Katoliku Kirik Eestis



Paavst Palmipuudepüha Missal: lõpetage see terror maailmas

Loe edasi: Paavst Palmipuudepüha Missal: lõpetage see terror maailmas

"Mul on kurb teatada, et kuulsin Palmipuudepüha hommikul, et Egiptuses kopti kirikutes toimusid plahvatused ja seal on palju hukkunuid. Palvetagem nende eest," ütles paavst Franciscus Palmipuudepüha Missal Vatikanis. Paavst Franciscus saatis kaastundeavalduse kopti kiriku peale paavst Tawadros II-le Palmipuudepüha hommikul.

Egiptuses toimus kaks plahvatust Palmipuudepühal, kolm nädalat enne paavst Franciscuse ametlikku visiiti Egiptusesse, Tanta linnas Niiluse delta aladel Mar Girgisi (Püha   Jüri) kopti kirikus hukkus Missa ajal 27 inimest ning vigastatuid on eri andmetel 78 inimest. Teine plahvatus toimus Alexandria linnas, mis on vana kopti kiriku keskuseks. Plahvatus toimus Püha Markuse kirikust väljas, mille tulemusena hukkus 16 inimest ja on üle 40 haavatu. Paavst Franciscus väljendas oma kurbust Palmipuudepüha Missal Vatikanis ja ütles, et “lõpetage see terror maailmas”.

Paavst Franciscus: leidke ilu väikestest asjadest. Noorte palvevigiilia Santa Maria Maggiores

Loe edasi: Paavst Franciscus: leidke ilu väikestest asjadest. Noorte palvevigiilia Santa Maria Maggiores “Noored - tulevik on teie käes! Ärgem jääge diivanil lesivateks pensionärideks. Olge julged! Ma juba Krakowis rääkisin, et noored ei tohi jääda diivanitele lesima, sest teie käes on elu, ja niisamuti kogu kirik peab elama koos teiega. Ja ma ütlen, et 2018. aastal toimuv Sinod peab toimuma koos noortega, mitte olema nagu parlament, kus otsustatakse midagi noorte heaks,” ütles Palmipuudepüha eelõhtu palvevigiilial mitmete sadade noorte ees paavst Franciscus Santa Maria Maggiore kirikus Roomas.

"Ma tean, et täna teil on raske. Pole tööd, ja pole alati võimalik head haridust omandada, ning raske on integreeruda ühiskonda, kuid ärge muutuge ükskõikseks ning kaotagem lootust. Te peate edasi minema, tegutsema, unistama ja julgema riskida."

Paavst palvetab Peterburgi ja Süüria terroriohvrite eest

Loe edasi: Paavst palvetab Peterburgi ja Süüria terroriohvrite eest  Paavst Franciscus pöördus kõigi rahvusvaheliste liidrite poole seoses teisipäeval, 4. aprillil toimunud Süüria terrorirünnakuga, kus hukkus 72 inimest, neist 20 olid lapsed. Paavst märkis oma pöördumises avalikkusele (üldaudientsil Roomas, 5. aprillil), et viimastel päevadel toimunud sündmused Peterburgis ja Süürias märgivad õudust, mis on vastuvõetamatu. “Ma mõistan hukka tapatalgud Süürias, kus hukkus palju abituid inimesi”. Paavst ütles, et ta palvetab ohvrite ja nende lähedaste eest, kuid ta palub tungivalt peatada toimunud tragöödia ja leevendada olukorda Süürias. “See sõda on juba liiga kaua kestnud,” märkis paavst Franciscus. Ta julgustas inimesi maailmas aitama abivajajaid konfliktipiirkondades ja avaldas kaastunnet kõikidele hukkunud omastele Süürias ja Peterburgis.

Euroopa valitsusjuhid kohtusid paavst Franciscusega

Loe edasi: Euroopa valitsusjuhid kohtusid paavst Franciscusega"Euroopa elujõud peab olema solidaarsus," nentis paavst Franciscus kohtumisel 27 EL juhiga Vatikanis, sh. Eesti peaministri Jüri Ratasega. "Euroopa pole bürokraatiamasin, Euroopa tähendab elu - inimväärikat elu!" Paavst märkis, et 60. aastat tagasi, Rooma leppe asutamisel oli noor Euroopa täis indu ja elujõudu. Ta pani mõtlema Vatikani tervitama tulnud riigijuhte, kas sama innukus valdab valitsusjuhte ka täna? "Euroopa leiab uut lootust kui ta on avatud tulevikule; kui ta on avatud noortele inimestele, pakkudes neile hariduse ja tööturu võimalusi; avatud peredele, mis on ühiskonna toimimise tuum; kui austab ja teadvustab oma kodanike; ja kui võimaldab oma lastel elada ilma hirmuta ja kaitseb elu kogu selles peituva pühadusega."

Kus on rist, seal on ülestõusmine

Loe edasi: Kus on rist, seal on ülestõusmine“Kristus ei ole rikas mees suure varandusega, vaid vaene, kes ei tea, kelle õlale toetada oma pea.”  "Meie võtame tihti Kristuse risti kui mööblitükki, või eset, mida pelgalt kaelas kanda, ja meie ei tunnista, et Jeesus ohverdas ennast kogu inimkonna pattude ja kurja eest," selgitas paavst Franciscus Roomas paastuaja teisel pühapäeval. Paavst selgitas Jeesuse kirgastumist Tabori mäel: “kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja tema venna Johannese ning viis nad kõrgele mäele üksindusse. Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. Ja ennäe, Eelija ja Mooses näitasid end neile ja kõnelesid temaga.” (Mt 17 : 1-3). Ta kirjeldas, et Jeesus Kristus kui kristlase elu kese, kinnitab, et ta on kõigis inimestes - ta särab samuti nendes inimestes, kes kannatavad puudust või valu.

Neli aastat koos paavst Franciscusega

Loe edasi: Neli aastat koos paavst FranciscusegaJorge Mario Bergoglio on alates 13. märtsist 2013 266. Rooma paavst. “Õed ja vennad, tere õhtust”. “Palvetage minu eest”. Tema alandlik hoiak ja vahetu suhtlemisstiil oli peale esmast avalikku tervitust kõigile koheselt selge – hoiak, mis on saatnud tema nelja ametiaasta jooksul kogu Kirikut. Pontifikaadi viienda aasta alguses palub paavst Franciscus jätkuvalt tema eest palvetada, ja seda täiel tõsikindlusel, sest koorem, mida Peetruse ametijärglane tänases sekulariseeritud ühiskonnas kannab, on väga suur. Viimastel aastatel paavst Francisiscus on pakkunud meile kustumatuid momente: kohtumine Vene ortodoksi patriarhi Kirilliga Kuubal, palve vaikuses Auschwitzi müüride vahel, Ema Teresa kanoniseerimine, rahukohtumine Assisis ning oikumeeniline palvus Lundi katedraalis, Rootsis, reformatsiooni 500. aastapäeva meenutamisel.

Paavst Franciscus külastas anglikaani kogudust Roomas

Loe edasi: Paavst Franciscus külastas anglikaani kogudust RoomasPühapäeval, 26. veebruaril külastas paavst Franciscus Rooma Kõikide Pühakute (itaalia keeles Ognissanti) anglikaani kogudust - ajalooline visiit, mida pikalt oli oodatud anglikaanide poolt. Tegemist on kogudusega, mis tähistab tänavu 200 aastapäeva. Selleks puhuks paavst õnnistas Kõikide Pühakute kirikus Kristus Päästja ikooni.

Püha Isa osales 500. reformatsiooni mäletamise aastapäeval Lundis oktoobris 2016, pidades oikumeenilise palvuse Lundi katedraalis Luterliku Maailma Federatsiooni liiditritega, ja nüüd, mõned kuud hiljem veebruaris 2017 külastas Rooma Paavst anglikaani kirikut Roomas, kus ta julgustas nii anglikaane kui katoliiklasi olema enam Jeesuse jüngrid ja seda palveelu kaudu. "Meie oleme õed ja vennad Kristuses. Meil on üks ristimine ja meie oleme sõbrad ning palverändurid ning soovime koos järgneda Jeesusele Kristusele," märkis paavst Franciscus.

Noored, usk ja kutsumuse äratundmine

Loe edasi: Noored, usk ja kutsumuse äratundmineVeebruarikuu alguses ilmus Itaalia nädalalehes Corriere della Sera isa Antonio Spadaro SJ intervjuu paavst Franciscusega. Peamise teemana käsitleti tulevast piiskoppide sinodi, mis toimub 2018. aastal sügisel Roomas ja mille peamiseks keskusteluks on noored, nende usk ja kutsumus ning hea hariduse osutamine noortele. Paavst Franciscus selgitab, et Vatikan püüab hoolikalt ettevalmistada tulevast sinodi, et see oleks tulemuslik ja sinodi töösse oleks kaasatud noori ning nendega tegelevaid inimesi. Eriti neid, kes on kaasteelised noore inimese preestrikutsumuse teekonnal.

Opus Dei prelaadiks valiti Mons. Fernando Ocáriz Braña

Loe edasi: Opus Dei prelaadiks valiti Mons. Fernando Ocáriz Braña23. jaanuari õhtul kinnitas paavst Franciscus uueks Opus Dei prelaadiks Mons. Fernando Ocáriz Braña. Mons. Ocáriz sündis 27. oktoobril 1944 Pariisis, hispaania eksiilperekonnas, ja ta on noorim kaheksast lapsest. Ta on lõpetanud Barcelona ülikoolis füüsika (1966). Samuti ta on õppinud teoloogiat paavstlikus Laterani ülikoolis Roomas ja doktorikraad omistati talle Hispaanias Navarra Ülikooli teoloogiateaduskonnas aastal 1971. Samal aastal pühitseti ta ka preestriks. Mons. Fernando Ocáriz on püha Josemaría Escrivá (1902–1975) kolmas ametijärglane.

Avati uus Vatikani muuseumide kodulehekülg

Loe edasi: Avati uus Vatikani muuseumide kodulehekülgVatikani muuseumid (Musea Vaticana, lad) sai jaanuaris uue ja kaasaegse kodulehekülje. 2016. aasta lõpus nimetas paavst Franciscus ametisse uue muuseumide direktrissi, Barbara Jatta (54), kes ennem töötas ase-direktrissina professor Antonio Paolucci kõrval ja aastatel 1996-2010 ta töötas Vatikani raamatukogus. Hariduse on Barbara Jatta saanud Napoli ülikoolis. Vatikani muuseumi rajas 16. sajandi alguskümnenditel paavst Juulius II. Vatikani muuseum omab ühte maailma suurimat kunstivaramut. Ainuüksi Sixtuse kabelit külastas 2015. aastal 6. miljonit külastajat. 

Uus kodulehekülg, mida ametliult esitleti 23. jaanuril, hõlmab aga lisaks praktilisele teabele kollektsioone ja interaktiivseid võimalusi muuseumi eksponaatidele. Kodulehekülg asub aadressil: http://www.museivaticani.va

Vatikani muuseumide struktuur: