Katoliku Kirik Eestis



Surilina avalik väljapanek Torinos

Loe edasi:  Surilina avalik väljapanek TorinosTorino Surilina on kristluse ajaloos olnud kõige rohkem uuritud sakraalne objekt. Surilinal on inimese kujutis, sellelt on näha väljajoonistunud inimese näojooned, habe, ja vaataja tunneb äratuntavalt, et tegemist on surnud mehe kujutisega. Kirik ei ole ametlikult kinnitanud, et tegemist on ametliku Kristuse Surilinaga, kuid märgib, et on tegemist sakraalse objektiga, mille läbi on võimalik kõige paremal viisil reflekteerida Kristuse kannatuste üle ning näidata palves oma armastust Temale. Surilina muuseumi direktor Enrico Simonato Torinost ütles: "Teadlased on uurinud ja selgitanud, et tegemist on inimverega surilinal ja kuulub gruppi AB". Gian Maria Zaccone, Torina Surilina teadusdirektor lisas, et aastaid tagasi Torino piiskop märkis, et ei teata, kas sellest surilinast on tõusnud surnuist ülesse inimene, kuid piiskop teadis, et mitmete usklite katkised hinged on selle surilina ees tulnud taas elule palve läbi.

Torino Surilina on väljas Torino katedraalis kuni 24. juunini ja paavst Franciscus on plaanimas ametlikku visiiti Torinosse 21. juuniks. Torino Surilina on kaetud kliimakindlasse klaasist raamistikku ja arvatakse, et kahe kuu jooksul külastab Torinot, et näha Kristuse Surilina, üle 2 miljoni inimese. Paavst emeriitus Benedictus XVI on märkinud, et Torino Surilina näol on tegemist kõige olulisema pühapildiga kogu Kirikus.

Allikas: Rome Reports, www.romereports.com

Palvepäev 26. aprillil pühendunud inimeste eest

26. aprillil tähistatakse Katoliku Kirikus ülemaailmset palvepäeva pühendunud inimeste eest, sest 2015. aasta on pühendatud kutsumustega inimestele. Selle palvepäevaga seoses paavst Franciscus andis välja ametliku sõnumi, kus ta selgitab "kutsumuse" tähendust. Ta märgib, et kutsumus tähendab vastata Jumala kutsele. See tähendab, "lubada aidata Jumalal meil loobuda iseendast ka oma mugavusest", vaid nii jõuame Jeesuse Kristuseni Püha Isa sõnade järgi "mis on meie elus ja meie õnnes tõeline ning õige". Inglise keeles on võimalik paavsti sõnumit lugeda SIIT.

Misericordiae Vultus

Loe edasi: Misericordiae VultusJumala Halastuse püha eelõhtul, 11. aprilli, esitles paavst Franciscus Vatikanis Juubeliaasta puhuks uut induktsioondokumenti ehk bullat, kus Püha Isa märgib, et Juubeliaastat tuleb tähistada igas kirikus üle maailma. "Armsad vennad ja õed, olen tihti mõelnud, kuidas kirik võiks tegutseda olles olemuselt missjonlik ning selgemalt tunnistada Jumala halastust. See on teekond, millele on fokusseeritud Juubeliaasta ja mis algab igaühe vaimse vestlusega keskendudes Tema halastusele," märkis induktsioonikirja esitlusel paavst Franciscus. "Ma olen veendunud, et kogu Kirik väga vajab halastust, sest et meie oleme patuses," ta lisas "ja selles Juubeliaasta rõõmus meile on antud võimalus leida viljakat Jumala armu, millele oleme kõik kutsutud ning mille läbi anname lohutust igale inimesele, kes seda vajab meie ajastul. Ärgem unustagem, et Jumal andestab meile kõigile ja alati. Ärgem väsigem paluda andeks."

Juubeliaasta sündmuseid korraldab Paavstlik Uue Evangeliseerimise Komisjon Vatikanis, mida juhib kardinal Rino Fisichella.

Erakorraline Juubeliaasta algab 8. detsembril 2015 ja kestab 20. novembrini 2016.

Terviktekst (inglise keeles) on saadaval järgnevalt lehelt SIIT.

Allikas: Vatican Insider, 12.04.2015

Mälestades Armeenia ohvreid

Loe edasi: Mälestades Armeenia ohvreidÜlestõusmispühad aja teisel pühapäeval pidas paavst Franciscus Püha Peetruse katedraalis Missa Armeenia ohvrite eest, mälestades liturgial 100 aasta möödumisest suurest massimõrvast Armeenias. Paavst nimetas seda genotsiidi 20. sajandi esimeseks genotsiidiks ning pöördus kõikide usklike poole, et palvetataks kõikide ohvrite eest tänases maailmas. Ta lisas ka, et kahekümnenda sajandi esimene pool oli täis suurt kuritegu, kus paavst viitas ka natsi õudustele ning kommunistide poolt läbi viidud veresaunadele, mis ei tohi korduda.

Tegemist oli 1915. aasta Ottomani impeeriumi sõdurite võitluses langenud sadade tuhandete armeenlaste tapmisega.

Liturgia ajal nimetas samuti Püha Isa Armeenia pühaku Püha Gregorius Nareku kiriku doktoriks.

Allikas ja foto: news.va,
12.04.2015

Olla lähedal Keenia ohvritele

Neljapäeval tapeti islamistide rünnakus 147 Keenia noort ülikoolitudengit, kellest enamik olid kristlased. Paavst Franciscus saatis kaastundeavalduse Keenia piiskoppidele ja hukkunud noorte lähedastele. Paavst samuti palvetas hukkunud hingede eest Suure Reede teenistusel Püha Peetruse basiilikas ja Risiteel Colosseumi juures ja rõhutas et Keenias lõppeks vägivald ning algaks uus vennalik ja rahu ajastu. Paavst Franciscus rõhutas oma muret, et meie maailmas on nii palju vägivalda ja iga päev hukkub süütuid inimesi. Ta palus neil päevadel, Paasapüha ajal, eriti palvetada, et maailmas valitseks leppimine ja rahu.

Püha Isa palveintentsioonid aprillikuuks

Püha Isa palveintentsioonid aprilliks on, et inimesed õpiksid austama loodut ning hoiaks seda kui Jumala kingitust.

Paavst Franciscuse evangeelne palve on tagakiusatud kristlaste eest, et nad leiaks lohutust ülestõusnud Issandas.

Ristitee Roomas Colosseumi juures koos Püha Isaga

Loe edasi: Ristitee Roomas Colosseumi juures koos Püha IsagaIga aasta Suurel Reedel palvetatakse koos Püha Isaga Roomas Colosseumi juures Ristiteed, et mõelda Kristuse kannatustele. Siinkohal on toodud 2015. aasta Ristitee meditatsioonid, mida võib palvetada Suurel Reedel olles mõttes paavst Franciscusega. Meditatsioonid koostas 2015. aastal Põhja-Itaalia Novara piiskopkonna piiskop Renato Corti, kes on olnud ka paljude inimeste vaimulik juhendaja. Piiskop Corti kirjutas Ristitee meditatsioonid mõeldes Jumala kaitsvale armastusele ja teekonnast Jeesuseni. Tema palveks oli puudutada Ristiteega iga inimese südant ja ta palus Ristiteed palvetada sellele sügavalt kaasa elades.

Kümme aastat pärast paavst Johannes Paulus II

Loe edasi: Kümme aastat pärast paavst Johannes Paulus IITäna, 2. aprillil möödub 10. aastat kui püha paavst Johannes Paulus II lahkus oma Taevase Isa koju. 

Paavst Franciscus meenutas 1. aprilli Üldaudientsil püha Johannes Paulus II kui tõelist Kristuse tunnistajat Tema kannatuste, surma ja ülestõusmise läbi. Püha Isa palus ka palvetada Suurel Neljapäeval püha Johannes Paulus II eeskostel perede, kiriku ja meie endi eest, et ülestõusmise valgus võiks särada meie keskel ning meis valitseks rõõm ja rahu.

Püha Johannes Paulus II eeskoste palve

Oo Pühim Kolmainsus, me täname Sind, et Sa oled Kirikule andnud püha Johannes Paulus II ja oled temas lasknud särada oma isaduse hellust, Kristuse Risti au ning armastuse Vaimu hiilgust. Tema, kes usaldus täielikult Sinu lõpmatule halastusele ja Pühima Neitsi Maarja emalikule eeskostele, oli meile Jeesuse, Hea Karjase, elavaks kujuks. Ta näitas meile, et pühadus on igapäevase kristliku elu eesmärk ja tee, mille läbi me saavutame igavese ühenduse Sinuga. Anna meile tema eeskoste kaudu ja oma tahte järgi seda armu, mida me Sinult palume lootes, et ta on arvatud Sinu pühakute hulka.
Aamen.

Loe lähemalt: püha Johannes Paulus II elulugu

Paavst Franciscuse kõne Palmipuudepühal

Loe edasi: Paavst Franciscuse kõne Palmipuudepühal(Lühendatult) See on Jumala teekond, alandlikkuse teekond. Mida tähendab alandama? Ennast alandada on eelkõige Jumala tee: Jumal alandab ennast, et sammuda ühes oma rahvaga selleks, et kannatada nende salgamisi. Näeme seda, siis kui loeme teist Moosese raamatut. Milline alandus see oli Jumalale kuulda kõiki neid nurinaid ja kaebusi Moosese vastu, kuid tegelikult olid need suunatud Tema, nende Isa vastu, kes päästis nad orjapõlvest, juhtides rahva läbi kõrbe vabaduse maale. Sel nädalal, Pühal Nädalal, mis lõppeb Ülestõusmispühadega, võtame me ette Jeesuse enda alanduse teekonna. Ainult sel viisil saab see nädal olla „püha" ka meie jaoks!