paavst 1210x236 px 2



Imaami Abdel-Aziz ben Ali al-Sheik Vatikanis

Loe edasi: Imaami Abdel-Aziz ben Ali al-Sheik VatikanisPaavst Franciscus kohtus esmaspäeval 23.mail Al-Azhar suure imaami Abdel-Aziz ben Ali al-Sheikiga. Umbes 30-minutiline kohtumine oli Vatikani pressiesindaja isa F. Lombari sõnade järgi väga südamlik ning imaami saatis Vatikanis suur delegatsioon, sh. Egiptuse suursaadik Püha Tooli juures Hatem Seif Elnasr. Vatikani poolt olid koos Püha Isaga vastu võtmas imaami Religioonidevahelise Dialoogi Komisjoni juht kardinal Jean-Louis Tauran ja samast komisjonist piiskop Miguel Ángel Ayuso Guixot. Selle tähendusliku visiidiga sooviti alustada uut dialoogi roomakatoliku kiriku ja isalmiriigi vahel. Arutlusteemadeks olid ka konfliktud Lähis-Idas ja kristlaste tagakiusamine samas piirkonnas. Kohtumise ajal kinkis paavst suurele imaamile rahumedalioni, millel oli kujutatud oliivipuud, ja samuti sai kingituseks Püha Isa aasta eest ilmunud entsüklika Laudato si'.

Allikas: Vatikani Raadio, 23.05.2016

Istanbulis toimus humanitaarkohtumine

Loe edasi: Istanbulis toimus humanitaarkohtumine23.-24. mail 2016 toimus maailma humanitaarteemaline tippkohtumine Istanbulis (World Humanitarian Summit), kus osales Püha Tooli riigisekretär kardinal Parolin. Parolin osales ümarlaua kohtumisel, kus rõhutas, et inimväärikus peaks olema teemakeskmes alati kui reageerime maailma probleemidele. Oma kõnes kardinal avaldas paavsti toetust tippkohtumisele, mis asetaks igas humanitaarvaldkonnas keskseks küsimuseks inimese ja inimväärikuse. "See on meie kõigi ühine kohustus, et kedagi ei jäätaks tähelepanuta või ei unustataks, ning et enam ei ohverdataks elusid ressursside puudumise, ja seda ennekõike poliitilise tahte vähesuse tõttu", märkis Parolin. Üleilmne humanitaarabi tippkohtumine on esmakordne ÜRO tegutsemisaastatel. Tippkohtumisel osales üle 3500 delegaadi, sh. ka Eestist.  Loe edasi portaalist Zenit: www.zenit.org

Allikas: Zenit.org, 24.05.2016

Uus Eesti suursaadik Püha Tooli juures

19. mail 2016 andis üle oma volikirja Püha Isale uus Eesti suursaadik Püha Tooli juures, Väino Reinart. Väino Reinart on sündinud 28. detsembril 1962 Kuressaares. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli raadioelektroonika erialal. Aastal 1992 asus ta tööle välisministeeriumi. Ta on juhtinud Eesti delegatsiooni läbirääkimistel Venemaaga, töötanud välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektorina ning poliitika- ja pressiküsimuste asekantslerina. Aastatel 1995–1999 oli ta Eesti alaline esindaja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni juures. Aastatel 2002–2007 oli Väino Reinart Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures. Alates augustist 2007 oli ta Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos ning alates 2008. aastast ühtlasi suursaadik Kanadas. 2011. aastas suursaadik Afganistaanis.

Šveitsi Kaardiväega liitus 23 uut kaardiväelast

Loe edasi: Šveitsi Kaardiväega liitus 23 uut kaardiväelast6. mai on ametlik Šveitsi Kaardiväe püha. Ka sel aastal toimusid Vatikanis pidustused, lippuheitmise tseremoonia ja Kaardiväega liitus 23 uut kaardiväelast, kes kohtusid ka paavst Franciscusega. Kaardivägi pärineb paavst Julius II ajast, kes lõi ametliku ihukaitsearmee - Paavstliku Šveitsi Kaardiväe aastal 1506.  Kaardiväe verisemaid lahinguid toimus 1527. aasta 6. mail Roomas, mil Peetruse väljakul hukkus võitluses roomlastega 147 Šveitsi sõdurit. Ja igal aastal 6 mail tähistatakse ametlikku Kaardiväe püha Vatikanis just sel päeval, kus iga armee kaardiväelane uuendab oma ustavust paavstile ning teenistusse tulevad uued kaardiväelased.  Oma ametlikuks motoks on Šveitsi Kaardivägi võtnud: Acriter et Fideliter (Julgus ja Ustavus).

Allikas: www.news.va, 8. mai 2016

Püha Tooli riigisekretär kardinal Parolin Leedus

Loe edasi: Püha Tooli riigisekretär kardinal Parolin LeedusPüha Tooli riigisekretär kardinal Parolin alustas laupäeval, 7. mail oma visiiti Balti riikidesse. Esimesena külastas riigisekretär Ristimäge Siauliais Leedus, mida nimetas kardinal lootuse sümboliks. Siauliais meenutas Parolin ka Johannes Paulus II visiiti Ristimäele 1993, aastal, mil püha paavst külastas Balti riike. Vilniuses toimus 7.-8. Halastuse  Rahvuskonverents, kus esines ka kardinal Parolin ning kirjeldas oma kõnes Jumala halastusest kui teest taevasse Poja läbi. Ta tugines Jumaliku halastuse sõnumil ning viitas kui palju on Jumala halastus vilja kandnud püha Faustina ilmutuste vahendusel, kes elas ka Leedus oma elu jooksul. Pühapäeva hommikul toimus läbi Vilniuse protsessioon kuni Vilniuse Katedraalini, kus kardinal pühitses Missa, vahendas Vatikani Raadio. Edasi jätkab oma reisi kardinal Parolin Leedust Eestisse 9. - 11. maini ning riigisekretär lõpetab Balti riikide visiidi Läti vabariigi külastusega 13. mail.

Paavst võttis vastu Karl Suure auhinna

Loe edasi: Paavst võttis vastu Karl Suure auhinnaVatikanis Karl Suure auhinna vastuvõtmisel peetud kõnes küsis paavst, mis on saanud humanistlikust Euroopast, mis võitleb inimõiguste, demokraatia ja vabaduse eest, vahendas Reuters. "Mis on sinuga juhtunud, Euroopa - poeetide, filosoofide, kunstnike, muusikute ning kirjameeste ja -naiste kodu?" küsis paavst. Ta nimetas Euroopat kurnatud, kuid jätkuvalt tulvil jõudu ja võimalusi olevaks paigaks, mis aga praegustele probleemidele uute lahenduste otsimise asemel end aina enam kaevikusse peidab. Püüdlus ühtse Euroopa järele on paavsti sõnul haihtumas ning need, kes tahavad tarasid püstitada, reedavad tänapäevase Euroopa rajajate unistused.

Paavst Lesbosel

Loe edasi: Paavst Lesbosel16. aprillil tegi paavst Franciscus oma lühivisiidi Kreeka saarele Lesbosele. Lennuväljal tervitasid paavsti Kreeka peaminister Tsipras, õigeusu kiriku patriarh Bartholomeus ning Ateena ja kogu Kreeka peapiiskop Ieronimos. Üheskoos õigeusu patriarhi ja peapiiskop Ieronimosega kirjutatit Lesbosel alla ka ühisdeklaratsioonile, millega kinnitati, et põgenikekriisi puhul on tegemist humanitaarkriisiga. Kuuetunnise visiidi ajal kohtus paavst Lesbose põgenikekeskusesse saabunud inimestega ja sealsete töötajatega. Püha Tool teatas, et tegemist oli paavsti ametliku visiidiga, kuid mitte poliitilist eesmärki kandva reisiga, sest Püha Isa soovis oma lähedust avaldada saare elanikele, samuti põgenike suhtes. Juba lennul Lesbose saarele paavst tunnistas, et tegemist saab olema kurva päevaga. Tagasipöördudes Vatikani, paavst võttis endaga kaasa kolm Süüria perekonda, keda majutatakse Vatikani. Kolm perekonda koosneb 12 inimesest ja 6 lapsest. Lesbose sadamas kohtus paavst samuti erinevate kogukondade juhtide ja saare elanikega, kus toimus ühispalvus pagulaskriisi ja kõikide nende eest, kes on hukkunud. Ühispalvusega ühinesid õigeusu kiriku patriarh Bartholomeus ning Ateena ja kogu Kreeka peapiiskop Ieronimos, väljendades oma kaastunnet hukkunutele.

Paavst Franciscus saatis oma õnnistuse Poola rahvale 1050. ristiusustamise juubeliaastapäeva puhul

Loe edasi: Paavst Franciscus saatis oma õnnistuse Poola rahvale 1050. ristiusustamise juubeliaastapäeva puhulPaavst Franciscus avaldas oma tunnustust kolmapäevasel üldaudientsil ja saatis oma õnnistuse Poola rahvale ristiusustamise 1050. juubeliaastapäeva puhul, mida tähistatakse 14.-16. aprillini 2016. a. Poznanis ja Gnieźnos Poolas ning tänas Jumalat, et Ta on andnud meile poola rahvusest paavsti, püha Johannes Paulus II. 14. aprilli 966, päeval, mil Poola esimene ajalooline valitseja Mieszko I võttis vastu ristiusu, peetakse ka Poola riigi tekkimise alguseks. Poola vürst, võttes vastu ristiusu, sai Mieszko I võrdseks teiste Euroopa valitsejatega.

Poolas tähistatakse 1050 ristiususamise aastapäeva

Loe edasi: Poolas tähistatakse 1050 ristiususamise aastapäevaAastal 966 Poola vürst Mieszko I (960–992) oma lähikondsetega võttis vastu roomakatoliku usu ristimise läbi ning Poola elanike seas hakkas levima ristiusk. 966. aasta ristiusustamisega algas uus ajajärk Poola ajaloos. See on tähtpäev, mida tänavu tähistatakse kogu Poolas. Pole täpseid kindlaid allikaid, kuid vürsti ristimine olevat toimunud Paasaöö vigiilial, 14. aprillil aastal 966, nii nagu näeb ette Rooma-Katoliku Kiriku traditsioon, et täiskasvanud inimesi ristitakse vigiilia liturgia ajal. Kes ristis suurvürsti, pole samuti teada, kuid on 2 ajaloolist viidet, et kas oli selleks püha Adalbert Prahhast, või isegi, pühad Kirillos ja Methodius. Kohal olevat olnud Poola vaimulik Jourdan, kellest sai aastal 968 Poola esimene piiskop. Peale vürsti ristimist astusid ristiusku tema rüütlid, õukonnas teenivad inimesed ning paljud teised talle lähedal seisvad isikud. Sellest ristimistalitusest sai suur sündmus kogu Poola jaoks, sest paljud inimesed järgnesid vürsti teole ja astusid samuti ristiusku. Eelmise sajandi 90ndatel avastati, et vürsti ristimistalitus toimus Ostrow Lednickis Poolas, kus ka tänavu 14. aprillil 2016 Poola ristiusustamist juubelisündmused aset leiavad.

 

Püha Isa paavst Franciscuse järgmised välisvisiidid

Loe edasi: Püha Isa paavst Franciscuse järgmised välisvisiidid16. aprillil külastab paavst Franciscus Kreekas Lesbose saart, et kohtuda saarel paiknevate põgenikega. Kuid Püha Isa teeb sel aastal veel paar ametlikku visiiti Euroopasse. Nimelt, 9. aprillil kinnitas Püha Tool, et Rooma Paavst võttis vastu Tema Pühaduse Kaekin II ja Armeenia patriarhi ning paljude teiste Armeenia riigiesindajate kutse külastada Armeeniat 24.-26. juunil. Samal ajal annab Vatikani pressiosakond teada, et paavst Franciscus on kinnitanud oma apostellikud visiidid Gruusiasse ja Aserbaidžaani, külastades mõlemat riiki sel sügisel, 30. septembrist kuni 2. oktoobrini. Samuti on Püha Isa ajakavas Noortepäevade külastus Krakovis, 27.-31.07 ja Lundi visiit 31. oktoobril. 

Allikas: Vatikani Raadio,
9. aprill 2016