paavst 1210x236 px 2



Neli aastat koos paavst Franciscusega

Loe edasi: Neli aastat koos paavst FranciscusegaJorge Mario Bergoglio on alates 13. märtsist 2013 266. Rooma paavst. “Õed ja vennad, tere õhtust”. “Palvetage minu eest”. Tema alandlik hoiak ja vahetu suhtlemisstiil oli peale esmast avalikku tervitust kõigile koheselt selge – hoiak, mis on saatnud tema nelja ametiaasta jooksul kogu Kirikut. Pontifikaadi viienda aasta alguses palub paavst Franciscus jätkuvalt tema eest palvetada, ja seda täiel tõsikindlusel, sest koorem, mida Peetruse ametijärglane tänases sekulariseeritud ühiskonnas kannab, on väga suur. Viimastel aastatel paavst Francisiscus on pakkunud meile kustumatuid momente: kohtumine Vene ortodoksi patriarhi Kirilliga Kuubal, palve vaikuses Auschwitzi müüride vahel, Ema Teresa kanoniseerimine, rahukohtumine Assisis ning oikumeeniline palvus Lundi katedraalis, Rootsis, reformatsiooni 500. aastapäeva meenutamisel.

Paavst Franciscus külastas anglikaani kogudust Roomas

Loe edasi: Paavst Franciscus külastas anglikaani kogudust RoomasPühapäeval, 26. veebruaril külastas paavst Franciscus Rooma Kõikide Pühakute (itaalia keeles Ognissanti) anglikaani kogudust - ajalooline visiit, mida pikalt oli oodatud anglikaanide poolt. Tegemist on kogudusega, mis tähistab tänavu 200 aastapäeva. Selleks puhuks paavst õnnistas Kõikide Pühakute kirikus Kristus Päästja ikooni.

Püha Isa osales 500. reformatsiooni mäletamise aastapäeval Lundis oktoobris 2016, pidades oikumeenilise palvuse Lundi katedraalis Luterliku Maailma Federatsiooni liiditritega, ja nüüd, mõned kuud hiljem veebruaris 2017 külastas Rooma Paavst anglikaani kirikut Roomas, kus ta julgustas nii anglikaane kui katoliiklasi olema enam Jeesuse jüngrid ja seda palveelu kaudu. "Meie oleme õed ja vennad Kristuses. Meil on üks ristimine ja meie oleme sõbrad ning palverändurid ning soovime koos järgneda Jeesusele Kristusele," märkis paavst Franciscus.

Noored, usk ja kutsumuse äratundmine

Loe edasi: Noored, usk ja kutsumuse äratundmineVeebruarikuu alguses ilmus Itaalia nädalalehes Corriere della Sera isa Antonio Spadaro SJ intervjuu paavst Franciscusega. Peamise teemana käsitleti tulevast piiskoppide sinodi, mis toimub 2018. aastal sügisel Roomas ja mille peamiseks keskusteluks on noored, nende usk ja kutsumus ning hea hariduse osutamine noortele. Paavst Franciscus selgitab, et Vatikan püüab hoolikalt ettevalmistada tulevast sinodi, et see oleks tulemuslik ja sinodi töösse oleks kaasatud noori ning nendega tegelevaid inimesi. Eriti neid, kes on kaasteelised noore inimese preestrikutsumuse teekonnal.

Opus Dei prelaadiks valiti Mons. Fernando Ocáriz Braña

Loe edasi: Opus Dei prelaadiks valiti Mons. Fernando Ocáriz Braña23. jaanuari õhtul kinnitas paavst Franciscus uueks Opus Dei prelaadiks Mons. Fernando Ocáriz Braña. Mons. Ocáriz sündis 27. oktoobril 1944 Pariisis, hispaania eksiilperekonnas, ja ta on noorim kaheksast lapsest. Ta on lõpetanud Barcelona ülikoolis füüsika (1966). Samuti ta on õppinud teoloogiat paavstlikus Laterani ülikoolis Roomas ja doktorikraad omistati talle Hispaanias Navarra Ülikooli teoloogiateaduskonnas aastal 1971. Samal aastal pühitseti ta ka preestriks. Mons. Fernando Ocáriz on püha Josemaría Escrivá (1902–1975) kolmas ametijärglane.

Avati uus Vatikani muuseumide kodulehekülg

Loe edasi: Avati uus Vatikani muuseumide kodulehekülgVatikani muuseumid (Musea Vaticana, lad) sai jaanuaris uue ja kaasaegse kodulehekülje. 2016. aasta lõpus nimetas paavst Franciscus ametisse uue muuseumide direktrissi, Barbara Jatta (54), kes ennem töötas ase-direktrissina professor Antonio Paolucci kõrval ja aastatel 1996-2010 ta töötas Vatikani raamatukogus. Hariduse on Barbara Jatta saanud Napoli ülikoolis. Vatikani muuseumi rajas 16. sajandi alguskümnenditel paavst Juulius II. Vatikani muuseum omab ühte maailma suurimat kunstivaramut. Ainuüksi Sixtuse kabelit külastas 2015. aastal 6. miljonit külastajat. 

Uus kodulehekülg, mida ametliult esitleti 23. jaanuril, hõlmab aga lisaks praktilisele teabele kollektsioone ja interaktiivseid võimalusi muuseumi eksponaatidele. Kodulehekülg asub aadressil: http://www.museivaticani.va

Vatikani muuseumide struktuur:

Dominiiklaste juubelimissa koos Püha Isaga Rooma Püha Johannese katedraalis

Loe edasi: Dominiiklaste juubelimissa koos Püha Isaga Rooma Püha Johannese katedraalis21. jaanuaril paavst Franciscus pühitses Missa Rooma Püha Johannese katedraalis tähistamaks 800 dominiiklaste ordu juubeliaastat (1216-2016).

Püha Isa toetus oma jutluses kahele teemale: “ilmalik karneval” ja Isa austamisele hea teenimise läbi. Paavst hoiatas maiste huvide eest, mida ta nii tihti näeb erinevate inimeste tegevustes, kes otsivad uusi ideoloogiaid, õpetusi, doktriine ja isegi tõde seisneb milleski “üles tehtus” ning mis on kaetud erinevate atraktiivsustega. See on Püha Isa jaoks suur oht, mis valitseb täna ilmalikus maailmas ja see ilmalikus ei tohi saada atraktiivseks teenimisametis. Püha Vaimu läbi, peame olema Kristuse jüngrid, me peame saama „maa soolaks“ ja „maailma valguseks“. Need sõnad olid mõeldud kõigile, kes seda juubeliaastat tähistasid ja mitte ainult orduliikmetele, vaid kõikidele inimestele, õdedele ja vendadele Kristuses.

Noored, usk ja kutsumus

Loe edasi: Noored, usk ja kutsumusJärgmine Sinod toimub 2018. aasta oktoobrikuus Roomas ja see tuleb kokku, et arutada noorte kutsumuste ja usu küsimuste üle. Sinodi ametlik teema on 2018. aastal „Noored, usk ja kutsumus“. Seoses Sinodi ettevalmistustega läkitas paavst Franciscus sõnumi näitamaks kui südames on noored Püha Isale ning ühtlasi ta juhtis tähelepanu kogu Kiriku noortele olema „kompassiks“ sellel Sinodi ettevalmistusperioodil. Siinjuures väljavõte Püha Isa läkitusest kogu Kiriku noortele.

Maailm vajab taas ema hoidvat pilku

Loe edasi: Maailm vajab taas ema hoidvat pilkuPaavst Franciscus alustas uut aastat pühitsedes Missa Püha Peetruse basiilikas Ülemaailmse Rahu Päeva puhuks. Püha Isa andis välja viienda rahusõnumi kogu maailmale, kus ta kutsus maailma poliitilisi liidreid mitte vastama välgivallale vägivallaga ning manitses aktiivselt tegutsema valitseva kurjuse suhtes.

Paavst Franciscus palus Missal peetud jutlusel, et maailm peab võitlema eelkõige isekuse vastu, mida ta nimetas söövitavaks haiguseks ja maailma ümbritsev hirmuvari peab lõppema. Ta palus Jumalaema, et kodutunne tuleks tagasi kõikide südamesse, kes on selle kaotanud.

Märkimisväärseimad sündmused Rooma-Katoliku Kirikus 2016. aastal

Loe edasi: Märkimisväärseimad sündmused Rooma-Katoliku Kirikus 2016. aastal

2016. aasta oli Rooma-Katoliku Kirikule juubeliaasta. Erakorraline Halastuse Juubeliaasta koos Püha Uste avamisega (ja Halastuse Uste avamisega maailmas), algas juba 8. detsembril 2015. Halastuse Aasta oli eriline sündmuste poolest, mis püüdsid avada ja selgitada tavapärasest enam halastuse mõistet ning kutsuda inimesi halastustegudele. Suurimaks eeskujuks oli paavst Franciscus ise, kes seadis kohe Juubeliaasta alguses sisse nn. halastuse reeded, kus Püha Isa külastas haigeid, kodutuid, vange ja teisi abivajajaid. Paavst Franciscus märkis Juubeliaasta lõppedes oma ringkkirjaga “Misericordia et Miseria”, et elame halastuse ajastul:

 

Suri Opus Dei prelaat piiskop Javier Echevarría

Loe edasi: Suri Opus Dei prelaat piiskop Javier Echevarría 

Piiskop Javier Echevarria, Opus Dei prelaat, lahkus meie hulgast 12. detsembril, Guadalupe Jumalaema pühal kell 21.20 Rooma aja järgi. Reedel, 16. detsembril kell 18.00 pühitseb piiskop Philippe katedraalis Missa piiskop Javier'i hinge eest.

12. detsembril, Guadalupe Jumalaema pühal kell 21.20 (Rooma aja järgi) lahkus meie hulgast Opus Dei prelaat, piiskop Javier Echevarria. Ta oli 84-aastane ning oli püha Josemaria, Opus Dei asutaja, teine järeltulija.