Kirik sekulariseerunud ajastul

gregorianalogoKuulata, arvestada, vastu võtta, teenida – need on neli sõna, mis tõid kokku rahvusvahelise konverentsi „Elustades Kirikut sekulariseerunud ajastul: pühalik dialoog ja mõtteline visioon". Konverents toimus 4.-5. märtsil Roomas, Gregoriuse Paavstlikus Ülikoolis (Pontificia Universita Gregoriana).

Konverentsi avas ürituse patroon kardinal Gianfranco Ravasi (Paavstlik Kultuurikomisjon). Kardinal Ravasi juhtis tähelepanu kahele asjaolule tänases sekulariseerunud ühiskonnas. „Sekulariseerumine on globaalne probleem, mis võimaldab täna selle probleemiga tegeleda globaalselt ja lähtudes praeguse ajastu iseloomust." Tema järgi on oluline õppida kuulama ja aru saama sellest Jumalat otsivast inimesest. Õppida nägema seda, kuhu liigub Kirik täna, ja just globaalselt, ning mis on see prohvetlik tee, kus koos meie käime.

Konverentsi peakülaline oli filosoof Charles Taylor McGill'i Ülikoolist Kanadast, kes on uurinud sekulariseerunud ühiskonna struktuure. Ta on selle valdkonna tuntuim uurija ning võitis 2007. aastal Templetoni auhinna raamatu eest „Sekulariseerunud aeg". Konverentsi keskmes oli küsimus: kes on inimene, mis on tema spirituaalne ja intellektuaalne struktuur ning kuidas ta otsib Jumalat või eemaldub Temast. „Inimene ei ole ühiskonnas kunagi üksi ja järelikult on vaja dialoogi inimeste vahel, religioonide vahel ning samuti kultuuride vahel", ütles Gregoriuse Ülikooli rektor Franćois-Xavier Dumortier SJ kohaletulnutele. Inimene tegutseb alati kogukonnas. Tuleb märgata, kes on sinu kõrval, sinu lähedal.

„Kultuuriline nihe ei ole ennekuulmatu. 1960. aastate kultuuriline revolutsioon Prantsusmaal ja tänane sotsiaalne muutus, samuti tehnoloogia ja sotsiaalmeedia on osa selle nihke segust," ütles isa Georg McLean (Väärtuste ja Filosoofia Uuringute Komisjon, USA). „Kuigi meil ei ole kunagi ajaloos olnud võimalust olla sellisel viisil vaba, võimalust pääseda jumalikkuse juurde erilisel viisil, tehnoloogia ja sotsiaalvõrgustiku läbi." Isa Georg McLean selgitas paradigmat, kus meie peaksime Evangeeliumi tooma kõigile, vastasel juhul liigub maailm arusaamatuse suunas. „Meie kõik tahame olla loomingulised, kuid milles see seisneb, ei suuda me tihti ise vastata. Luua midagi. Kuid sellest, kes on Looja, inimene kaugeneb." Ta viitas Charles Taylori ettekandele, et me peaksime tänast ühiskonda vaatama kui aspekti, millest edasi astuda, mitte seisma jääda, kasutades meie käes olevaid võimalusi.

Konverents esitas seisukoha, kus tuleb leida kandev mõtteviis olla religioosne põhinedes Evangeeliumil. „Ja põhinedes püha Johannes Paulus II sõnadel, et Kirik peab oleme ühtne kodu", lisas kardinal Ravasi avapäeval Gregoriuse Ülikoolis. „Vaid nii me liigume sekualiseerumisest edasi Evangeelse ühiskonna poole".

Keskse mõttena, kuidas tulla välja sekulariseerunud ühiskonnast, kõlas, et ei tohi lasta võimust võtta üleüldisel väsimusel ning dialoogi pidades tuleb leida selle sügavus. Dialoog peab olema kehtiv. Tehti ettepanek Vatikani Teise Kirikukogu dokumente rohkem kasutada, tänapäeva tuua ning vajadusel ümber sõnastada ja kohandada vastavalt praeguse ühiskonna hoiakutele ja tänastele vajadustele.

Konverentsil esinesid veel José Casanova (Georgtowni ülikooli professor ja maailma tuntumaid religioonisotsilooge), Alessandro Ferrara (Rooma Tor Vergata ülikooli poliitikateaduste professor), François Bousquet (filosoof, Pariisi Katoliku ülikooli religiooniajaloo ja teoloogia professor ning Paavstliku Kultuurikomisjoni liige) ja paljud teised mõtlejad.

Kahepäevase konverentsi eesmärk oli näha Kiriku kohta sekulariseerunud ühiskonnas; kinnitada, et Kirik on üks, püha, katoliiklik ja apostellik ning sellele tuginedes tuleb hoida Kirikut globaalsest sekulariseerumisest.