Katoliku Kirik Eestis



Ema Teresa kanoniseeritakse eeldavalt 2016. aastal

Loe edasi: Ema Teresa kanoniseeritakse eeldavalt 2016. aastal18. detsembril teavitas Vatikan, et ema Teresa kuulutatakse järgmisel aastal pühakuks. Pühakuks kuulutamise tingimuseks on kaks imetegu, mida paavst Franciscuse kinnitusel on ta korda saatnud. Hetkel on ema Teresa Kalkutast kuulutatud õndsaks. Ta kuulutati õndsaks 2003 paavst Johannes Paulus II poolt, mis on esimene samm pühakuks nimetamise poole. Õndsaks kuulutamine nõuab ühte imetegu.

Ta on võitnud Nobeli rahupreemia. Ta on oli albaania päritolu roomakatoliku nunn, kes rajas Indiasse heategevusorganisatsiooni ning ka Tallinnas tegutsevad Halastaja Misjonäride Ordu ehk ema Theresa õed. Ema Teresa kanoniseeritakse eeldatavalt tuleva aasta septembris Roomas.

 

 

Püha Isa palveintentsioonid detsembris

Loe edasi: Püha Isa palveintentsioonid detsembrisJumaliku Halastuse aasta algab 8. detsembril. Paavst Franciscuse palveintentsioonid detsembrikuuks on seotud saabuva sündmusega roomakatoliku kirikus ja Püha Isa palve on suunatud meeleparandusesakramendile. Ta palub, et kõik kes kogevad halastava Jumala armu, ei väsi kunagi andestamast. Jõulude eel mõtleb paavst Franciscus inimestele, eriti neile, kes kannatavad, ja et nad leiaks Jeesuse sünnis lootuse märki.

 

 

 

Pariisi Kliimakonverents. Kardinal Parolin: "äraviskamise" kultuur ei ole jätkusuutlik

Loe edasi: Pariisi Kliimakonverents. Kardinal Parolin: Vatikani Riigisekretär kardinal Pietro Parolin osales ÜRO Pariisi Kliimakonverentsil COP21 ja esitas selge nõude eetikaleppe järele, esindades Vatikani linnriiki. Kliimakonverentisi üldeesmärk on saavutada ülemaailme kokkulepe hoidmaks kontrolli all kliimamuutusi. Kliimakonverentsil Vatikani Riigisekretär Parolin viitas korduvalt paavst Franciscuse viimasele entsüklikat Laudato si', sõnastades konverentsi publiku ees inimeste väljakutset keskkonna eetilistele nõudmistele. "Eesmärk on vähendada kliimamuutuste mõju, võidelda vaesuse vastu ja võimaldada väärikat kohtlemist kõikidele inimestele." Ta märkis et kõige suuremat mõju avaldab kliimamuutus just vaestele ja tulevastele inimestele, sest meie "äraviskamise" kultuur ei ole jätkusuutlik. "Me peame näitama eeskuju teistele ning jagama toetust," rõhutas kardinal Parolin. "Kliimaküsimused on kultuuri, hariduse ja vaimuküsimused ja sellega tuleb tegeleda," nentsi kardinal Parolin. Seekordne kliimakonverents püüab saavutada rahvusvaheline kliimakokkulepe, mis võimaldaks hoida ülemaailmset soojenemist alla 2°C. Lähtudes kliimakonverentsil tehtud eeltööst peaks 2015. aasta detsembris jõudma otsuste paketini, mis sisaldaks riikidevahelist kokkulepet kliimaküsimustes.  

Paavst Franciscus avas Pühad Uksed Kesk-Aafrika Vabariigis

Loe edasi: Paavst Franciscus avas Pühad Uksed Kesk-Aafrika VabariigisPaavst Franciscus külastas kolmanda Aafrika riigina Kesk-Aafrika Vabariiki. "Ma tulen kui rahu palverändur ja lootuse apostel teie juurde," ütles saabumisel Püha Isa Kesk-Aafrika rahvale. Ta kohtus Banguis presidendiga, diplomaatilise korpusega, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega ning seejärel erinevate evangeelsete kogukondade liidritega, sh. Bangui Evangeelse Teoloogia Ülikooli esindajatega, kus ta rääkis kristlaste ühtsusest ning Jumala tahte ühisest täitmisest. Visiidi ajal leidis aset ka Bangui islamikogukonnaga kohtumine. Paavsti visiit kulmineerus Pühade Uste avamisega Bangu Katedraalis Kesk-Aafrika Vabariigis. Pühade Uste avamine sümboliseerib meeleparandust ja on algava Jumaliku Halastuse Juubeliaasta kese. Püha Peetruse basiilika Pühad Uksed avatakse 8. detsembril.

Paavst mälestas Uganda 19. sajandi märtreid

Loe edasi: Paavst mälestas Uganda 19. sajandi märtreidPaavst Franciscuse Keenia riigi külastus lõppes 27. novembril, kus Püha Isa läkitas Keenia rahvale lootust tulevikuks ning julgustas rahvast riigis, kus kuritegevus, korruptsioon ning inimeste väärkohtlemine on saanud ühiskonna igapäevaseks osaks. Ta soovis, et inimestele jääks palve ja rõõmukogemus ka nende igapäevases leinas ja kurbuses, mida toob nende ellu nende elukeskkond. Lisaks Keeniale külastab Püha Isa ka Ugandat oma Aafrika apostelliku reisi ajal. Uganda pealinnast Kampalast idas, Namugongos pidas paavst Franciscus Missa laupäeval, 28. novembril, mälestades katoliku ja anglikaani märtreid, kes 19. sajandil tapeti julmalt oma usu eest.

Paavst Franciscus Aafrikas

Loe edasi: Paavst Franciscus AafrikasPaavst Franciscus alustas eile, 25. novembril oma apostelliku visiiti Aafrikasse, mis kestab kuni 30. novembrini, kus Püha Isa külastab Keenia, Uganda ja Kesk-Aafrika Vabariiki. Püha Isa pressiesindaja isa Frederico Lombari SJ sõnade järgi keskendub paavsti visiit erinevate usugruppide vahelisele leppimisele, mis on ka reisi keskseks teemaks võetud. Teise teemana on paavst Franciscus tõstatanud keskkonna ja loomise küsimused lähtudes Püha Isa viimasest entsüklikast Laudato Si, märkis esimese visiidi päeva lõpuks isa Lombardi. 26. novembril on plaanitud paavst Franciscusel osaleda uskudevahelise dialoogi konverentsil Keenias ning samuti kohtuda erinevate pühendunud inimestega. Õhtupoolikul külastab paavst Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorterit Keenias, kus peab Püha Isa ka oma kõne. Õhtu kulmineerub noortekohtumisega Nairobis.

Joseph Ratzingeri 2015. auhinnad läksid Liibanoni ja Brasiiliasse

Loe edasi: Joseph Ratzingeri 2015. auhinnad läksid Liibanoni ja BrasiiliasseEsmaspäeval, 16. novembril tehti Roomas teatavaks selle aastased Ratzingeri auhinna saajad. Joseph Ratzingeri iga-aastast auhinda antakse silmapaistvatele teoloogidele, kes oma teadustöös põhinevad Joseph Ratzingeri teoloogiakäsitlustel. 2015. aasta Ratzingeri preemia võitsid filosoofia ja võrdleva kirjandusloo professor Nabil e-Khoury Liibanonist ja professor isa Mario de França Miranda, S.J Brasiiliast. Professor Nabil e-Khoury on tõlkinud kõik Joseph Ratzingeri/Benedictus XVI teosed araabia keelde. Professor isa Mario de França Miranda oli Rahvusvahelise Teoloogiakomisjoni liige Vatikanis aastatel 1992-2003, mida juhtis kardinal Ratzinger. Ta on Paavstliku Katoliku Ülikooli (PUC) teoloogiaprofessor Rio de Janeros alates 1974. aastast.

Püha Isa läkitus Pariisi peapiiskopile André Vingt-Trois'le

Loe edasi: Püha Isa läkitus Pariisi peapiiskopile André Vingt-Trois'lePüha Isa läkitus Pariisi peapiiskopile André Vingt-Trois'le

Kuulnud Pariisis aset leidnud kohutavatest terrorirünnakutest, mis põhjustasid paljude inimeste surma ja mitmete inimeste haavata saamist, ühines Tema Pühadus, Püha Isa Paavst Franciscus palves nii kannatanud perekondadega, keda see draama on proovile pannud, kui ka kogu prantsuse rahvaga. Ta palub Jumalat, halastavat Isa, et Ta võtaks ohvrid vastu rahus ja valguses ning annaks lohutust ja lootust haavatutele ning kõikide kannatanute perekondadele. Ta kinnitab oma vaimset lähedust niisamuti kõigile, kes päästetöödel osalesid. Püha Isa mõistab veel kord teravalt hukka vägivalla, mis pole lahendus. Ta palub Jumalal anda inimestele rahu ja solidaarsust ning et Jumal hoiaks kõiki peresid ja kogu Prantsusmaa rahvast.

Paavst Franciscus: Juhtigu Halastaja Ema meid oma tarkuses ja rahus.

Loe edasi: Paavst Franciscus: Juhtigu Halastaja Ema meid oma tarkuses ja rahus.Pühapäevasel Angelusel paavst Franciscus avaldas kaastunnet kõikidele Pariisi terrorirünnakus hukkunud peredele ning nende lähedastele ja ühtlasi väljendas oma sügavaimat kaastunnet Prantsusmaa president Hollandile. Püha Isa ütles, et selline barbaarsus ehmatab meid kõiki mis on toimunud ja me ei saa aru, kuidas selline asi mahub inimese südamesse, et teha selliseid hirmutegusid, mis ei shokeeri ainult Prantsusmaad, vaid kogu maailma. Paavst rõhutas veelkord, et selline vihkamine ja vägivald ei lahenda probleeme maailmas ja lisas, et igaüks, kes kasutab Jumala nime õigustamaks sellist tegu on süüdi jumalateotuses. Ta kutsus kõiki inimesi, kes olid Angelusele kogunenud ühinema palvesse, et usaldada kõik hukkunud hinged, süütud ohvrid, Jumala armu valgusesse. "Juhtigu Halastaja Ema Neitsi Maarja meid kõiki tarkuses ja rahus," lisas paavst Franciscus Angeluse lõpus.

Paavst Franciscuse lühivisiit Firenzesse

Loe edasi: Paavst Franciscuse lühivisiit FirenzessePaavst Franciscus tegi 10. novembril ametliku visiidi Firenzesse ja osales 5. Itaalia Kirikute esindajate kokkutulekul ning Püha Isa kõne keskendus "uuele humanismile Jeesuses Kristuses". Püha Isa rõhutas oma kõnes kiriku vabadusest tänases ühiskonnas, mis ei ole kerge tänu kiriku kuvandile meedias, erinevatele skandaalidele, kuid ta kutsus olema vabad ja rõõmsad, sest me peame järgnema Jeesusele Kristusele ja tema ütleb, kuhu minna ja mida teha, aga alustada tuleb nagu Kristus, halastusest." "Kirik elab inimestes ja inimeste jaoks," lisas paavst Franciscus. "me ei saa võtta seda uue humanismi mõistet kui midagi abstraktset, aga me peame nägema selles "inimese ideed". Me peame toetuma sellele kuidas meis elab Kristus ja seeläbi meie hoiakutele".