses, kord liberaalses mõttes jne," ütles Püha Isa. Ta selgitas, et Sinodi lõplik aruanne valmib varsti ja seda jagatakse kõigile, kuid ta andis mõista, et Sinodist tulevad tulemused tuuakse järgmise aasta oktoobris toimuvale Sinodile ja paavst julgustas kõiki selle eest palvetama. "Sinod ei ole kui Parlament, Sinod on dialoog," ütles paavst Franciscus. "See on pikk ettevalmistus, teekond, mis tegutseb meie perekondade ja ühiskonna heaks," lisas Püha Isa.
Allikas: news.va

Ühispöördumine „Kaheksa sajandit Maarjamaad“ väärikaks tähistamiseks

Loe edasi: Ühispöördumine „Kaheksa sajandit Maarjamaad“ väärikaks tähistamiseksTeema-aasta „Kaheksa sajandit Maarjamaad" sünnib kirikute, riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Siseminister Hanno Pevkur ja Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeeritus Andres Põder allkirjastasid tänasel nigulamaarjapäeval ühise pöördumise kohalike omavalitsuste ja koguduste poole, millega kutsutakse väärikalt tähistama teema-aastat „Kaheksa sajandit Maarjamaad".