Katoliku Kirik Eestis



Rooma-Katoliku Kiriku Apostelliku Administraatori piiskop Philippe Jourdani pöördumine oikumeenilisel noortekohtumisel EELK Tallinna Kaarli kirikus

Kallis Püha Isa,
Erinevatest konfessioonidest ja erinevat päritolu noored on Teile täna avanud oma südame ja on Teilt vastu võtnud rahu ja rõõmu. Ekshortatsioonis Gaudete et Exsultate [„Olge rõõmsad ja hõisake“] tuletate Te meile meelde prohvet Nehemja sõnu: „Issanda rõõm on teie tugevus“ (8:10). Ja meie kõik, noored või vähem noored, tun- neme, et oleme valmis kõndima koos maailmaga ja elama igapäevast elu rõõmuga, Issanda rõõmuga, sest see on tõesti meie tugevus! Ja, Püha Isa, me lubame, et oleme eriti lähedal Teile oma palve ja oma rõõmuga, seda eriti nädala pärast, mil Roomas toimub noortele pühendatud sinod. Ja me ütleme Teile kogu südamest: „Tulge ta- gasi, Püha Isa, tulge tagasi!“; aga kus iganes Te olete, seal oleme ka meie koos Teiega!

Eesti Kirikute Nõukogu presidendi emeriitpeapiiskop Andres Põderi pöördumine oikumeenilisel noortekohtumisel EELK Tallinna Kaarli kirikus

Teie kõrgeausus Püha Isa, auväärsed kirikujuhid, armsad noored ja külalised! Annan teile edasi Eesti Kirikute Nõukogu südamliku tervituse ja tänu. Tähistades tänavu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, oleme valinud aasta teemaks „Eesti usk”. On ju Eesti iseseisvus ja kogu ta ajalugu kantud kristlikust pärandist, mida kirikutena ühiselt jagame. Samas suunab usk meie pilgu tulevikku, äratades uudishimu, usaldust ja heasoovlikkust. Usk kuulub noortele ja muudab nooruslikuks ka kiriku.


On suur rõõm, Püha Isa, et kohtumine Teiega ehitab seda elavat silda möödunu ja tulevase, maise ja taevase vahele ning aitab meil kogeda Kristuse ühteliitvat armastust ja ligiolu. Selleks õnnistagu meid Jumal!

Püha Isa paavst Franciscuse kõne oikumeenilisel noortekohtumisel EELK Tallinna Kaarli kirikus

Kallid noored sõbrad!


Tänan teid sooja vastuvõtu, teie laulude ning Lisbeli, Tauri ja Mirko tunnistuste eest. Olen tänulik Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile Urmas Viilmale tema lahkete ja vennalike tervitussõnade eest, samuti Eesti Kirikute Nõukogu presidendi peapiiskop emeeritus Andres Põderi, Eesti Apostelliku Administraatori piiskop Philippe Jourdani ja erinevate Eesti kristlike kogukondade esindajate kohalviibimise eest. Samuti olen tänulik proua Vabariigi Presidendi kohalviibimise eest.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma kõne oikumeenilisel noortekohtumisel EELK Tallinna Kaarli kirikus

Austatud Tema Pühadus paavst Franciscus, eminentsid, ekstsellentsid, õed ja vennad, ja eelkõige noored kristlased!


Tänane noorte kohtumine Püha Isa eestvõttel on sama märkimisväärne kui Püha Isa visiit kolme Euroopa miniriiki – Leetu, Lätti ja Eestisse. Rahvaste juurde, kes on läbi ajaloo palju kannatanud, kuid on Jumala armust väärinud eluõigust ja kestma jäänud. Eesti ei ole riik, kus noored igapäevaselt sellisel viisil kirikuid täidavad kui täna Püha Isa kutsel. See ei tähenda, et Eesti noored ei otsiks Jumalat või ei januneks Issanda Jeesuse Kristuse elustavat evangeeliumi. Lihtsalt, Eesti noorte kokkupuude usuküsimustega jõuab sageli nende ellu alles täiskasvanu ikka jõudes iseseisva eluga kaasnevate eksistentsiaalsete küsimuste tekkimisel.

Püha Isa paavst Franciscuse kõne kohtumisel riigivõimu, tsiviilühiskonna ja diplomaatilise korpuse esindajatega Presidendi Kantselei Roosiaias

Proua President,
valitsuse liikmed ja riigivõimu esindajad, auväärsed diplomaatilise korpuse liikmed, ekstsellentsid,
daamid ja härrad!


Mul on väga hea meel kohtuda teiega siin, Tallinnas, kõige põhjapoolsemas pealinnas, mida Issand on lubanud mul külastada. Ma tänan teid, proua President, teie tervitussõnade eest ja võimaluse eest kohtuda Eesti rahva esindajatega. Ma tean, et teie hulgas on ka kodanikeühenduste ja kultuurimaailma saadikud. Nõnda saan neile väljendada oma soovi saada rohkem teada teie kultuurist ja eriti sellest vastupanuvõimest, mis on lasknud teil pärast väga mitmeid katsumusi ikka uuesti jälle algust teha.


Läbi sajandite on siinseid maid tuntud kui Maarjamaad, Maarja maad. See nimi ei kuulu teie jaoks pelgalt ajalukku, vaid on ka teie kultuuri osa. Kui ma mõtlen Maarja peale, tuleb mul kohe meelde kaks sõna: mäletamine ja viljakus. Maarja on naine, kes peab asjad meeles ja hoiab kõike elavat oma südames (vt. Lk 2:19), ja ta on viljakas ema, kellest sünnib tema Poja elu. Nõnda sooviksin ma mõtiskleda Eestist kui mäletamise maast ja kui viljakuse maast.

Vabariigi Presidendi proua Kersti Kaljulaidi kõne Püha Isa paavst Franciscuse kohtumisel riigivõimu, tsiviilühiskonna ja diplomaatilise korpuse esindajatega Presidendi Kantselei Roosiaias

Teie Pühadus,

mul on sügavalt hea meel tervitada Teid Eestis, ajaloolisel Maarjamaal, ajal, mil tähistame oma riigi sajandat aastapäeva.

Meie iseseisvusdeklaratsioon 24. veebruarist 1918 kuulutas kõigile kodanikele võrdseid vabadusi, vaatamata nende poliitilisele ilmavaatele, rahvusele või usutunnistusele. Usuvabadus on just üks selline kindel kalju, millel seisab meie demokraatia.

Meenutan siinjuures pea sada aastat tagasi toimunud vestlust Vatikanis. Vabadussõjas oma iseseisvuse eest võitleva Eesti diplomaat Kaarel Robert Pusta kohtus Eesti riigile tunnustust taotledes riigisekretär kardinal Pietro Gasparriga, keda huvitas muu hulgas ka riigi ja kiriku vahekord. Pusta rääkis täielikust usuvabadusest uues vabariigis, mille peale kardinal ütles rõõmsalt: „Siis oleme ju sõbrad”.

Kardinal Tagle: tervendada kuritarvitatude haavu

Loe edasi: Kardinal Tagle: tervendada kuritarvitatude haavuKardinal Luis Antonio Tagle avas neljapäeval Vatikanis kolmepäevase kohtumise alaealiste kaitse kohta Kirikus, kus räägiti, et vaimulikud peavad teadma ja tundma väärkohtlemise ohvrite valu ja tervendama nende haavu. Toome siinjuures kokkuvõtte kardinal Tagle ettekandest.

„Alaealiste kuritarvitamine vaimulike poolt on tekitanud haavu mitte ainult ohvritele, vaid ka nende perekondadele, vaimulikkonnale, Kirikule, laiemale ühiskonnale, kurjategijatele endile ja piiskoppidele,“ ütles kardinal Luis Antonio Tagle oma ettekandes kolmepäevase alaealiste kaitset Kirikus käsitleva kohtumisel.  "Ülestõusnud, ent veel haavatud Jeesuse kuju on vaimulikele ja piiskoppidele inspiratsiooniks ja eeskujuks, kuidas tervendada Kirikus kuritarvitatud alaealiste haavu." „Me tunnistame alandlikult ja kurbusega, et meie piiskopid on tekitanud haavu ohvritele ja tegelikult kogu Kristuse Ihule.“

Paavst Franciscuse palverännak Araabia Ühendemiraatidesse on uus lehekülg kristluse ja islami dialoogis

Loe edasi: Paavst Franciscuse palverännak Araabia Ühendemiraatidesse on uus lehekülg kristluse ja islami...Märtsis 2019 külastab Paavst Franciscus Marokot. Millise lehekülje avab uus välisvisiit seekord, selle mõju näeme visiidi järgselt. Kuid 7. veebruaril 2019 ütles paavst Franciscus Araabia Ühendemiraatides, et tema palverännak avas „uue lehekülje kristluse ja islami vahelise dialoogi ajaloos“ ning edendas vendlusel põhinevat maailma rahu. Abu-Dhabis viibides allkirjastas paavst koos sunni islami iidse keskuse al-Azhari suurimaamiga dokumendi, mis mõistab hukka usuliselt motiveeritud vägivalla ja muu vägivalla. „Dokument on särav üleskutse reageerida heaga kurjusele, tugevdada religioonidevahelist dialoogi ja edendada vastastikust austust, et takistada nende teed, kes lisavad kütust tsivilisatsioonide vaheliste kokkupõrgete tulle,“ ütles Püha Tooli pressiameti direktor "ad interim"  Alessandro Gisotti peale allkirjastamist.

Paavst avas Vatikanis piiskoppide kongressi

Loe edasi: Paavst avas Vatikanis piiskoppide kongressiPaavst Franciscuse algatusel toimub 21.-24. veebruarini 2019 Vatikanis piiskoppide kongress "Vähemuste kaitseks" (vt. alljärnevalt programmi). Paavst on öelnud, et on kutsunud tippkohtumise kokku, et soovib piiskopidele selgitada, mida nad peavad tegema, et mõista seksuaalkuritegude teemat Kirikus  ja tekkinud olukorra tõsidust. Ta soovib, et piiskopid saaksid teada ohvrite kannatustest ja et nad oskaks võtta käsitlusele õiged abinõud. Selleks on paavst nentinud, et tuleb rääkida ka õigetest meetoditest ning kindlatest ühistest põhimõtetest mida rakendada. Paljud hüüavad appi, aga vaimulikud ei kuule seda appihüüdu, nentis paavst Franciscus kongressi avakõnes. Paavst soovib võita usaldust, mis on hävinenud erinevate seksuaalkuritegude tõttu Kirikus; leida tõde, mis on juhtunud minevikus, et kirik kasvaks tugevaks ja pühaks – oleks Kristuse kirik. See omakorda toob kaasa vastutuse piiskoppidele ja ülesannete vastatikuse vastutuse Kirikus, mida iga ühel tuleb täita. Kirik peab olema läbipaistev ja usaldusväärne, on märgitud kongressi töödokumentides.

Paavsti Missa Araabia Ühendemiraatides

Loe edasi: Paavsti Missa Araabia ÜhendemiraatidesPaavst külastas visiidi teisel päeval, 4. veebruaril Araabia Ühendemiraatidesse suurmošeed, kus ta kohtus Suur-imaami Al-Azhaniga ja nad allkirjastasid alla rahudeklaratsioonile. Deklaratsioon kinnitab eri usundite vahelist austust, igasuguse diskrimineerimise hukkamõistmist ja vajadust tagada kõigile inimestele Jumala teenimise kaitse. Paavst Francisuse kohtumine suur imaamiga oli rahu ja lootuse märk inimestele nii nagu seda tegi Püha Assisi Franciscus 800. aastat tagasi kohtudes Suur-sultani al-Malik al-Kamiliga.

Välisvisiidi viimasel päeval, 5. veebruaril pühitses paavst Missa 135000 katoliiklasele Araabia poolsaarel ja paavst julgustas ning toetas sealseid katoliiklasi sõnadega: "Jeesus on alati teiega, isegi siis kui me arvame, et meie oleme üksi."

Loe lähemalt SIIT

Foto: Vatikani Meedia