Katoliku Kirik Eestis



Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“ 26.07 - 2.08.2020

Loe edasi: Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“ 26.07 - 2.08.202026.07-2.08 toimub Kodasema katoliku keskuses Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“. Laager on mõeldud lastele justkui vaimse oaasina pärast kõrberännakut – kooliaastat, mil nad on hõivatud õppimise ja palju muuga ning Jumalaga kohtumiseks ja usus kasvamiseks ei pruugi olla palju aega ega võimalusi. Laagripäevad annavad aga kosutust ja aitavad südameid uuesti täita.

Laagris õpime, mida tähendab Jumala lapseks olemine meie igapäevases elus ja kuidas peaks see väljenduma meie tegudes. Laagri teemaga on seotud kõik päeva jooksul toimuvad sündmused: püha Missa, palved (hommiku- ja õhtupalvused, mõnel päeval ka roosipärg, ristitee, adoratsioon või teised palved), vestlused ja katehheesid, laulutunnid, matkad ja palverännakud, mängud ja vabaaja tegevused.

Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklastele

Loe edasi: Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklasteleArmsad vennad ja õed!

On jäänud veel mõned päevad, enne kui saame kodudes ja kogudustes ning eriti oma südames ja hinges tähistada rõõmusõnumit, et „meile sünnib laps, meile antakse poeg“ (Js 9:5)!

Hiljuti andis paavst Franciscus välja apostelliku kirja „Admirabile Signum“ („Imeline märk“), mille lugemist ma kõigile soovitan, sest see on väga ilus mõtisklus jõulude ja jõulusõime tähendusest. Selles kirjas meenutab Püha Isa, kuidas Assisi püha Franciscus 1223. aastal Itaalias Greccio linnas esimese jõulusõime ehitas. Ehkki päris esimene jõulusõim oli Jeesuse sõim Petlemmas, pani katoliiklikule jõulusõimetraditsioonile aluse just Assisi Franciscuse tehtud jõulusõim. See komme on seotud jõulupühade liturgilise tähistamisega. Püha Isa kirjutab: „25. detsembril tulid Grecciosse kokku frantsisklaste ordu vennad ühes kohalike talunikega, kes tõid kaasa lilli ja tõrvikuid, et seda püha ööd veel kaunimaks muuta. Franciscus leidis saabudes eest heina täis sõime ning eesli ja härja. Kõiki kohalviibijaid täitis jõulusõime juures sõnuseletamatu rõõm, mille sarnast polnud nad varem kogenud. Seejärel pühitses preester sõimel Euharistiat, väljendamaks sidet Jumala Poja lihakssaamise ja Armulaua vahel.”

Apostellik kiri Admirabile signum Püha Isa Franciscus Jõulumüsteeriumi olulisusest

1. Kallid kristlased,
imeline pilt jõulusõimest ei lakka kunagi meis tekitamast hämmingut ja imestust. Jeesuse sünni kujutamine on ilus ja lihtne rõõmukuulutus jõulusõimes, mis on elav Evangeelium väljavõetud Pühakirjast. Kui me mõtiskleme Jõululoo teemal, oleme kutsutud vaimsele rännakule, kus Jumal alandas ennast, sai inimeseks ja kohtus iga mehe ja naisega. Me mõistame, kui suur on Tema armastus meie vastu, et Ta sai üheks meist ja et meie omakorda saaks üheks Temaga.

Adoratsioon Pühima Sakramendi ees

Loe edasi: Adoratsioon Pühima Sakramendi eesIga kuu esimesel neljapäeval kell 9.00-18.00 toimub Tallinna Peeter-Pauli Katedraalis adoratsioon Pühima Sakramendi ees. Järgmine adoratsioon toimub neljapäeval, 5.detsembril 2019.

Palume neil, kes on valmis veetma tunnikese Pühima Sakramendi ees, panna oma nimed kirja kiriku teadete tahvlil olevasse graafikusse. Hea oleks, kui igal tunnil oleks adoratsioonil vähemalt kaks inimest.

Uus apostellik kiri Admirabile signum

Loe edasi: Uus apostellik kiri Admirabile signumPaavst Franciscus külastas esimesel advendipühapäeval, 1. detsembril 2019 Grecco linna Itaalias, mida võib tänu Püha Franciscusele pidada jõulusõimede sünnilinnaks kui ta 1223.a. lavastas väikeses mägilinnas jõulumüsteeriumi. Franciscuse ajast hakkas jõulusõime traditsioon levima kõikides maades, et meenutada Jumala Poja lihakssaamist.

Sellel Grecco külastamise päeval avaldas Püha Isa paavst Franciscus oma uue apostelliku kirja Admirabile signum jõulusõimede traditsiooni kohta.

Pöffi oikumeenilise žürii preemia

Loe edasi:  Pöffi oikumeenilise žürii preemiaLõppes 23. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival. Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute, seal hulgas ka Rooma-Katoliku Kirik, esindajad hindasid Pöffi põhivõistlusprogrammi 21. filmi. Oikumeenilise žürii preemia sai film, mille idee toetab kristlikke ja üldinimlikke väärtusi, empaatilist ja üksteisega arvestavat elukorraldust ning elu pühadust. See on film, mis toetab vaatajat isiklike valikute tegemisel ja mille muudavad mõjuvaks tugev stsenaarium ning meeldejäävad näitlejatööd.

Oikumeenilise žürii 2019.a. preemia sai Saksa-Austria film Mustlaskuninganna (rež. Hüseyin Tabak).

Filmi peategelane on kõigi kriteeriumide järgi liigitatav kaotajate sekka, kuid ometi keeldub ta ohvri rollist, rühib elus edasi ja nõuab ka teistelt pingutust ning lugupidavat ja väärikat kohtlemist. Üha edasi püüeldes, oma põhimõtetele kindlaks jäädes kummutab ta ümbruskonna eelarvamused.

 

Rorate Missad advendiajal teisipäeviti kell 7 Katedraalis

Rorate caeli de super et nubes pluant iustum (Kastke, taevad, ülalt ja pilved, pange voolama õiglus!) - just nendest laulusõnadest, mis väljendavad inimkonna igatsust Päästja ootamise järele, pärineb advendiaja Missa, mida tavaliselt pühitsetakse varahommikul ja kus eriti austatakse Pühimat Neitsi Maarjat - Advendi eestkostjat.

Fanny ja usk

Loe edasi: Fanny ja uskFanny de Siversi mõtteloo Arne Hiobi poolt kokku pandud kogutud teoste esimese köite pealkirjas „Kogu mu elu on advendiaeg” väljendus väga täpselt tema eluhoiak - pidev ootus, tulvil lakkamatut huvi ja usku loodu ja Looja suhtes, tõe ja õigluse otsingud sügavas usus, et temast kõrgem jõud annab talle selle kindluse, mis tagab mõttevabaduse ja vaimu sõltumatuse.