Katoliku Kirik Eestis



Paavst Franciscuse palveintentsioonid juulis 2020

Loe edasi: Paavst Franciscuse palveintentsioonid juulis 2020Paavst Franciscus palub palvetada juulikuus perekondade eest, teatas Püha Tooli pressiosakond. Paavst nendib, et perekonnad on tänases ühiskonnas kaitsetud ja seisavad silmitsi paljude ohtudega: kiire elutempo, stress…

Paavst tunneb muret, et mõnikord unustavad vanemad oma lastega isegi mängida. Siinkohal Kirik peab julgustama peresid ja aidates neil leida võimalusi, mis võimaldavad kõigist neist raskustest üle saada. Palvetagem kogu Kirikuga juulikuus, et tänapäeva peredega võiks kaasneda armastus, austus ja et riik saaks perekonda kaitsta.

Vaata videot: Paavsti palve juulis 2020.

 

Paavst lisas Loreto litaaniasse kolm Maarja eeskoste palumist

Loe edasi: Paavst lisas Loreto litaaniasse kolm Maarja eeskoste palumistNeitsi Maarja puhtaima südame suurpühal, 20. juunil 2020 täiendas paavst Franciscus Loreto litaaniat kolme eeskostega ehk palumisega, mis vastavad praeguse aja tegelikule olukorrale, kus me elame. Litaaniasse lisati palumised: Halastuse Ema, Lootuse Ema ja Põgenike Lohutaja.

Praegust aega iseloomustavad ebakindlus ja vapustused ning tekkis vajadus täiendada Loreto litaaniat, et inimesed saaks täis kiindumust ja usaldust pöörduda Maarja poole veel innukamalt, selgitas Kultuse Kongregatsiooni perfekt kardinal Robert Sarah.

Viimati püha paavst Johannes Paulus II lisas Loreto litaaniasse 1980. aastal Kiriku Ema ja 1995. aastal Perede Kuninganna eeskoste palumist. Paavst Franciscus on nüüd lisanud veel kolm.

Litaania (vanakreeka keelest λιτανεία 'tungiv palumine') on katoliikluses levinud palvevorm, osa liturgiast. Loreto litaania põhivõrm ulatub tagasi 12. sajandisse ja on üks kuuest avalikuks tarbeks lubatud litaaniast. Selle kiitis ametlikult heaks 1587. aastal paavst Sixtus V, kes muutis kehtestuks kõik muud avalikult kasutatavad Neitsi Maarja litaaniad ja Kirikus jäi kehtima vaid Loreto litaania.

Intervjuu Püha Tooli apostelliku nuntsiuse peapiiskop Petar Rajičiga

Loe edasi: Intervjuu Püha Tooli apostelliku nuntsiuse peapiiskop Petar Rajičiga1. Tema Ektsellents, olete nüüd olnud mõnda aega Balti riikides. Kuidas võrrelda kolme Balti riiki?

Ma alustasin ametlikult oma kohustustega Leedus, kui saabusin sinna juulis 2019. Seejärel esitlesin oktoobrikuus oma volikirja Lätis ning novembris Eestis. Leedus on suurim usklike hulk kõigist kolmest Balti riigist ja see on selle piirkonna tugeva katoliikluse vundamendiks, millel teostada evangeliseerimist. Lätis on väiksem protsent katoliiklasi, kuid nad on säilitanud väga tugevat katoliiklikku traditsiooni, mis on tunnustatud ja lugupeetud ühiskonnas. Eestit  võib pidada väga arenevaks riigiks ja Kirik areneb tänu tegutsevale Apostellikule Administratuurile samuti kiiresti, mis tähendab, et see ei ole veel piiskopkond ja seal ei ole eesti keelt emakeelena rääkivaid vaimulikkonda, kuid kirik kasvab välismisjonäride arvel, kes aitavad säilitada kohalikke kogudusi. Vaatamata oma väiksusele, Katoliku Kirik Eestis kasvab mitte ainult uute usklike tulekust riiki, vaid kohalike hulgas on huvi katoliikluse vastu samuti suur.

Kui me ei mõtle homsele, leiame end ettevalmistamata. Kardinal Turkson

Loe edasi: Kui me ei mõtle homsele, leiame end  ettevalmistamata. Kardinal TurksonIntervjuu kardinal Peter Kodwo Appiah Turksoniga, Inimarengu edendamise osakonna perfektiga Püha Tooli juures.

15. aprillil tegi Püha Tooli kommunikatsiooniosakond intervjuu kardinal Turksoniga, et selgitada, kuidas Püha Tool rakendab pandeemiakriisi meetmeid, millised on suunised kirikute rahvusvahelisele koostööle praegusel ajal ning kuidas ennetada majanduslikku ja sotsiaalset kriisi lähitulevikus.

Paavst on Teid, Teie Eminents, korduvalt palunud audientsile, et rääkida koroonaviiruse kriisist. Mis muret Püha Isa on teile väljendanud?

Paavst väljendas muret praeguse aja pärast. COVID-19 on tekitatud maailmakriisi ja silmapiiril paistab dramaatiline stsenaarium. Püha Isa käskis mitte raisata aega ja asuda kohe tööle, sest oleme (Inimarengu edendamise osakond) tema tugipunkt praeguses olukorras. Peame tegutsema nüüd. Ja peame kohe mõtlema, mis edasi saab.

Tühjad kirikud

Loe edasi: Tühjad kirikudMiljonid kristlased üle maailma tähistasid Ülestõusmispühi tingimustes kui avalikud jumalateenistused olid keelatud ja kirikud suletud. Usklikel ei olnud võimalik osa saada paasatriduumist ja sakramentidest. Hetkelgi on teadmata, kui kauaks kiriku uksed jäävad suletuks. Kuid sellised Ülestõusmispühade tähistamise pole enneolematud. Paavstid ja piiskopid on läbi sajandite rakendanud erakorralisi meetmeid nakkuse leviku tõkestamiseks. 1576. aasta katk Milanos ja 1656. aastal Roomas, on vaid mõned ajaloolised näited seda olukorda illustreerimaks.

Kiire pilk möödunud sajanditele aitab mõista, kui dramaatiline on meie  olukord. See pole esimene kord kui viirus tapab tuhandeid inimesi. Piirangud kirikutele ja kristlikele kogukondale on kehtinud varemgi ajaloos.

Surilina väljapanek Torinos

Loe edasi: Surilina väljapanek TorinosTorino katedraal teeb vaiksel laupäeval oma tv- ja sotsiaalmeediakanalite kaudu kättesaadavaks otsepildi Kristuse surilina väljapanekust. Surilina näidatakse selleks, et toetada palvega koronaviiruse pandeemia ajal usklikke ja paluda Kristuselt armu kurja ületamiseks nagu Tema tegi seda ristil.

Surilina väljapanekut Torino katedraalist on võimalik jälgida vaiksel laupäeval kell 18 SIIT: Torino Surilina või Katoliku Kirik Eestis FB lehelt.

Viirus on võtnud juba 50 vaimuliku elu Itaalias

Loe edasi: Viirus on võtnud juba 50 vaimuliku elu ItaaliasPõhja - Itaalias on surnud covid-19 viiruse tagajärjel juba 50 preestrit. Nad lahkusid meie hulgast siis, kui viirus hakkas plahvatuslikult levima Itaalias. Vaimulikud teenisid igapäevaselt oma kogudusi, olid toeks rahvale, perekondadele ja kõikidele ustavatele. Samuti toetasid vaimulikud haiguspuhangute ajal sõdureid, jalaväelasi ja kõiki teisi, kes on igapäevaselt eesliinil tööl haiglates. Paljud surnud vaimulikud olid 50-60 aastased, kirjutab Itaalia ajaleht Corriere della Sera.  

Palvepäev Itaalias, 19. märtsil

Loe edasi: Palvepäev Itaalias, 19. märtsil"Itaalia, kes on tänapäeval raskes eriolukorras, teab, et saab alati vaadata enesekindlalt ja tänulikult paavsti poole", avaldab Itaalia Vabariigi President Sergio Mattarella paavst Franciscusele. Eriline lähedus, mida paavst Itaaliale on näidanud, isegi viimastel päevadel külastades pühamuid Roomas ja mis on olnud sajandeid inimestele lohutuse ning lootuse allikaks, näitab täielikku solidaarsust Itaalia rahvaga" President ütles, et paavsti kurb pilk laieneb täna kogu maailmale, rahvusvahelisele ühtsusele, isalikult hoides kõiki.

Tänase dramaatilise väljakutse paremaks ületamiseks ning helge tuleviku suunas liikumiseks, loodab president, et Franciscuse sõnum saab üldusele enam olulisemaks ja nähtavamaks.

Paavst kuulutas 19. märtsi palvepäevaks  Itaalias ja palub kõigil, üle maailma, palvetada roosipärga kell 21 (Itaalia ajajärgi) pandeemia leviku piiramise eest.

Palvetagem pandeemia lõpu eest koos Püha Isaga!

Loe edasi: Palvetagem pandeemia lõpu eest koos Püha Isaga!Paavst sõitis täna (pühapäeval, 15. märtsil) Vatikanist välja ja külastas kahte Rooma kirikut: Santa Maria Maggioret (Suurimat Maarja basiilikat Roomas), mis on tuntud imettegeva Maarja ikooni poolest ja Rooma San Marcello kirikut, kus paikneb 15. sajandist pärit imettegeva rist. Püha Isa palus nimetatud kirikutes Itaaliat ja kogu maailma tabanud pandeemia lõpu eest. Ta palus ka paljude haigete inimeste tervenemise eest, meenutas palves möödunud päevade arvukaid ohvreid ja palus, et nende perekonnad ja sõbrad leiaksid lohutust ja tröösti. Tema palveintentsioon laienes ka tervishoiutöötajatele, arstidele, õdedele ja kõigile nendel päevadel töötavatele inimestele, et tagada ühiskonna tõrgeteta toimimine. Ühineme ka meie Püha Isa palveintentsioonidega!

„Kiriku sinod: osadus, osalus ja missioon“

Oktoobris 2022 kohtuvad Roomas kogu maailma piiskopid, et arutada teemat: „Kiriku sinod: osadus, osalus ja missioon“.

„Sinodi” kontseptsioon on paavst Franciscusele olnud sagedase arutelu teemaks, eriti eelmisel piiskoppidesinodil 2018. aasta oktoobris. Sellest ka uue piiskoppidesinodi teema, et tegeleda sinodi sisulise poolega Kiriku kasvamise ja toimimise nimel.

Rahvusvahelise teoloogia komisjoni poolt 2018. aastal määratletud mõiste sinod on „Püha Vaimu tegevus Kristuse Ihu osaduses ja Jumala rahva misjonirännakul“. Selle mõiste all mõistetakse üldjuhul piiskoppide tööd Püha Vaimu abiga, kaasates piiskoppe, preestreid, usu- ja ilmikkatoliiklasi, Kiriku töösse.

Sinodid toimuvad iga kolme aasta tagant, tegelevad mõne küsimusega, mis on hetkel ja tulevikus oluline Kiriku seisukohalt. Praeguseks on toimunud 15 piiskoppidesinodi.