Katoliku Kirik Eestis



Paavst Franciscus laste kasvatamisest

Loe edasi: Paavst Franciscus laste kasvatamisestVanemad võtavad endale ülesande õpetada oma lapsi vastutama nii iseenda kui ka teiste eest. Lahutades ei tohi lapsi mitte kunagi võtta „pantvangiks". Nende soovitustega alustas Püha Isa oma iganädalast üldaudientsi, jätkates mõtisklusi perekonnast ja täpsemalt „vanemate loomulikust kutsumusest harida oma lapsi".

Laste harimises „on aeg, et vanemad tuleksid tagasi" eksiilist, kuhu nad on endid sulgenud ja võtaksid „täielikult" enda kanda ülesande kasvatada lapsi nii, et noored „areneksid vastutustundlikkuses enda ja teiste vastu". See oli Paavst Franciscuse palve, kui ta tervitas arvukaid Peetruse väljakule kogunenud perekondi.

Ärge kartke ega elage hirmus. Olge rõõmsad!

Loe edasi: Ärge kartke ega elage hirmus. Olge rõõmsad!Õige kristlane ei ole kurb, ega hirmunud - selgitas paavst Franciscus 15. mai Pühal Missal Casa Martas. Püha Isa julgustas olema rõõmsad ja mitte alluma kiusatusele, kus hirm nõrgestab meid, sest hirmus elav inimene ei tee midagi: ta ei saavuta midagi ning hirm viib enesekeskseks. Usklikud peavad olema avatud, elama koos teiste inimestega ning mitte kartma. Hirmus elamine ei ole kristlase hoiak. Püha Isa rõhutas aga jumalakartlikust, mis on aga voorus igale kristlasele. Selles ei ole midagi tegemist hirmu või kartusega Jumala ees, see on olla kuulekas ja elada igapäevases suhtes meie Isaga. Inimene, kes on rõõmus ja ei ela igapäevastes hirmudes, suudab kuulutada Kristuse sõnumit maa peal. Paavst Franciscus tihti toob oma jutlustes välja lihtsaid ning toetavaid meetodeid iga uskliku ellu, et kristlastena suudaksime kuulutada Evangeeliumi sõnumit.

Allikas: 15.05.2015, L'Osservatore Romano

Šveitsi Kaardiväega liitus 32 uut teenistujat

Loe edasi: Šveitsi Kaardiväega liitus 32 uut teenistujatPaavst Julius II rajas 22. jaanuaril 1506 Paavstliku Šveitsi Kaardiväe, mis pidi tegelema paavsti isikliku turvamisega. Šveitsi Kaardivägi jätkab seda tegevust ka tänapäeval. Kaardiväe verisemaid lahinguid toimus 1527. aasta 6. mail, mil Peetruse väljakul hukkus võitluses roomlastega 147 Šveitsi sõdurit. Sellel päeval iga kaardiväelane uuendab oma ustavust paavstile ning teenistusse tulevad uued kaardiväelased. Hetkel on Šveitsi Kaardiväes 110 meest. Käesoleval aastal liitus Šveitsi Kaardiväega 32 uut teenistujat, kes kohtusid ka paavst Franciscusega 4. mai hommikul Vatikanis.

Logo ja moto seoses Jumalikule halastusele pühendatud aastaga

Loe edasi: Logo ja moto seoses Jumalikule halastusele pühendatud aastaga5. mail esitleti Vatikanis uut logo ja sinna juurde kuuluvat motot seoses Jumaliku Halastuse aasta sündmustega. Logo illustreerib teoloogilist kokkuvõtet Jumala halastusest ja moto - Olge armulised, nagu teie Isa on armuline! (Lk 6:36) - seob meid kõiki Jumaliku halastusega ühte. Terve aasta jooksul toimub erinevaid sündmusi üle maailma selle egiidi all. Sealhulgas ka ülemaailmsed noortepäevad Krakovis, 26-31. juulini 2016.

Jumalikule halastusele pühendatud aasta algab 8. detsembril 2015 ja lõppeb 20. novembril 2016.

 

 

Püha Isa palveintentsioonid maikuuks

Loe edasi: Püha Isa palveintentsioonid maikuuksPüha Isa palve maikuuks on palvetada kultuurilise ükskõiksuse eest, ja et meie oleks hoolivamad üksteise suhtes, eriti naabrite eest, kes seisavad meie kõrval ning kellele on osaks saanud kannatus, haigus või vaesus.  

Neitsi Maarja eestkostel palub Püha Isa palvetada ka sekualiseerunud maailma eest, et see oleks avatud Jeesuse rõõmusõnumi kuulutamisele.

Katoliku Kirikus on maikuu pühendatud Neitsi Maarjale.

Surilina avalik väljapanek Torinos

Loe edasi:  Surilina avalik väljapanek TorinosTorino Surilina on kristluse ajaloos olnud kõige rohkem uuritud sakraalne objekt. Surilinal on inimese kujutis, sellelt on näha väljajoonistunud inimese näojooned, habe, ja vaataja tunneb äratuntavalt, et tegemist on surnud mehe kujutisega. Kirik ei ole ametlikult kinnitanud, et tegemist on ametliku Kristuse Surilinaga, kuid märgib, et on tegemist sakraalse objektiga, mille läbi on võimalik kõige paremal viisil reflekteerida Kristuse kannatuste üle ning näidata palves oma armastust Temale. Surilina muuseumi direktor Enrico Simonato Torinost ütles: "Teadlased on uurinud ja selgitanud, et tegemist on inimverega surilinal ja kuulub gruppi AB". Gian Maria Zaccone, Torina Surilina teadusdirektor lisas, et aastaid tagasi Torino piiskop märkis, et ei teata, kas sellest surilinast on tõusnud surnuist ülesse inimene, kuid piiskop teadis, et mitmete usklite katkised hinged on selle surilina ees tulnud taas elule palve läbi.

Torino Surilina on väljas Torino katedraalis kuni 24. juunini ja paavst Franciscus on plaanimas ametlikku visiiti Torinosse 21. juuniks. Torino Surilina on kaetud kliimakindlasse klaasist raamistikku ja arvatakse, et kahe kuu jooksul külastab Torinot, et näha Kristuse Surilina, üle 2 miljoni inimese. Paavst emeriitus Benedictus XVI on märkinud, et Torino Surilina näol on tegemist kõige olulisema pühapildiga kogu Kirikus.

Allikas: Rome Reports, www.romereports.com

Palvepäev 26. aprillil pühendunud inimeste eest

26. aprillil tähistatakse Katoliku Kirikus ülemaailmset palvepäeva pühendunud inimeste eest, sest 2015. aasta on pühendatud kutsumustega inimestele. Selle palvepäevaga seoses paavst Franciscus andis välja ametliku sõnumi, kus ta selgitab "kutsumuse" tähendust. Ta märgib, et kutsumus tähendab vastata Jumala kutsele. See tähendab, "lubada aidata Jumalal meil loobuda iseendast ka oma mugavusest", vaid nii jõuame Jeesuse Kristuseni Püha Isa sõnade järgi "mis on meie elus ja meie õnnes tõeline ning õige". Inglise keeles on võimalik paavsti sõnumit lugeda SIIT.

Misericordiae Vultus

Loe edasi: Misericordiae VultusJumala Halastuse püha eelõhtul, 11. aprilli, esitles paavst Franciscus Vatikanis Juubeliaasta puhuks uut induktsioondokumenti ehk bullat, kus Püha Isa märgib, et Juubeliaastat tuleb tähistada igas kirikus üle maailma. "Armsad vennad ja õed, olen tihti mõelnud, kuidas kirik võiks tegutseda olles olemuselt missjonlik ning selgemalt tunnistada Jumala halastust. See on teekond, millele on fokusseeritud Juubeliaasta ja mis algab igaühe vaimse vestlusega keskendudes Tema halastusele," märkis induktsioonikirja esitlusel paavst Franciscus. "Ma olen veendunud, et kogu Kirik väga vajab halastust, sest et meie oleme patuses," ta lisas "ja selles Juubeliaasta rõõmus meile on antud võimalus leida viljakat Jumala armu, millele oleme kõik kutsutud ning mille läbi anname lohutust igale inimesele, kes seda vajab meie ajastul. Ärgem unustagem, et Jumal andestab meile kõigile ja alati. Ärgem väsigem paluda andeks."

Juubeliaasta sündmuseid korraldab Paavstlik Uue Evangeliseerimise Komisjon Vatikanis, mida juhib kardinal Rino Fisichella.

Erakorraline Juubeliaasta algab 8. detsembril 2015 ja kestab 20. novembrini 2016.

Terviktekst (inglise keeles) on saadaval järgnevalt lehelt SIIT.

Allikas: Vatican Insider, 12.04.2015

Mälestades Armeenia ohvreid

Loe edasi: Mälestades Armeenia ohvreidÜlestõusmispühad aja teisel pühapäeval pidas paavst Franciscus Püha Peetruse katedraalis Missa Armeenia ohvrite eest, mälestades liturgial 100 aasta möödumisest suurest massimõrvast Armeenias. Paavst nimetas seda genotsiidi 20. sajandi esimeseks genotsiidiks ning pöördus kõikide usklike poole, et palvetataks kõikide ohvrite eest tänases maailmas. Ta lisas ka, et kahekümnenda sajandi esimene pool oli täis suurt kuritegu, kus paavst viitas ka natsi õudustele ning kommunistide poolt läbi viidud veresaunadele, mis ei tohi korduda.

Tegemist oli 1915. aasta Ottomani impeeriumi sõdurite võitluses langenud sadade tuhandete armeenlaste tapmisega.

Liturgia ajal nimetas samuti Püha Isa Armeenia pühaku Püha Gregorius Nareku kiriku doktoriks.

Allikas ja foto: news.va,
12.04.2015

Olla lähedal Keenia ohvritele

Neljapäeval tapeti islamistide rünnakus 147 Keenia noort ülikoolitudengit, kellest enamik olid kristlased. Paavst Franciscus saatis kaastundeavalduse Keenia piiskoppidele ja hukkunud noorte lähedastele. Paavst samuti palvetas hukkunud hingede eest Suure Reede teenistusel Püha Peetruse basiilikas ja Risiteel Colosseumi juures ja rõhutas et Keenias lõppeks vägivald ning algaks uus vennalik ja rahu ajastu. Paavst Franciscus rõhutas oma muret, et meie maailmas on nii palju vägivalda ja iga päev hukkub süütuid inimesi. Ta palus neil päevadel, Paasapüha ajal, eriti palvetada, et maailmas valitseks leppimine ja rahu.