Katoliku Kirik Eestis



Välkfoorum "Kuidas paavst Franciscus mõjutab maailma"

Loe edasi: Välkfoorum 3. septembril toimus Tallinna Ülikoolis välkfoorumis, kus kõnelesid Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli ja Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan. Siinjuures kokkuvõttev tekst toimunud foorumist.

Poliitikute otsused ja riikide poliitikat mõjutab valdavalt väga palju see, kas riik on katoliiklik või mitte. Mis on väga oluline kiriku mõju puhul on see, kui me liigume poliiiliselt tasandilt ühiskondlikule tasandile, siis on väga raske leida teist institutsiooni, mis oleks valmis pöörama tähelepanu inimeste valule ja seda nii komplektselt nagu seda on füüsiline, psühholoogilne, vaimne, kui ka moraalne. Kui katolik kirik tegeleb selle valuga komplektselt, siis teised institutsioonid teglevad enamjaolt ainult ühe valu tüübiga, nagu näiteks meditsiiniline süsteem. Tegelikult me ju teame, et inimene on üks tervik ning kirik suudab seda adresseerida. See on ka üks põhjuseid, miks kirik nii mõjus on, ta pakub sellele valule lootust ja lohutust ning see on inimeste jaoks väga oluline.

Ema Teresa püha kolmapäeval, 5. septembril

Loe edasi: Ema Teresa püha kolmapäeval, 5. septembrilHalastuse Misjonäride Ordu õed kutsuvad kõiki Pühale Missale 5. septembril, et üheskoos palvetada püha Ema Teresa eeskostel. Püha Missa toimub Peeter-Pauli Katedraalis kolmapäeval, 5. septembril kell 18.00. Olete kõik kutsutatud väga armastatud Ema Teresat mälestama. Ta on pühak, kes elas meie ajastul, meie keskel ning oli meie juures.

"Mu saladus on väga lihtne: ma palvetan. Läbi palve ma saan üheks Jeesuse armastusega. Ma mõistan, et minu armastus on palve" Ema Teresa Kalkutast.

Adoratsioon neljapäeval, 4. oktoobril 2018

Loe edasi: Adoratsioon neljapäeval, 4. oktoobril 2018Iga kuu esimesel neljapäeval kell 9.00-18.00 toimub Tallinna Peeter-Pauli Katedraalis adoratsioon pühima Sakramendi ees, et palvetada preestrite ja preestrikutsumuste eest. Järgmine adoratsioon toimub neljapäeval, 4. oktoobril 2018.

Palume neil, kes on valmis veetma tunnikese pühima Sakramendi ees, panna oma nimed kirja kiriku teadetetahvlil olevasse graafikusse. Hea oleks, kui igal tunnil oleks adoratsioonil vähemalt kaks inimest. Loomulikult võib adoratsioonile palvetama tulla ka oma nime eelnevalt kirja panemata, kuid nimekiri on vajalik selleks, et Jeesus pühimas Sakramendis üksi ei oleks.

Paavst Franciscus kutsub kõiki ühinema palvepäevaga ühise kodu eest

Loe edasi: Paavst Franciscus kutsub kõiki ühinema palvepäevaga ühise kodu eestPaavst Franciscus kutsub kõiki üles palvetama loodu hoole eest neljandal Maailmapalvepäeval laupäeval, 1. septembril ning ütleb, et on tänulik erinevate algatuste eest, mis on plaanitud mitmetes kohtades erinevate religioossete gruppide poolt. Jällegi on see Assisi, kus palvetatakse laupäeval, 1. septembril, neljandal Maailmapalvepäeval loodu hoole eest, mis on algatatud paavst Franciscuse poolt. Paavst Franciscus mainis kolmapäeval üldise avalikkuse ees tähtpäeva öeldes, et „me tähistame seda ühenduses oma ortodoksi vendade ja õdedega ja koos teiste kirikute ja kristlike kogukondadega”. Esimest korda on see palveüritus oma loomult oikumeeniline, mis avab „Loodu Hooaja” ja kestab kuni 4. oktoobrini.

Kuid iga katoliiklane võib paavsti järgides palvetada iga päev meie ühise kodu eest!  

Laupäev, 1.september on paastu-ja palvepäev

Loe edasi: Laupäev, 1.september on paastu-ja palvepäevVeel vähem kui kuu aega ja meid külastab Püha Isa paavst Franciscus. Paavst Franciscuse visiit on kõigi katoliiklaste ühine ettevõtmine ja sõltub meist kõigist. Seega on kutsutud kõik katoliiklased  paastuma ja palvetama tulevase visiidi viljade eest sel laupäeval, 1. septembril. 25. septembril saab olema tõesti Eesti katoliku kiriku ajaloos eriline päev. Hea hingeline ettevalmistus selleks ajalooliseks sündmuseks kestab kindlasti kaua meie südametes ja hinges.

 

Paavsti missa Iirimaal: “Iga uus päev meie perekondade elus ja iga uus generatsioon toob enesega kaasa lubaduse uuest nelipühast”

Loe edasi: Paavsti missa Iirimaal: “Iga uus päev meie perekondade elus ja iga uus generatsioon toob enesega...25. augustil pühitses paavst Franciscus Iirimaal toimunud Ülemaailmse Perekondade Kohtumise puhul missa Dublini Phoenixi pargis, kus osales ligikaudu 500.000 inimest. Paavst alustas missat andekspalumisega kuritarvitamiste ja nende varjamise eest, mis on andnud Kirikule ränki hoope. Oma jutluses kõneles ta perekondade ilust ja vajadusest usus tugevaks jääda. “Iga uus päev meie perekondade elus ja iga uus generatsioon,” ütles ta, “toob enesega kaasa lubaduse uuest nelipühast, kodusest nelipühast, Vaimu – Abistaja – värskest väljavalamisest, kelle Jeesus saadab meile Eestkostjaks, Lohutajaks ja Julgustajaks.”

VÄLKFOORUM “KUIDAS PAAVST FRANCISCUS MÕJUTAB MAAILMA?”

Loe edasi: VÄLKFOORUM “KUIDAS PAAVST FRANCISCUS MÕJUTAB MAAILMA?”03. septembril kell 11.00 Tallinna Ülikoolis, Mare maja aatriumis toimub VÄLKFOORUM “KUIDAS PAAVST FRANCISCUS MÕJUTAB MAAILMA?” Tule kuula skeptilise õppejõu professor Daniele Monticelli ja Rooma-Katoliku piiskopi Philippe Jourdan arutelu paavsti ja katoliku kiriku rolli üle maailmas. Avatud on Mare maja aatriumis Franciscusele pühendatud rändnäitus.

Paavsti visiit Iirimaale –lootuse missioon

 
Loe edasi: Paavsti visiit Iirimaale –lootuse missioonVatikani riigisekretär kardinal Pietro Parolin rääkis Vatikani uudistele paavst Franciscuse eelseisvast apostellikust visiidist Iirimaale, 25.-26. Augustil, kus toimub Ülemaailmne Perekondade Kohtumine (The World Meeting of Families). 

Kardinal Parolin, paavst Franciscus tuleb Iirimaale Ülemaailmse Perekondade Kohtumise puhul. See teema muutub tema pontifikaadi vältel üha kesksemaks. Mida võib nüüd, pärast sinode ja Amoris Laetitia avaldamist, oodata?

Ma arvan, et ennekõike kinnitab Püha Isa evangeeliumi perekonnast, mis oli viimase piiskoppide sinodi teema – perekonnad. Perekondade evangeelium tähendab rõhutada ja võtta fookusesse perekondade väga oluline roll tänapäeva ühiskonnas ja Kirikus. Ning seejärel toetada tänapäeva maailmas perekondade missiooni, mis on armastuse missioon, truuduse missioon; missioon luua ja harida elu. Olen kindel, et Püha Isa kohalolu innustab perekondi nende pingutustes tuua maailma armastust ning aidata indiviididel ja ühiskondadel tõesti jõuda selle õnneni, mida kõik otsivad.

Leedu on paavsti visiidi ootuses

Loe edasi: Leedu on paavsti visiidi ootusesKäimas on ettevalmistused paavst Franciscuse visiidiks Leetu, Lätti ja Eestisse. Vilniuse peapiiskop Gintaras Grušas kõneles Vatikani Uudistele visiidiga seotud ootustest ja lootustest ning ühtlasi Leedu riigi ja Kiriku vahelisest tugevast sidemest. 22.–25. septembrini võtab paavst Franciscus ette apostelliku reisi kolme Balti riiki, külastades Leedumaal Vilniust ja Kaunast, Lätis Riiat ja Aglonat ning Eestis Tallinna. Viimasest paavstlikust visiidist Baltimaadesse on möödas veerandsada aastat. 1993. aastal kolme Balti riiki külastanud Johannes Paulus II järel on paavst Franciscus teine paavst ajaloos, kes teeb visiidi Baltikumi. Paavst Franciscuse Leedu visiidi juhtlause on „Jeesus Kristus – meie Lootus.“ Peapiiskop Grušas, ütles, et näeb selle visiidi toimumise taga „Jumala sõrme“. Samuti osutab ta sel puhul paavst Franciscuse üldisele suunitlusele, mis keskendub sotsiaalsetele, majanduslikele, eksistentsiaalsetele või geograafilistele perifeeriatele ja riikidele Euroopa äärealadel.

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud osalevad Paide Arvamusfestivalil

Loe edasi: Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud osalevad Paide Arvamusfestivalil10. ja 11. augustil osalevad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud Paide Arvamusfestivalil. Arutelud toimuvad teemaalal „Eesti usk“ reedel, 10. augustil ja laupäeval, 11. augustil kultuuriprogrammi raames kirikuesisel platsil.


Festivali arutelualal on reedel teemadeks „Eestlase usk ja rahvuskultuur“, „Perekond ja abielu“, „Religiooniõpe“ ja „Kes vastutab kirikute püsimise eest?“.
Eesti Kirikute Nõukogu arendusjuht Avo Üprus on jõuliselt veendunud nende teemade valgusvihku seadmise vajalikkuses: „Ma ei kujuta ette inimest, kes ütleks, et need teemad, mida Eesti Kirikute Nõukogu või Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on toonud arvamusfestivalile, ei lähe neile korda. Või kui, siis saab olla tegemist profaaniga, kes ei hooli eestluse püsimisest, jäävusest ega kultuurist – aga kaudselt tähendaks selle tunnistamine hoolimatust kogu rahva vastu.“