Katoliku Kirik Eestis



Roosipärg pühapäeviti katedraalis

Loe edasi: Roosipärg pühapäeviti katedraalis

Igal pühapäeval novembrikuus palvetame roosipärga lahkunute eest Tallinnas Peeter-Pauli katedraalis pool tundi enne poolakeelset ja pool tundi enne eestikeelset Missat.
 

Igavene rahu anna neile, Issand: ja igavene valgus paistku neile.

Valmis dokumentaalfilm paavst Franciscuse visiidist Eestisse

Loe edasi: Valmis dokumentaalfilm paavst Franciscuse visiidist Eestisse

Valminud on lühike dokumentaalfilm (21 min) paavst Franciscuse külaskäigust Eestisse. Film annab ülevaate erinevatest visiidi kohtumistest 25. septembril Tallinnas, pakub erinevaid intervjuusid ning võtab kokku kogu visiidipäeva melu. Vaata filmi: Mu süda, ärka üles!

Operaatorid R.Kotov ja S-J.Lill
Intervjuud T. Veismann, A. Luup, I. Ivaste, A.Pärn
Monteeris J. Keedus
Filmi autor A. Luup

Tellis Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur.

Dokumentaalfilm ISA GUY kinos Sõprus 1. novembril kl 17.00

Loe edasi: Dokumentaalfilm ISA GUY kinos Sõprus 1. novembril kl 17.00Isa Guy Barbier de Courteix (20.09.1921 – 21.06.2011) oli roomakatoliku vaimulik, kes töötas alates 1964. aastast Soomes ja alates 1992. aastast paralleelselt ka Eestis.
Pärast Prantsusmaa okupeerimist Saksa vägede poolt 1940. aastal saadeti töölisena Saksamaale Halle linna sõjatehasesse, kus liitus vastupanuliikumisega. Peatselt arreteeriti, viibis kinnipidamisel viies eri vanglas ja neljas koonduslaagris.

Paavst Franciscuse Missa jutlused Balti riikides

Loe edasi: Paavst Franciscuse Missa jutlused Balti riikides

Paavst Franciscuse jutlus Kaunases

Armsad vennad,
Püha Markus pühendab suure osa oma evangeeliumist sellele, kuidas Issand õpetab oma jüngreid. Paistab, et siis kui Jeesus oli jõudnud poolele teele Jeruusalemma, Tahtis Ta, et jüngrid teeksid veel kord kindla valiku Talle järgneda kuigi nad teadsid, et sellega käivad kaasas katsumuste ja mure hetked. Kui evangelist kirjeldab seda Jeesuse elu järku, siis ta mainib kolm korda, et Jeesus kuulutas ette oma ristikannatust. Kõigil kolmel korral väljendasid jüngrid sellel puhul hämmeldust ja vastuseisu ning iga kord tahtis Issand neid mingil viisil õpetada. Äsja saime kuulda teisest episoodist nende kolme hulgast (vt. Mk 9:30-37). Kristlikus elus kohtume alati ristiga ja mõnikord võib see olukord paista lõputu.

Hingedepäev

Loe edasi: Hingedepäev

2. november on hingedepäev.  Missad katedraalis toimuvad kell 8.00 ja kell 18.00. Palvetame surnute eest. Enne Missat loeme lahkunute nimesid. Neid nimesid võib jätta koos ohvriandidega kirikus olevasse ja vastavalt märgistatud kasti.

Soovijatel on võimalus külastada kalmistut ja palvetada koos preestriga oma lähedaste eest laupäeval, 3. novembril.

kl.11.00 Liiva kalmistu - kabeli juures. Külastame haudu, mis asuvad Liiva kalmistul (isa Tomasz)

kl.11.00 Pärnamäe pea sissepääsu juures. Külastame haudu, mis asuvad Pärnamäe kalmistul ja Metsakalmistul (isa Igor)

Inimesed, kes hingedenädalal külastavad kalmistuid ja palvetavad hingede eest saavad indulgentsi.

Isa Pedro katehhees palvest

Loe edasi: Isa Pedro katehhees palvest„Suur on usu saladus“. Kirik tunnistab seda apostellikus usutunnistuses (esimene osa) ja pühitseb sakramentide liturgias (teine osa), et kristlaste elu saaks pühas Vaimus Jumal Isa auks Kristuse sarnaseks (kolmas osa). Kristlased peavad seda saladust uskuma, seda pühitsema ning elama elavas isiklikus suhtes elava ja tõelise Jumalaga. See suhe on palve“ (KKK, 2558). Sel aastal kommenteerib isa Pedro Katoliku Kiriku Katekismuse neljandat osa. Katehhees toimub kavas olevatel pühapäevadel kell 13.00 Johannes Paulus II saalis.
Kontakt: isa Pedro,

2018/2019 loengute kava:

Advendiaja rekollektsioon 5.-8. detsembril Pirita kloostris

Loe edasi: Advendiaja rekollektsioon 5.-8. detsembril Pirita kloostrisKiriku liturgias on aastas kaks väga olulist perioodi - advendiaeg ja paastuaeg - mis valmistavad meid ette kõige tähtsamateks suurpühadeks ehk Jeesuse sündimiseks ja Tema ülestõusmiseks. Hea võimalus nendeks pühadeks hästi valmistuda on rekollektsioonidel osalemine.

Rekollektsioon on aeg, mil saame keskenduda täielikult oma vaimsele elule, oma suhetele Jumala ja teistega. Selle aja jooksul avastame, milline on meie kristlik elu, meie armastus Jumala ja ligimese vastu, mis on Jumala tahtmine meie jaoks, mida tuleks oma elus muuta ja parandada. See aeg annab meile ka võimaluse kogeda Jumala tegevust meie tavalises, igapäevases elus. Peale selle on rekollektsioon intensiivne palve- ja mõtisklemiskool, mis toimub vaikuses ja kestab tavaliselt mitu päeva.

Selle aasta advendirekollektsioon toimub 5.-8. detsembril 2018 Pirita kloostris.

Oktoobrikuu on pühendatud Püha Roosipärja palvetamisele

Loe edasi: Oktoobrikuu on pühendatud Püha Roosipärja palvetamisele

Oktoobris on kõik katoliiklased kutsutud palvetama Püha Roosipärga. Tallinna Peeter-Pauli Katedraalis toimub roosipärja palvus iga päev enne õhtust missat (pühapäeval enne pühapäevast eestikeelset Missat). Kõik on kutsutud selle palvusega ühinema!

Samuti Püha Isa kutsub kõiki ustavaid kogu maailmas, palvetama Püha Roosipärga iga päev, et ühineda osaduses ja kahetsuses nagu Jumala rahvas, küsides Püha Jumalaema ja Püha Peaingel Miikaeli kaitset kirikule. Viimastel päevadel, enne Püha Isa minekut Balti riikidesse, kohtus paavst Isa Fréderic Fornos S.J.’ga, „Maailma Palvevõrgustik Paavsti Eest” rahvusvahelise direktoriga, ja palus tal levitada seda üleskutset kõikide ustavate seas üle maailma. Paavst kutsub pärast Roosipärja lugemist lõpetama iidsete eestkostesõnade „Sub Tuum Praesidium” ja Püha Peaingli Miikaeli palvega, et ta meid kaitseks ja aitaks meid meie võitlustes kurja vastu (Ilmutuse raamat 12, 7-12).

Paavsti läkitus üldaudientsil Roomas, 26. septembril

Armsad vennad ja õed, tere päevast!


Läinud päevadel lõpetasin apostelliku reisi Lätisse, Leedusse ja Eestisse, nende kolme Balti riikideks kutsutava riigi sajanda iseseisvusaastapäeva puhul. Sajast aastast pool on nad elanud okupatsioonide ikke all – kõigepealt natsistliku ja seejärel nõukogude. Need on palju kannatanud rahvad ja seepärast on Issand neid eriliselt vaadanud. Tänan kolme vabariigi presidente ja riigiametnikke suurepärase vastuvõtu eest. Tänan piiskoppe, ja kõiki, kes on selle kirikliku sündmuse toimumisele kaasa aidanud.

Minu visiit toimus kontekstis, mis oli palju erinev sellest, mille püha Johannes Paulus II eest leidis; seepärast oli minu eesmärgiks nendele rahvastele uuesti kuulutada Evangeeliumi rõõmu ning halastuse ja helluse revolutsiooni, sest vabadusest ei piisa, et anda mõte ja terviklikkus elule, mil pole armastust -  armastust, mis tuleb Jumalalt. Evangeelium, mis katsumuste hetkel annab hinge ja tugevuse võitlusele vabaduse eest, on vabaduse ajal inimese, perekonna ja ühiskonna igapäeva rännaku valguseks ja soolaks, mis annab igapäevaelule maitse ning hoiab seda keskpärasuse ja egoismi korruptsiooni eest.

Paavsti visiidi kingitused

Loe edasi: Paavsti visiidi kingitusedPaavst Franciscus kinkis Rooma-Katoliku Kirikule  Eestis Armulauakarika ja pateen.

 

 

 

 

Katoliku kiriku kingitus "Maarjamaa Ema" Püha Isale.

Algne Maarjamaa Ema ikoon oli maalitud Salus Populi Romani ikooni põhjal ning paiknes Tartus jesuiitide kloostris. Nüüdseks on see ikoon hävinud, kuid sellest tehti Maarjamaa 800. juubeli tähistamise aastal 2015 Maarja Gildi eestvedamisel uus koopia.