Katoliku Kirik Eestis



Dominiiklaste juubelimissa koos Püha Isaga Rooma Püha Johannese katedraalis

Loe edasi: Dominiiklaste juubelimissa koos Püha Isaga Rooma Püha Johannese katedraalis21. jaanuaril paavst Franciscus pühitses Missa Rooma Püha Johannese katedraalis tähistamaks 800 dominiiklaste ordu juubeliaastat (1216-2016).

Püha Isa toetus oma jutluses kahele teemale: “ilmalik karneval” ja Isa austamisele hea teenimise läbi. Paavst hoiatas maiste huvide eest, mida ta nii tihti näeb erinevate inimeste tegevustes, kes otsivad uusi ideoloogiaid, õpetusi, doktriine ja isegi tõde seisneb milleski “üles tehtus” ning mis on kaetud erinevate atraktiivsustega. See on Püha Isa jaoks suur oht, mis valitseb täna ilmalikus maailmas ja see ilmalikus ei tohi saada atraktiivseks teenimisametis. Püha Vaimu läbi, peame olema Kristuse jüngrid, me peame saama „maa soolaks“ ja „maailma valguseks“. Need sõnad olid mõeldud kõigile, kes seda juubeliaastat tähistasid ja mitte ainult orduliikmetele, vaid kõikidele inimestele, õdedele ja vendadele Kristuses.

Noored, usk ja kutsumus

Loe edasi: Noored, usk ja kutsumusJärgmine Sinod toimub 2018. aasta oktoobrikuus Roomas ja see tuleb kokku, et arutada noorte kutsumuste ja usu küsimuste üle. Sinodi ametlik teema on 2018. aastal „Noored, usk ja kutsumus“. Seoses Sinodi ettevalmistustega läkitas paavst Franciscus sõnumi näitamaks kui südames on noored Püha Isale ning ühtlasi ta juhtis tähelepanu kogu Kiriku noortele olema „kompassiks“ sellel Sinodi ettevalmistusperioodil. Siinjuures väljavõte Püha Isa läkitusest kogu Kiriku noortele.

Maailm vajab taas ema hoidvat pilku

Loe edasi: Maailm vajab taas ema hoidvat pilkuPaavst Franciscus alustas uut aastat pühitsedes Missa Püha Peetruse basiilikas Ülemaailmse Rahu Päeva puhuks. Püha Isa andis välja viienda rahusõnumi kogu maailmale, kus ta kutsus maailma poliitilisi liidreid mitte vastama välgivallale vägivallaga ning manitses aktiivselt tegutsema valitseva kurjuse suhtes.

Paavst Franciscus palus Missal peetud jutlusel, et maailm peab võitlema eelkõige isekuse vastu, mida ta nimetas söövitavaks haiguseks ja maailma ümbritsev hirmuvari peab lõppema. Ta palus Jumalaema, et kodutunne tuleks tagasi kõikide südamesse, kes on selle kaotanud.

Märkimisväärseimad sündmused Rooma-Katoliku Kirikus 2016. aastal

Loe edasi: Märkimisväärseimad sündmused Rooma-Katoliku Kirikus 2016. aastal

2016. aasta oli Rooma-Katoliku Kirikule juubeliaasta. Erakorraline Halastuse Juubeliaasta koos Püha Uste avamisega (ja Halastuse Uste avamisega maailmas), algas juba 8. detsembril 2015. Halastuse Aasta oli eriline sündmuste poolest, mis püüdsid avada ja selgitada tavapärasest enam halastuse mõistet ning kutsuda inimesi halastustegudele. Suurimaks eeskujuks oli paavst Franciscus ise, kes seadis kohe Juubeliaasta alguses sisse nn. halastuse reeded, kus Püha Isa külastas haigeid, kodutuid, vange ja teisi abivajajaid. Paavst Franciscus märkis Juubeliaasta lõppedes oma ringkkirjaga “Misericordia et Miseria”, et elame halastuse ajastul:

 

Suri Opus Dei prelaat piiskop Javier Echevarría

Loe edasi: Suri Opus Dei prelaat piiskop Javier Echevarría 

Piiskop Javier Echevarria, Opus Dei prelaat, lahkus meie hulgast 12. detsembril, Guadalupe Jumalaema pühal kell 21.20 Rooma aja järgi. Reedel, 16. detsembril kell 18.00 pühitseb piiskop Philippe katedraalis Missa piiskop Javier'i hinge eest.

12. detsembril, Guadalupe Jumalaema pühal kell 21.20 (Rooma aja järgi) lahkus meie hulgast Opus Dei prelaat, piiskop Javier Echevarria. Ta oli 84-aastane ning oli püha Josemaria, Opus Dei asutaja, teine järeltulija.

2018. aastal toimub Dublinis ülemaailmne perekondade kohtumine

Loe edasi: 2018. aastal toimub Dublinis ülemaailmne perekondade kohtumine

Ülemaailmne katoliiklik perekondade kohtumine (ametliku nimetusega inglise keeles World Meeting of Families), sedapuhku 9 kohtumine, leiab aset Iirimaal Dublinis 22.-26. augustil 2018. Paavst Franciscus on valinud kohtumise teemaks “Perekonna evangeelium: rõõm maailmale”. Viimane kohtumine leidis aset USAs Philadelphias septembris 2015, millest võttis osa ka paavst Franciscus. 2018. aasta paavsti välisvisiiti Iirimaale ei ole veel kinnitanud Püha Tool. Dublinisse on planeeritud  3-päevane peredele mõeldud kongress koos temaatiliste seminaridega, kultuuriprogramm igas vanuses perekondadele ning rahvusvaheline kohtumine kulmineerub tänumissaga Dublinis. Täpsemat infot ja uudistest Ülemaaimsest perekondade kohtumisest  leiab internetist korraldajate ametlikult kodulehelt: http://www.worldmeeting2018.ie.

 

 

 

 

Järgmine korraline Piiskoppide Sinod toimub 2018

Loe edasi: Järgmine korraline Piiskoppide Sinod toimub 2018

Roomas toimus 21-22. novembril Piiskoppide Sinodi ettevalmistav kohtumine, kus kogunenud nõukogu valmistab ette järgmist korralist Piiskoppide Sinodi, mis toimub aastal 2018.

2018. aasta korraline Piiskoppide Sinodi koguneb kolmeks nädalaks, et arutada teemadel, mis puudutavad noori, noorte usku ja kutsumust. Tulevases Sinodis arutatakse noorte eluviise tänases ühiskonnas ja kuidas paremini noori kaasata Kiriku ellu. Roomas toimunud Sinodi eelkohtumisel nähti just vajadust noorte kaasamisele, et neil oleks võimalus ülesehitada kristlikel väärtustel põhinevat ühiskonda ja tänast Kirikut vastavalt kaasaja vajadustele, lähtudes sealjuures kirikuõpetusest.

 

"Alandlikkus toob meid lähemale". Püha Missa Malmös 1. novembril 2016

Loe edasi: Paavst Franciscus lõpetas oma apostelliku kahepäevase visiidi Rootsi. Teisel päeval pühitses Püha Isa paavst Franciscus Missa Malmö Swedbank Arena staadionil. Missal oli samuti kaasa teenimas Eesti Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan ning Läti ja teiste Põhjamaade piiskopid.

Paavst Franciscus märkis Kõigi Pühakute Suurpüha Missa jutluses, et täna meie ei mäleta mitte ainult neid, kes on olnud pühakud läbi aegade Kirikus, vaid meie vendi ja õdesid, kes tasaselt ja vähenõudlikult elavad kristlasena oma igapäevast elu, täis armastust ja usku. “Kindlasti on nende seas palju meie sugulasi, sõpru ja tuttavaid.” “Alandlikkus toob meid lähemale Jeesusele ning ka teistele inimestele.”

Palvus Lundi katedraalis 31. oktoobril 2016

Loe edasi: Palvus Lundi katedraalis 31. oktoobril 2016Paavst Franciscus pidas koos Luterliku Maailmaliidu presidendi piiskop Munib Younani ja peasekretäri pastor dr. Martin Junge osavõtul oikumeenilise palvuse Lundi katedraalis, millest võttis osas Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan ja EELK peapiiskop Urmas Viilma ning Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinus. Paavst Franciscus ja piiskop Mounib Younan kirjutasid alla ühisavaldusele Lundi katedraalis, millega lubavad katoliku kirik ja luterlik kirik jätkata ühist dialoogi, et kõrvaldada takistused, mis takistavad saavutada täielik ühtsust. Samuti märgiti ühisavalduses, et üheskoos tuleb aidata abivajajaid ja kannatajaid.

Ad resurgendum cum Christo

Loe edasi: Ad resurgendum cum ChristoUsudoktriini Kongregatsioon avaldas teisipäeval 25. oktoobril uue dokumendi Ad resurgendum cum Christo, millega sätestas nõuded surnud inimeste krematsioonile ja matmisteenistusele. Uute instruktsioonide järele nõudluse tingis olukord, kus tihti jäätakse lahkunud inimese põletatud tuhk urniga koju või mõnda teise asupaika. See ei ole vastavuses sellega, mida palub Kirik, et urn lahkunu tuhaga saaks paigaldatud vastavasse pühasse pühitsetud paika või surnuaeda. Dokument nõuab, et tuhka ei hoitaks kodus, ei visataks maa peale või merre, mida harjumuspäraselt tihti tehakse. “Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele” (1 Kr 15: 3-5). Isiku tuha urniga paigaldamine surnuaeda või mõnda teise vastavalt pühitsetud paika on seotud kristliku usuga – ühinemine Kristuse ristisurmaga ja koos Temaga ülestõusmine. “Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus” (Rm 6:4). See on kristlik usk ja lähtub kristlikust traditsioonist. Väljaantud dokument Ad resurgendum cum Christo keelab lahkunud inimese tuhaurnide hoidmise kodudes või laialipaiskamise ning nõuab lahkunu matmistalituse läbiviimist ning urniga tuha paigaldamist vastavasse paika, mis on mõeldud lahkunu maha matmiseks.

Allikas: Ad resurgendum cum Christo