Katoliku Kirik Eestis



Paavst sõidab oktoobris Lundi

Loe edasi: Paavst sõidab oktoobris Lundi

Paavst Franciscus külastab Lundi 31. oktoobril käesoleval aastal. Tegemist on Püha Isa paavst Franciscuse esimese ametliku visiidiga Põhjamaadesse. Pontifikaadi visiidi eesmärk Rootsi Kuningriiki põhineb katoliiklaste ja luterlaste omavahelise dialoogi edendamises. Samuti toetab Püha Isa oikumeenilisi arengut kahe konfessiooni vahel erinevates küsimustes, mida on plaanitud arutada Lundis. Visiidi raames tähistatakse ka saabuvat 500. reformatsiooni aastapäeva. Ametlik teade tehti teatavaks Püha Tooli poolt täna, 25. jaanuaril, apostel Pauluse pöördumise päeval, kui kirikus kulmineerub kristlaste ühtsuse palvenädal.

Kommunikatsioon ja halastus: viljakandev kohtumine

Loe edasi: Kommunikatsioon ja halastus: viljakandev kohtumineRoomakatoliku kirikus tähistatakse kommunikatsioonipäeva 22. jaanuaril, seekord 50ndat, mille raames Püha Isa paavst Franciscus andis välja oma sõnumi Ülemaailmseks kommunikatsioonipäevaks teemal „Kommunikatsioon ja halastus: viljakandev kohtumine“. Halastuse aastale kohaselt Püha Isa sõnum käsitleb sotsiaalmeedia ja erinevate kommunikatsioonivahendite kasutamist targalt ning lähtudes kiriku kommunikeerimisel eelkõige oma südamest. Pressikonverentsil märgiti ära, et Püha Isa soovib oma sõnumiga näidata kuidas 50. aastat peale Vatikani II Kirikukogu kommunikeerida halastust ja kiriku tegevust nii, et kirikusõnum ei langeks ideoloogia püünistesse, vaid osaleks tõelises infovahetuses.

Muudatus Suure Neljapäeva liturgias

Loe edasi: Muudatus Suure Neljapäeva liturgiasRooma Kuuria andis neljapäeval 21. jaanuaril teada muudatusest Rooma Missa riituses. Paavst Franciscus viib sisse muudatuse Suure Neljapäeva riituses, kus liturgia üheks osaks on jalgade pesemine. Jumaliku Liturgiatalituse ja Sakramentide Kongregatsiooni määruses muudetakse punkti, kus Suure Neljapäeva liturgias pestakse kõigi hea tahtega inimeste jalgu. Seni nägi riitus ette, et liturgiat pidav vaimulik peseb meeste jalgu, mis sümboliseerib 12 apostlit Pühal Õhtusöömajal, ja väljendab Kristususe armastust ja teenimist oma jüngrite vastu. Selle riituse järgi, piiskopid ja preestrid, on kutsutud näitama Kristust, kes ei lasknud ennast teenida vaid ise teenis ja teenib seda armastuses ning kuni ajastu lõpuni. Paavst Franciscus muudatuse järgi Rooma riitusest on kutsutud osa saama kõik heade kavatsustega inimesed, mehed ja naised, noored ja vanad, terved ja vanad, kleerikud, pühendunud inimesed ja ilmalikud ning mitte ainult mehed nagu nägi ette senine liturgia kord. Püha Isa soovib,  et vaimulikud Kristuses saaks seda riitust jagada kõigile, mitte ainult meestele. 

Mitte keegi ei ole väljaarvatud Jumala halastusest. Üldaudients kristlaste ühtsuse palvenädalal

Loe edasi: Mitte keegi ei ole väljaarvatud Jumala halastusest. Üldaudients kristlaste ühtsuse palvenädalalPaavsti üldaudients kristlaste ühtsuse palvenädalal oli suunatud kõikide kristlaste ühisele osasaamisele Jumala halastusest: „katoliiklased, protestandid ja ortodoksid – kõik on kutsutud osa saama Jumala halastususest ning mitte keegi ei ole sellest väljaarvatud,“ märkis paavst Franciscus Paulu VI saalis 20. jaanuaril. „Tänu Tema halastusele oleme meie kõik üheskoos Jumala rahvas. Meie peame kuulutama Evangeeliumit ja sooritama halastustegusid.“ "See on meie ühine missioon Jumala rahvana". "Kõik olete kutsutud kuulutama Jumala halastuse imelisi tegusid," mis on motoks käesolevale palvenädalale, mis tuleneb oikumeeniliselt palverändurite grupilt Lätist. "Palvenädalal oleme kõik kutsutud koos tegutsema ja ületama meie erinevusi," märkis paavst Franciscus üldaudientsil."Sest meid ühendab Kristuses ristimine," lisas paavst Franciscus oma kateheesi kõnele.

Soome oikumeeniline delegatsioon Vatikanis Püha Isa audientsil

Loe edasi: Soome oikumeeniline delegatsioon Vatikanis Püha Isa audientsilIga aasta püha Hendriku päeval, 18. jaanuari käib Püha Isa audientsil Roomas Soome oikumeeniline delegatsioon - luterlased, katoliiklased ja ortodoksid. Püha Isa oma kõnes soomlastele märkis kristlaste vahelist dialoogi Kristuses ning julgustas tunnistama oma usku Jeesusesse Kristusesse sellel sekualiseerunud ja globaalse ükskõiksuse ajastul ning olla ühtsuse ja rahu ning leppimise tunnistajateks. Paavst Franciscus oma kõnes Soome oikumeenilisele delegatsioonile rõhutas tegutsemist ühtsuse saavutamist sakramentaalsel tasemel ja julgutas liikuma ning panustama sellel teel.

Paavs Franciscus külastas sünagoogi Roomas

Loe edasi: Paavs Franciscus külastas sünagoogi RoomasPaavst Franciscus on kolmas paavst, kes tegi visiidi juudi sünagoogi Roomas 17. jaanuaril 2016 ja kohtus Rooma juudi kogukonnaga, kutsudes üles üheskoos töötama rahu nimel nii kristlasi kui juute. Tema eelkäijad paavst Johannes Paulus II tegi oma pontifikaadi visiidi sünagoogi 1986. aastal ja Benedictus XVI aastal 2010. Pühapäeva õhtupoolikul toimunud ajalooline visiit Roomas algas mälestuslillede paigaldamisega 1943. aastal hukatud semiidiohvritele sünagoogi hoone kõrvale. Samuti palvetas Püha Isa 2-aastase lapse eest, kes tapeti palestiina komando poolt sissetungil sünagoogi aastal 1982 Roomas.

Üldaudientsil selgitas Püha Isa halastuse mõiste tähendust

Loe edasi: Üldaudientsil selgitas Püha Isa halastuse mõiste tähendust 13. jaanuari üldaudientsil paavst Franciscus keskendus halastuse teemale Vana Testamendi järgi ja ütles Rooma kogunenud palveränduritele Paulus VI saalis, et Halastuse aasta tähistamise traditsioon ulatub Vana Testamendini ja kui käsitleda Piibli järgi “halastuse” mõistet, siis see tähendab midagi õrna nagu ema hoiab oma väiksest last. “Halastust tähendab järelikult meile hellust ja ustavust,“ nimetas Püha Isa viidates Piibli tekstile. “Pöörakem oma südamed sel Halastuse aastal Jumala poole usalduses ja laske juhtida Tema halastusel ja armul.” Üldaudientsi lõpus paavst palvetas Türgi ohvrite ning nende perekondade eest, kes hukkusid pommirünnakus Istanbulis. Samuti palus Püha Isa palvetada tema eest.

Jumala nimi on Halastus. Ilmus uus intervjuuraamat Püha Isaga

Loe edasi: Jumala nimi on Halastus. Ilmus uus intervjuuraamat Püha Isaga12. jaanuaril anti välja Halastuse aasta puhul intervjuuraamat paavst Franciscusega. Vatikani reporter Andrea Tornielli intervjueeris Püha Isa Erakorralise Juubeliaasta raames ja püüab leida vastust sellele, et milles seisneb Jumala halastus. Raamatus, “Jumala nimi on Halastus” selgitab paavst Franciscus isiklike kogemuste põhjal, kuidas Jumala halastus saab olla tema esimeseks tööristaks ning Jumal ei taha, et keegi kaotaks usu Jumala halastavasse olemusse. “Kirik ei sulge kellegi ees oma uksi,” rõhutab raamatus paavst Franciscus, kelle keskseks õpetuseks on halastus ja Jumala armuannid inimestele, teatas Vatikani Raadio. Paavst Franciscus viitab esmakordselt paavst Johannes Paulus I kirjutistele ja ütleb, et soovitab Albino Luciani, kes nii vähe aega sai olla Peetruse järglane, tekste lugeda ning seda eriti halastuse temaatika kontekstis.

Halastuse aastal kanoninseeritakse õndsad ema Elisabeth Hesselblad ja ema Teresa Kalkutast

Loe edasi: Halastuse aastal kanoninseeritakse õndsad ema Elisabeth Hesselblad ja ema Teresa Kalkutast2015. aasta lõpus teatas paavst Franciscus, et 2016. aastal kanoninseeritakse lisaks ema Teresale Kalkutast ka birgitiiniordu aluspanija, õnnis ema Elisabeth Hesselblad. Hetkel ei ole ametlikult teatatud, millal ema Teresa ja ema Elisabethi kanoninseerimine aset leiab, kuid Püha Tool on märkinud, et pühakuks kuulutamine võiks toimuda Halastuse aastal. Elisabeth Hesselblad (1870-1957) sündis Rootsis, kuid rändas töö otsinguil USA-sse. Vahetult enne USA-st Euroopasse naasmist ühines ta katoliku kirikuga, enne seda oli ta luterlane. 1904. aastal sõitis Elisabeth Hesselblad USA-st Rooma, asutades seal 1911. aastal vaimuliku õeskonna, mis tugines Püha Birgitta reeglitele, kuid seadis ka uusi eesmärke. Elisabeth Hesselbladi missiooniks oli juhendada õdesid nii, et nende tegevus toetuks tänapäeva vajadustele, sotsiaalsele ja oikumeenilisele teenimisele.

Paavst külastas Grecco jõulusõime

Loe edasi: Paavst külastas Grecco jõulusõimePaavst Franciscus tegi üllatusvisiidi Rooma lähistele asuvasse Grecco linna frantsiskaanide kloostrisse esmaspäeva õhtupoolikul 4. jaanuaril, linna, kus esimest korda lavastati jõulumüsteerium püha Franciscus Assisist poolt 1223. aastal. Sellest kujunes jõulusõimede traditsioon üle maailma. Oma lühivisiidi ajal paavst palvetast vaikuses  jõulusõime ees mõne minuti ja kohtus kohalike Grecco kloostri frantsiskaanidega ning kohaliku piiskopkonna piiskop Domenico Pompiliga. Samas avanes võimalus Püha Isal kohtuda ka 70 noore inimesega, kes olid tulnud palverännakule Greccosse. Grecco linnake on üks tuntud palverännu koht Itaalias just oma jõulusõimede traditsiooni poolt.

Allikas: Vatikani Raadio
5. jaanuar 2016