Paavst Franciscus: kõigile Euroopa kodanikele

PaavstEL2Teisipäeval paavsti peetud kõnes oli võtmeteemaks inimväärikus. Ta kutsus Euroopat üles taasavastama oma parimaid külgi, rõhutades teemadena immigratsiooni, keskkonnakaitset, inimõiguseid ning demokraatiat. Pidulikku istungit avades ütles parlamendi president Martin Schulz, et poliitika on kaotanud usalduse nii riiklikul kui ELi tasemel. Ta lisas, et ükski institutsioon ei saa toimida, kui sel pole toetust. "Seetõttu peame tegema koostööd, et kaotatud usaldus taastada," ütles Schulz. Schulz rõhutas ELi ühiste eesmärkide olulisust ja katoliku kiriku rolli väärtuste edendamisel nagu tolerantsus, austus, võrdsus, solidaarsus ja rahu. Schulz lisas, et Euroopa Liit tähendab pigem kaasatust ja koostööd, mitte tõrjutust ja vastasseisu.

Paavst Franciscus ütles, et tahab edastada sõnumi lootusest ja julgustusest kõikidele Euroopa Liidu kodanikele. Inimväärikusel oli keskne roll Euroopa ülesehitamisel pärast teist maailmasõda, ütles paavst ja kiitis asjaolu, et inimõigused on kesksel kohal inimväärikuse eest võitlemisel, nii ELi sees kui suhetes kolmandate riikidega.

Euroopa Parlamendil lasub "vastutus demokraatia elus hoidmisel Euroopa inimeste jaoks: demokraatiatel ei tohi lubada kokku variseda huvide tõttu, mis ei ole universaalsed," ütles paavst saadikutele, lisades, et "käes on aeg edendada poliitikaid, mis loovad töökohti, aga eelkõige on oluline taastada töötajate inimväärikus korralike töötingimuste tagamise kaudu."

Euroopa on olnud alati esirinnas keskkonnakaitse edendamisel, rõhutas paavst. Keskkonnakaitse tähendab nii selle mittehävitamist kui ka selle õigetel eesmärkidel kasutamist, näiteks toidu pakkumist neile, kes seda vajavad, mitte selle raiskamist.

Paavst Franciscus puudutas kõnes ka rände teemat. "Me ei saa lubada, et Vahemeri muutub suureks surnuaiaks," ütles paavst, rõhutades, et inimesed, kes saabuvad laevadega, vajavad "aktsepteerimist ja abi". Euroopa saab tegeleda rändega seotud probleemidega "ainult juhul kui suudab teadvustada oma kultuurilist identiteeti".
Allikas: Euroopa Parlament