Ristitee Roomas Colosseumi juures koos Püha Isaga

viacrucisIga aasta Suurel Reedel palvetatakse koos Püha Isaga Roomas Colosseumi juures Ristiteed, et mõelda Kristuse kannatustele. Siinkohal on toodud 2015. aasta Ristitee meditatsioonid, mida võib palvetada Suurel Reedel olles mõttes paavst Franciscusega. Meditatsioonid koostas 2015. aastal Põhja-Itaalia Novara piiskopkonna piiskop Renato Corti, kes on olnud ka paljude inimeste vaimulik juhendaja. Piiskop Corti kirjutas Ristitee meditatsioonid mõeldes Jumala kaitsvale armastusele ja teekonnast Jeesuseni. Tema palveks oli puudutada Ristiteega iga inimese südant ja ta palus Ristiteed palvetada sellele sügavalt kaasa elades.

 


Esimene peatus Ristiteel
Jeesus mõistetakse surma
(Lähedus, reetmine, süüdimõistmine)

Adoramus...

Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!" Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse. (Lk 22:19-20)

Pilaatus aga küsis neilt veel kord: „Mis ma siis pean tegema temaga, keda te nimetate juutide kuningaks?" Nemad aga karjusid taas: „Löö ta risti!" Aga Pilaatus, tahtes rahvahulga meele järgi olla, laskis neile vabaks Barabase, ent Jeesust laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa. (Mk 15:12-13, 15)

Jeesuse mõtted ja tunded:
Olen just söönud paasat koos oma jüngritega. Olen seda südamest igatsenud (Lk 22:15), oma viimast paasasöömaaega, enne kannatusi, enne tagasipöördumist sinu juurde!. Aga siis läks midagi valesti. Saatan pani ühe minu jüngri südamesse, et ta mind reedaks. Ketsemani aias tuli ta minu juurde. Armastusega ütles ta „Tere, õpetaja" ja andis mulle suud (Mt 26:49). Kui kibe oli see hetk! Õhtusöömaajal ma palusin sinult, Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie! (Jh 17:11)

***
Jeesus, veelgi enam kui sinu esimesed jüngrid, oleme meiegi nõrgad oma usus. Ka meie riskime Sinu reetmisega, kuigi sinu armastus peaks panema meid sind üha enam armastama. Me vajame palvet, valvsust, siirust ja tõde. Nii võib meie usk kasvada. Usk, mis oleks tugev ja täis rõõmu.

Palvetagem,
olles kaitstud Euharistias:
„Hoidku Sinu Ihu ja Veri, Jeesus Kristus, meid igaveseks eluks" (Jh 6: 54; Rooma Missa riitus). Olgu see müsteerium, mida pühitsevad preestrid, meile kõigile vastu võetud ustavuses, kes lähenevad altari ette, et vastu võtta Sind kui Taevast tulnud Elavat Leiba.

Meie Isa, Stabat Mater

 

Teine peatus Ristiteel
Jeesus võtab risti oma õlale:
„Ülekohtuste sekka arvatud"

Adoramus...


„Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad talt purpurmantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse. Ja nad viisid Jeesuse välja, et teda risti lüüa." (Mk 15: 20)


Jeesuse mõtted ja tunded:
Valitseja sõdurid ümbritsevad mind. Nende jaoks ei ole ma enam inimene, vaid asi. Nad tahavad minuga mängida, mind mõnitada. Nad panevad mu riidesse kui kuninga. Neil on isegi kroon, okaskroon. Nad löövad mulle pillirooga pähe. Nad sülitavad mu peale. Nad viivad mu välja. (Mk 15:16-20)
Ma mõtlen prohvet Jesajale sõnadele Jumala Sulasest. Ei olnud tal kuju ega ilu, et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et teda ihaldada. Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast; ta oli löödud surnuks. (Js 53:2-3) Mina olen see teener, saadetud ilmutama Jumala armastuse suurust inimese vastu.

***
Sina, Jeesus, olid „ülekohtuste sekka arvatud" (Js 53:12; Lk 22:37). Esimeste kristlaste põlvkonnas heideti vanglasse Peetrus ja Johannes, Paulus ja Siilas lihtsalt seepärast, et nad rääkisid sinust avalikult, (Ap 5:17-33; 16:16-24). See on kordunud läbi ajaloo. Ka tänapäeval vangistatakse, mõistetakse hukka ja isegi tapetakse mehi ja naisi sel lihtsal põhjusel, et nad on usklikud ning et nad õhutavad õiglust ja rahu. Nad ei häbene sinu risti. Meile on nad suurepärased eeskujud, keda jäljendada.

Palvetagem märter Shahbaz Bhatti sõnadega, kes tapeti 2. märtsil 2011. Oma vaimses testamendis ütleb ta:

„Ma mäletan Suurt Reedet, kui olin 13-aastane. Ma kuulsin jutlust Jeesuse ohverdusest meie lunastamiseks ja maailma päästmiseks. Ja ma mõtlesin vastata sellele armastusele näidates armastust oma vendade ja õdede vastu, andes end kristlaste, eriti vaeste, abivajajate ja islamiriikides tagakiusatute teenistusse. Ma tahan, et minu elu ja teod räägiksid minu eest ja ma tahan öelda, et ma olen Kristuse järgija. See soov minu sees on nii tugev, et ma peaksin privileegiks, kui Jeesus tahaks, et tooksin talle ohvriks oma elu."
Selle tunnistuse valguses palvetame: Issand Jeesus, sina tugevdad kõiki, keda taga kiusatakse. Levigu fundamentaalne õigus usuvabadusele üle terve maailma. Meie täname sind kõigi nende eest, kes nagu „inglid" annavad imelisi märke Sinu tulevasest Kuningriigist.

Meie Isa, Stabat Mater

Kolmas peatus Ristiteel
Jeesus nõrkeb risti raskuse all:
„Vaata, see on Jumala Tall"

Adoramus...


„Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud." (Js 53:5)


Jeesuse mõtted ja tunded:
Ma komistan, tehes esimesi samme Kolgata poole. Ma olen juba palju verd kaotanud. Mul on raske taluda selle puu raskust, mida ma pean kandma. Ja nii ma kukun. Keegi aitab mind üles. Ma näen inimesi enda ümber. Kindlasti on seal keegi, kes mind armastab. Teised on vaid uudishimulikud pealtvaatajad. Ma mõtlen Ristija Johannese peale, kes minu avaliku elu alguses ütles: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu." (Jh 1:29). Nüüd saab ilmsiks nende sõnade tõde.

***
Oh Jeesus, sel päeval ei tohi me olla nagu variser, kes ennast kiidab, vaid nagu tölner, kes ei julge silmigi tõsta taeva poole (Lk 18:10-13). Usaldusega palume Sind, Jumala Tall, andesta meie patud nii tegudes kui sõnades, mida oleme teinud ja mida tegemata jätnud. Mõtiskledes sinu risti raskuse üle, ei häbene me teha ristimärki oma kehaga: „See on tõhus abi vaestele ja nõrkadele. See on Jumala arm" (Jeruusalemma Kyrillos).

Palvetagem,
Sinu Poeg jagas meie inimelu
Me kiidame Sind, püha Isa, sest ajastust ajastusse õpetasid sa meid prohvetite kaudu ootama lunastust. Me kiidame Sind, sest sa armastasid maailma nii väga, et saatsid meile oma Ainusündinud Poja. Sinu päästeplaani täideviimiseks jagas ta meie inimloomust kõiges peale patu. Ta kuulutas vaestele lunastusesõnumit, vangidele vabadust ja kurbadele rõõmu.


Aitäh, Isa!

Meie Isa, Stabat Mater

 

Neljas peatus Ristiteel
Jeesus kohtub oma kurva Emaga:
Sinu endagi hinge läbistab mõõk

Adoramus...

„Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted. Maarja hoidis kõik need lood oma südames alal. (Lk 2:34, 35, 51)

Jeesuse mõtted ja tunded:
Minu ema on rahva seas. Ta süda murdub. Ma saan talle heita vaid pilgu. Veri voolab mööda mu nägu. Kui ma olin saanud 40-päevaseks, toodi mind templisse, et esitleda mind Moosese Seaduse järgi. Prohvet kõneles minu ema ja isaga. Tema nimi oli Siimeon. Ta võttis mind sülle ja ütles, et ma olen seatud „tähiseks, mille vastu räägitakse" ja ta ütles mu emale: „sinu endagi hinge läbistab mõõk, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted". Need sõnad on nüüd saanud teoks, minu ema jaoks ja minu jaoks. Minu esitlemine on täna lõpule viidud (Lk 2:22-24, 28, 33-35).

Maarja vastus:

„Mu Jumal, sind lohistavad selle kurja põlvkonna käed ja sa talud seda; sa tulid, et lasta end aheldada, sina kes sa oled aheldatud inimkonna ahelatest vabastaja!"... Kui laastatud ma olen! Räägi, ütle mulle üks sõna, oh Jumala Sõna, Isa, ära möödu vaikuses enda teenijast, kes sai Sinu emaks" (Gregorius Nazianius)

***
Jeesus, see vaatemäng sinu ja ema vahel Jeruusalemma tänaval paneb meid mõtlema nii paljudest traagilistest olukordadest perekondades meie praeguses maailmas. Keegi pole säästetud: emad, isad, lapsed, vanavanemad. Kerge on kohut mõista, kuid olulisem on panna ennast teiste asemele ja aidata neid nii palju kui võimalik. Seda püüame me teha.

Palvetagem,


„Tehkem, mida tema ütleb"
Püha Maarja, Jeesuse ema ja Joosepi abikaasa, meie palume sind saata Perekondade Sinodit. Palume paavsti eest, piiskoppide eest, kes on otseselt selle tööga seotud. Olgu nad kuulekad Pühale Vaimule ja täitku nad oma ülesannet tarkusega. Olgu neil meeles psalmi sõnad: „Heldus ja tõde saavad teineteisega kokku" (Ps 85:11). Kaana pulmas ütlesid sa teenijatele: „Tehke, mida tema ütleb" (Jh 2:5). Säästa kõiki kristlike abielupaare ja vanemaid, kutsutud tunnistama perekonna ilu ja juhituna Jeesuse sõnadest.

Meie Isa, Stabat Mater

 

Viies peatus Ristiteel
Siimon Küreenest kannab Jeesuse risti:
"Tulles tagasi põldudelt"

Adoramus...
Kuid teda ära viies said nad kätte kellegi Siimona Küreenest, kes oli maalt linna tulemas, ja panid risti tema selga, et ta kannaks seda Jeesuse järel. (Lk 23:26)

Jeesuse mõtted ja tunded:
Kõikjal enda ümber kuulen karjumist. Üks tööline möödub, võib-olla juhuslikult. Ilma suurema selgituseta sunnivad nad teda kandma minu koormat. Ma tunnen kergendust. Nad ütlevad, et ta kõnniks minu taga. Me läheme koos hukkamispaika. Jutlustades jumalariigist ütlesin ma rohkem kui üks kord: „Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger" (Lk 14:27). Aga nüüd kannab see mees minu risti. Võimalik, et ta isegi ei tea, kes ma olen, aga siiski aitab ta mind ja järgneb mulle.

Meie vastus, kiitus Küreene Siimonale:
Õnnistatud oled sina, Siimon, kes kandis oma eluajal Kuninga risti. Need, kes kannavad kuningate märke, on uhked, kuid kuningate märgid kaovad koos kuningatega. Õnnistatud on sinu käed, mis tõstsid ja kandsid protsessioonil Jeesuse eluandvat risti (Efrem Süüriast, Ristilöömise hümn).


Issand, võib-olla mõnele meist on esimene kohtumine sinuga toimunud ootamatult. Siis see aga kasvas. Luba meil pidada suureks armuks, et veel praegugi on meie seas küreenlasi. Nad kannavad teiste inimeste riste. Nad teevad seda sihikindlalt. Neid innustab armastus. Nad viivad ellu püha Pauluse käsu: „Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust" (Gal 6:2). Nii kaitsevad nad oma vendi ja õdesid.


Palvetagem,
Kes ei vajaks küreenlast?
Issand Jeesus, Sa ütlesid meile „Õndsam on anda kui võtta" (Ap 20:35). Tee nii, et oleksime valmis olema küreenlased teistele. Saagu julgust need, kes näevad meie eluviisi, kui nad vaatavad, kuidas püüame kasvatada kõike, mis on ilus, õiglane, õige ning oluline. Nähku järeleandlik meid alandlikena, sest ka meie oleme nii paljus järeleandlikud. Need, kes võtavad meilt vastu märke suuremeelsusest, saavad aru, et ka meil on tuhat põhjust olla tänulik. Isegi need, kes ei suuda joosta, võivad lihtsalt seista ja oodata, sest nad on meile armsad. Nad saavad näha, et oleme valmis aeglustama oma samme: me ei taha neid jätta tagaplaanile.

Meie Isa, Stabat Mater

Kuues peatus Ristiteel
Veronika annab Jeesusele higirätiku:
Naisjüngrid

Adoramus...


Mõni aeg hiljem rändas Jeesus linnast linna ja külast külla ning jutlustas ning kuulutas evangeeliumi Jumala riigist. Ja need kaksteist olid temaga ja mõned naised, keda ta oli teinud terveks kurjadest vaimudest ja haigustest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud, ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusase naine, ja Susanna ja palju teisi, kes neid aitasid oma varaga. (Lk 8:1-3)

Jeesuse mõtted ja tunded:
Rahva seas on palju naisi. Lahkus toob ühe neist minu juurde, et pühkida mu nägu. See paneb mind meenutama mitmeid sündmusi. Üks neist toimus nädala eest. Ma läksin Betaaniasse, külla oma sõpradele Martale, Maarjale ning Laatsarusele. Maarja võidis nardiõliga mu jalgu. Ma ütlesin talle üllatuseks, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks. (Jh 12:7)


Veel mäletan, kuidas ma istusin kaevus ääres Sühharis. Ma olin väsinud ja janune. Samaaria naine vett ammutama. Ma palusin temalt juua. Ja ma kõnelesin temaga veest, mis toob igavese elu. Ta paistis ootavat seda kingitust, et avada oma süda. Ta tahtis mulle endast kõike rääkida. Hämmastusega nägin teda süvenemas oma südametunnistusse. Ja ta läks koju ning ütles: Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias? (Jh 4:29)

***
Jeesus, sellel õhtul on märkimisväärne naiste kohaolu. Evangeeliumis on naistel oluline koht. Nad hoolitsesid sinu ja apostlite eest. Mõni neist oli sinu kannatuste juures. Naised olid ka esimesed, kes tõid uudiseid sinu ülestõusmisest. Naiselik vaist ajendab meid usule täis armastust sinu vastu (Ratzinger, J. Le donne, custode dell'essere umano, Brecia, 1990). Kõik pühakud õpetavad meile seda. Meie soovime käia nende jälgedes.

Palvetagem,
Vaimse emaduse and.
Issand Jeesus, usukuulutamist maailmas ja kristlikes kogukondades on suures osas kandnud naised. Kaitse neid kui tunnistajaid sellest rõõmust, mis on sündinud kohtumisest sinuga, rõõmust, mis on nende elude taga peituv müstiline saladus. Kaitse neid, kui emaduse säravat märki nende väikeste kõrval, kes oma südames saaksid Sinu läbi suurimaks.

Meie Isa, Stabat Mater

 

Seitsmes peatus Ristiteel

Jeesus nõrkeb teist korda risti raskuse all:
"Ära jää minust kaugele"

Adoramus...

Siis Jeesus tuli koos nendega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles jüngritele: „Istuge siin, kuni ma lähen ja palvetan seal!" Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning muutus kurvaks ja tundis ahastust. Siis ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga!" Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: „Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!" (Mt 26:36-39)

Siis ilmus talle ingel taevast teda kinnitama. Ja raskesti heideldes palvetas ta veelgi pingsamalt, ja ta higi muutus nagu maha tilkuvateks verepiiskadeks. (Lk 22:43-44)

Jeesuse mõtted ja tunded:
See ei ole lihtsalt füüsiline väsimus. Seal on midagi sügavamat, mida ma pean taluma. Eelmisel ööl palvetasin pikalt ja sügavalt Isa poole, sirutades end maapinnal tema poole. Minu higi oli kui langevad verepiisad. Minu surm oli juba minu kohal. Nüüd jagan ma viimast valulist kogemust, mis saab surma läheduses osaks igale inimesele. Tänan, mu Isa, et sa saatsid ingli taevast mind sel hetkel lohutama.

***
Jeesus, kui palju valu peitub nendes hingedes, kes elavad üksinduses, hüljatuses, ükskõiksuses, haiguses või lähedase kaotuses!
Piiritud on nende kannatused, kes on valusate olukordade kammitsates, kes kuulevad vaid valetamist ja vihkavaid sõnu; kes kohtuvad kivist südametega, mis põhjustavad pisaraid ja meeleheidet


Inimsüda – iga inimese süda – ootab midagi täiesti teistsugust: armastuse kaitset. Sina, Jeesus, õpetad seda meile ja kõigile hea tahtega inimestele: „Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!" (Jh 13:34)

Palvetagem,
Ole avatud mu süda. Ole sama avatud kui Jumala enda süda. Ole avatud lootuse toomisele. Ole avatud hoolivusele. Ole avatud kuulamisele. Ole avatud valama ravivat palsamiga igale haavale. Ole avatud tooma valgust neile, kes elavad pimeduses. Kaitse meid täna, homme ja igavesti.

Meie Isa, Stabat Mater

 

Kaheksas peatus Ristiteel
Jeesus kohtab nutvaid naisi:
„Sa oled maa sool... Sa oled maailma valgus"

Adoramus...

Ent Jeesusega käis kaasas suur hulk rahvast ja naisi, kes endale vastu rindu lüües teda itkesid. Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast." (Lk 23:27-28)

Jeesuse mõtted ja tunded:
Ainult mõni päev tagasi ma sisenesin Jeruusalemma. Väike hulk jüngreid oli seal mind tervitamas. Nad tervitasid mind sõnadega: „Õnnistatud olgu, kes tuleb, kuningas Issanda nimel!" (Lk 19:38). Kogu oma lihtsuses oli see kõige pühalikum hetk. Ja siiski näitasid variserid oma rahulolematust. Rõõm ei takistanud mind nutmast linna nähes (Lk 19:41). Nüüd, olles teel Kolgatale, kuulen ma, kuidas naised endale vastu rindu lüües mind itkevad.

***
Võib-olla ka praegu meie linnadele vaadates Jeesus nutaks. Ka meie võime olla pimedad ning mitte ära tunda rahu teed, mida sina meile näitad. Aga nüüd me mõistame Mäejutluse sõnu: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas." (Mt 5:8-9, 13, 14, 16)

Palvetagem,
Taevase Jeruusalemma valgus!
Issand Jumal, sa oled meid kutsunud Taevasesse Jeruusalemma. Seal oled sa lubanud meie silmist pühkida kõik pisarad. Surma, leina, nuttu ja valu ei ole seal enam. Sina oled meie Issand ja meie oleme sinu rahvas. (Ilm 21:4; Js 25:6-9). Kaitse meie lootust, et pärast silmavee külvamist me lõikame hõiskamisega. (Ps 126:5)

 

Meie Isa, Stabat Mater

 

Üheksas peatus Ristiteel
Jeesus nõrkeb kolmandat korda risti raskuse all:
Jeesuse "teekond"

Adoramus...

Ma olen pärit Isa juurest ja tulnud maailma, taas ma jätan maailma ja lähen Isa juurde. (Jh 16:28)

Jeesuse mõtted ja tunded:
Minu maine teekond on nüüd lõpule jõudmas. Kui ma sündisin, asetas mu ema mu sõime (Lk 2:7). Ma elasin peaaegu kogu oma elu Naatsaretis. Ma sukeldusin äravalitud rahva ajalukku. Oma teekonnal, Isa poolt saadetu teekonnal, kuulutasin ma tema armastuse ulatust, mis ei jäta kedagi kõrvale, lootust, mis võidab surma enda; tema armastuse sügavust, mis saatis mind kutsuma mitte õigeid vaid patuseid. (Mk 2:17). Paljud kuulsid mind ja järgnesid mulle saades minu jüngriteks; teised aga mõistnud. Mõned isegi võitlesid mulle vastu ja lõpuks mõistsid mu hukka. Sel hetkel olen ma kutsustud, rohkem kui kunagi varem, näitama Jumala armastust kogu inimkonnale.

***
Jeesus, arvestades sinu armastusega ja sinu Isa armastusega, ei riski me petta saada maailmalt, mis näeb sinu surmas ainult narrust ja skandaali, aga mitte Jumala väge ja tarkust (1 Kor 1:23-24). Kas võib olla nii, et meie, kristlased, oleme leiged, kui Sinu armastus on lõõmav müsteerium? Kas me mõistame, et enne kui Jumal tuli meie keskele, ei teadnudki me, kes Jumal on? Kui sina, ainusündinud Poeg, tulid maailma, lubas Jumal, kes lõi meid oma näo järgi, meil vaadata üles tema poole ja lubas meile oma Taevast Kuningriiki. Kuidas siis meie ei armasta teda, kes on meid enne armastanud?

Palvetagem,
Abba, Isa,
me julgeme sind kutsuda „Meie Isa". Mõelda endast kui lastest on imeline kingitus, mille üle oleme igavesti tänulikud. Meie teame, Isa, et meie oleme vaid tolmukübemekesed universumis. Sina oled andnud meile suure väärikuse, sa oled kutsunud meid vabadusele. Vabasta meid igasugusest orjusest. Ära lase meil sinust eemale pöörduda. Isa, kaitse igaühte meist. Kaitse iga meest ja naist siin maa peal.

Meie Isa, Stabat Mater

 

Kümnes peatus Ristiteel
Jeesusel rebitakse riided seljast:
Rüü

Adoramus...

Nad jagavad mu rõivad eneste vahel ja heidavad liisku mu kuue pärast. (Ps 22:19)

Jeesuse mõtted ja tunded:
Ma seisan vaikides. Ma tunnen end alandatuna sellest labasest teost. Minult kisti riided juba tundide eest. Ma mõtlen oma emale, kes on samuti siin. Minu alandus on ka tema oma. Veel kord rebitakse tema süda tükkideks. Ma võlgnen talle rüü, mis minult rebiti, mis on märk tema armastusest minu vastu.

***
Issand, sinu rüü paneb meid mõtlema nendele armu hetkedele ja meie inimväärikuse nii paljudele rikkumistele.
Ristimise arm. Vastristitud lapsele öeldakse: „Sa oled uuesti loodud, ja sa oled riietatud Kristuses, sest kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. (Gal 3:27). Näe selles valges rõivastuses kristlase väärikust. Sinu perekonnas ja sinu sõprade seas, see väärikus on igavesti kestev Taevane elu". Selles on kõige sügavam tõde inimelu kohta.

Kuid armastus, millega sa meid kaitsed, paneb meid mõtlema kohutavale tegelikkusele: inimkaubandus, lapssõdurid, orjatöö, lapsed ja noored, kellelt on röövitud hinged, haavatud nende kõige sügavam olemus, julmalt rikutud. Sina kutsud meid alandlikult paluma andeks kõikide eest, kes on neid hirmutegusid läbi elanud, ja palvetama nende südametunnistuse eest, kes on pimeduses, et nad lõpuks tuleksid välja sellest segadusest. Sinu kohalolus Jeesus, meie uuendame endas "et meie ei laseks kurjal saada võitu enese üle, vaid võita kuri heaga" (Rm 12:21).

Palve
Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad. Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda. (Ps 1:1-3)

Meie Isa, Stabat Mater

 

Üheteistkümnes peatus Ristiteel
Jeesus lüüakse risti:
Kõrgeim „troon" Jumala armastusest

Adoramus...

Siis andis Pilaatus Jeesuse nende kätte risti lüüa. Aga Pilaatus kirjutas ka sildi ja pani selle risti külge. Sellele oli kirjutatud: „Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas." (Jh 19:16,19)

Jeesuse mõtted ja tunded:
Nad taovad naelu minu kätesse ja jalgadesse. Minu käed on väljavenitatud. Nael läbistab mu liha. Ma olen kinninaelutatud ihu, aga mu süda on vaba, sama vaba millega ma läksin oma kannatusele vastu. Vaba, sest ma olen täis armastust, ma emban kõiki. Ma vaatan mehi, kes mind risti löövad. Ma mõtlen neile, kes käskisid neil seda teha: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" (Lk 23:34)
Minu kõrval on kaks teist meest risti löödud. Üks neist palub, et ma teda mäletaks kui ta tuleb minu Kuningriiki, Jah, ma ütlen talle: „Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis." (Lk 23: 43)

***
Issand Jeesus me vaatame sind ristinaelutuna ristil. Ja meie südametunnistus on raskuse all. Me küsime kannatamatult, millal surmanuhtlus lõpetatakse paljudes riikides? Millal igasugune piinamine ja vägivald süütute inimeste vastu lõpetatakse?

Palve,
Halasta meie peale!
Issand Jeesus, õpeta meid ohverdama oma elu sinu armastuse väljasirutatud embavate käte vahele; surmatunnil kuula meie patukahetsevat hõiget.

 

Meie Isa, Stabat Mater

 

Kaheteistkümnes peatus Ristiteel
Jeesus sureb ristil:
„Jeesus, meie vajame sind!" (õnnis paavst Paulus VI)

Adoramus...

Ja Jeesus nuttis suure häälega, „Eloii, Eloii, lemaa sabahtani?" - see on tõlgitult: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?". (Mt 27:46; Mk 15:34) Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata, see on su poeg!" (Jh 19:26), seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!" (Jh 19 : 27). Jeesus ütles „Mul on janu." (Jh 19:28) ja „See on lõpetatud!" (Jh 19:30). Ja hüüdis valju häälega: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!" (Lk 23:46) ja, langetanud pea, heitis hinge. (Jh 19:30)

***
Jeesus sa palvetasid ristil. See oli sinu kõrgeim hetk sinu missionitöös. Sa pöördusid sel samal tunnil oma ema ja jüngri poole. Läbi nende kõneled ka meiega. Meie oleme usaldatud sinu emale. Sa palud meil teda võtta oma ellu ja tema läbi tuleb kaitse. See avaldab väga sügavat muljet, et oma piinade ajal, mis kestis mitu tundi, hüüdsid sa Jumala sõnu, mis on kirjutatud Psalmides, need sõnad, mis väljendavad meile kannatust ja lihtsat lootust.
Evangelist Luuka kirjutab Jeesuse surmahetke järgnevate sõnadega "Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu" (Lk 23:46) ja Isa vastus on Ülestõusmine.

Palve,
"Omnia nobis est Christus" (Püha Ambrosius)
- Kristus me vajame sind, et tunda ennast ja oma saatust.
- Me vajame sind, et avastada tõelist inimestevahelist vendlust, õigluse põhimõtteid, heategevuse aardeid, ja rahu.
- Me vajame sind, kes sa oled meie kannatuste kandja, sa tunned kannatuse tähendust.
- Me vajame sind, et võita surm, et vabastada meid meeleheitest ja eitusest;
- Kristus, me vajame sind, et õppida tundma tõelist armastust ja olla rõõmus ning oleks meil tugevust armastada sinu armastus meie raskuste hetkedel, kuni lõpuni Sinuga, armastatud, oodatud, õnnistatud kõikidel aegadel.

Meie Isa, Stabat Mater

 

Kolmeteistkümnes peatus Ristiteel
Jeesus võetakse ristilt:
Kuninglik tee Kiriku jaoks

Adoramus...
Aga kui väeülem ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid, nägid maavärisemist ja seda, mis sündis, lõid nad väga kartma ja ütlesid: „Tõesti, see oli Jumala Poeg!" Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides, nende seas Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema. (Mt 27:54-56)

***
- „Sinu läbi Jeesus - sõna sai lihaks - ja meie oleme kutsutud olema halastav Kirik"
- „Sina - kes valisid vaesuse - Kirik on kutsutud olema vaeste jaoks ja olema vaeste sõber"
- Me mõtleme sinu näo üle, mis tähendab meie nägu ei saa olla olla erinev sinu omast!
- Meie nõrkus saab tugevaks ja võidetuks, ainult nii me vabastame inimkonna". (Kardinal C. M. Martini. Milano Piiskopkonna Sinodil, 1995)

Palvetagem,
Oo Isa, laienda kogu inimkonna valitsemisaega õigluses ja rahus oma ainusündinud Poja läbi, kes on meie Kuningas ja Päästja. Nii antakse tõeline ja armas rahu inimestele; vaestele õiglus; trööst kannatanutele ja kõik maa peal olevad suguharud saavad tema kaudu õnnistatud, meie Issand, meie Jumal, kes elab ja valitseb Sinu läbi, Püha Vaimu ühtsuses igavesest ajast igavesti. (Ambrosiuse Liturgiast, tunnipalve, tavalise aja neljapäevane vesper)

Meie Isa, Stabat Mater

 

Neljateistkümnes peatus Ristiteel
Jeesus maetakse hauda:
Kaitstud igavesti

Adoramus...


Aga pärast seda palus Arimaatia Joosep - ta oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute - Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu. Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurde öösel, ja tõi kaasa sada naela mürri ja aaloe segu. Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta surilinadesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme. (Jh 19:38-40)

Jeesuse sõprade tunded:
Austusest ristilöödud ihu vastu, kaks meest seisid, üks mees Arimaatiast, nimega Joosep, ja teine Nikodeemos, muretsesid Jeesuse ihu pärast.
„Kui suur õnn sulle ja mulle" – Joosep ütleb Nikodeemosele – „on olla Jeesuse jünger". „Enne ma olin salajane jünger, aga nüüd ma olen leidnud julgust". Ja ta läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda. (Mt 27: 58). „Ma tegin seda suure kiindumuse ja rõõmuga. Rohkem kui julguses. Ma olen õnnelik, et on olemas uus haud kaljus. Kuid ülekõige tahan ma öelda: Päästja ma armastan sind!"

Nikodeemus lisab: „Ma kohtasin Jeesust öösel, kes oli sündinud ülalt (Jh 3:2-15). Tagantjärele olen mõistnud Tema sõnu. Nüüd aga ma olen siin, et austada tema ihu. Ma tõin kaasa sada naela mürri ja aaloe segu (Jh 19:39). Aga selge on see, et Jeesus tegi minu jaoks palju rohkem: ta tõi endaga uut lõhna minu ellu!"

Neitsi Maarja kõneleb meie südames:

„Johannes seisis minu kõrval. Ristil minu usk oli valu all väsinud. Nii kui Petlemmas ja siis Naatsaretis, ja nüüd jätan kõik need lood meelde, mõtisklen nende üle oma südames. (Lk 2:19,51) Ma usaldan Jumalat. Minu lootus, emalik lootus, ei ole kadunud. Sa pead usaldama „Kõige enam on vaja suurt usu armu. Ja kellel on pimeda päevad, neile on vaja lohutust!"

Palvetame,
Ole Tervitatud Maarja, täis armu, Issand on sinuga,
Õnnistatud oled sa naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili Jeesus.
Püha Maarja, Jumalaema palu meie patuste eest nüüd ja meie surmatunnil.

Meie Isa, Stabat Mater