Paavst Franciscus laste kasvatamisest

Paavstiaudients1Vanemad võtavad endale ülesande õpetada oma lapsi vastutama nii iseenda kui ka teiste eest. Lahutades ei tohi lapsi mitte kunagi võtta „pantvangiks". Nende soovitustega alustas Püha Isa oma iganädalast üldaudientsi, jätkates mõtisklusi perekonnast ja täpsemalt „vanemate loomulikust kutsumusest harida oma lapsi".

Laste harimises „on aeg, et vanemad tuleksid tagasi" eksiilist, kuhu nad on endid sulgenud ja võtaksid „täielikult" enda kanda ülesande kasvatada lapsi nii, et noored „areneksid vastutustundlikkuses enda ja teiste vastu". See oli Paavst Franciscuse palve, kui ta tervitas arvukaid Peetruse väljakule kogunenud perekondi. Ta rõhutas, et laste ja nende vanemate omavaheline suhe peaks taas hakkama põhinema „tarkusel ja tasakaalul", kus lapsed kuuletuksid oma vanematele - „see meeldib Jumalale" – ja vanemad ei riidleks oma lastega. (vt. Kl 3:20-21) See on järelikult pilk meie ajastule, millest ei puudu ka raskused.

Oma lapsi on raske õpetada neil vanemail, kes näevad oma võsukesi ainult õhtuti, kui nad tööst väsinuina koju jõuavad. Need, kellel on õnn töökohta omada! See on veelgi raskem nendel vanematel, kes elavad lahus ja kelle jaoks see olukord, milles nad viibivad, on tõeliseks koormaks.